2-18-3664/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedAS Baltic Agro (hageja) esitas 8. märtsil 2018 Tartu Maakohtule hagi R.P. (kostja I) ja S.P. andmise kohustamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamise korras
Legislator headnote
AI generated2-18-3664/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: märtsil 2018 Tartu Maakohtule hagi R.P. (kostja I) ja S.P. andmise kohustamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamise korras
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 24. mai 2018. a
Tsiviilasja number
2-18-3664
Tsiviilasi
AS Baltic Agro hagi R.P. ja S.P. vastu tagasivõitmise korras
abieluvaralepingu
kehtetuks
tunnistamiseks,
ühisvara
jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks
nõusoleku andmise kohustamiseks
Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. märtsi 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.P. ja S.P. määruskaebused
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja I (kostja I): R.P. (isikukood XXX),
esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi
Määruskaebuse esitaja II (kostja II): S.P. (isikukood XXX),
esindaja vandeadvokaat Margo Normann
Vastustaja (hageja): AS Baltic Agro (registrikood 10344249),
esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu 9. märtsi 2018. a määrus
muutmata.
2. Jätta R.P. ja S.P. määruskaebused rahuldamata.
3. Menetluskulude
jaotuse
määrab
maakohus
lõpplahendiga.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15
päeva
jooksul
alates
käesoleva
määruse
ärakirja
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes
vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti.
ASJAOLUD
1. AS Baltic Agro (hageja) esitas 8. märtsil 2018 Tartu Maakohtule hagi R.P. (kostja I) ja S.P.
(kostja II) vastu tagasivõitmise korras kinkelepingu ja abieluvaralepingu kehtetuks
tunnistamiseks, ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusoleku
andmise kohustamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamise korras
käsutamise keelumärgete seadmiseks kostja II omandis olevatele kinnistutele asukohaga X.X.
küla Kastre vald, XX Võnnu alevik Kastre vald, XX Võnnu alevik Kastre vald, X.X. küla
Kastre vald ning transpordivahenditele DAPA 280 registrinumbriga XXX , HTS 100.27,
registrinumbriga XXX SVF P24/3L, registrinumbriga XXX, RESPO 752 registrinumbriga
XXX, VOLVO FH 12, registrinumbriga XXX, SVF P24/3L registrinumbriga XXX.
Hagejal on kostja I vastu jõustunud kohtuotsusest tulenev rahaline nõue summas 47 216 eurot,
mida ei ole õnnestunud täitemenetluses täita (tsiviilasi 2-17-10323). Lisaks on hagejal kostja I
vastu rahaline nõue, mis on rahuldatud Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-16-15631
summas 158 796 eurot, kuid mis ei ole jõustunud.
Kostja I on võtnud endale kohustuse finantseerida talle kuuluva äriühingu Kullamäe Agro OÜ
majandustegevusega seotud kulutusi 200 000 euro ulatuses aasta kohta (Kullamäe Agro OÜ
suhtes viidi läbi saneerimismenetlus, tsiviilasi 2-17-1592). Kostja I esitas 15. jaanuaril 2018
Tartu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks, kus ta väidab, et kostjal I on rahalisi
kohustusi ca 500-600 000 euro eest (tsiviilasi 2-18-707).
Kostja I ja II sõlmisid 16. novembril 2017 (s.o 1,5 kuud enne täitemenetluse algust ja 2 päeva
pärast kostja I suhtes kohtulahendi tegemist) abieluvaralepingu, mille tulemusena on seni
kostjate ühisomandis olnud kinnistud nr XXX (X), XXX (XX ), XXX (XX ) muutunud alates
22. novembrist 2107 kostja II lahusvaraks. Samuti on kinnistu nr XXX (XX) otsustatud jagada
selliselt, et väärtuslikum osa kinnistust (millel asuvad hooned) jääb kostja II lahusvaraks. Kostja
II lahusvaraks jäävate kinnistute väärtuseks on pooled lepingus märkinud 349 141 eurot (186
000 + 64 000 + 7000 + 92 141 = 349 141). Eeldades poolte enda poolt määratud vara väärtuse
õigsust, on kostja I olulisel määral oma varast loobunud. Sama 16. novembri 2017
abieluvaralepingu alusel jagati ka liiklusregistris registreeritud transpordivahendid. Lepingu
sõlmimise tulemusena on transpordivahendid DAPA 280, HTS 100.27, SVF P24/3L, RESPO
752, VOLVO FH 12, SVF P24/3L muutunud kostja II lahusvaraks. Transpordivahendite
maksumuseks on pooled hinnanud 19 000 eurot.
Hageja on sissenõudjaks, kellel ei ole õnnestunud täitedokumenti täita. Hagejal on alust
eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni, kuna kostjal I on suured rahalised
kohustused ka teiste võlausaldajate ees. Kostja I on loobunud olulisel määral oma varast ilma
vastusoorituseta ja kompensatsioonita.
Kostjal II on võimalik kinnistuid menetluse kestel täiendavalt koormata, mis kahandaks
oluliselt vara harilikku väärtust. Kinnistute edasivõõrandamist ja/või täiendavat koormamist ei
oleks hagejal võimalik takistada. Hagi esemeks ei ole rahaline nõue, vaid tehingute
tagasivõitmine ja seeläbi reaalse vara tagasitoomine võlgniku täitemenetlusse ning sellest
tulenevalt ühisvara jagamise nõue. Vara senise staatuse säilitamine on võimalik üksnes
kostjal II kinnisasjade ja transpordivahendite käsutamise keelamisega. Ka ühisvara jagamine
on võimalik vaid siis, kui vara on endiselt alles ja tagasivõitmise järgselt ühisvara staatuses
MAAKOHTU MÄÄRUS
2. Tartu Maakohus rahuldas 9. märtsi 2018 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks. Tartu
Maakohtu 16. märtsi 2018 vigade parandamise määrusega parandati 9. märtsi 2018 määruse
resolutsiooni punkti 2. Maakohus arestis hagi tagamise korras ja seadis kinnistusraamatusse
käsutamise keelumärke hageja kasuks järgmistele kostjale II kuuluvatele Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistris olevatele kinnistutele: registriosa nr XXX kinnistu XX
asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX Võnnu
alevik Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX Võnnu alevik Kastre
vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu XXX asukohaga XX ja XXX küla Kastre vald
Tartumaa.
Samuti arestis maakohus hagi tagamise korras ja seadis Maanteeameti liiklusregistrisse
käsutamise keelumärge hageja kasuks järgmistele kostja II ainuomandis olevatele
transpordivahenditele: DAPA 280 riikliku registrinumbriga XXX, HTS 100.27 riikliku
registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX; RESPO752 riikliku
registrinumbriga XXX; VOLVO FH12 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku
registrinumbriga XXX. Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamise määruse edastamiseks
Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja Maanteeameti Liiklusregistrile kohtu poolt.
Maakohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377
lg-s 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks. Hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-tes 1 ja
2 tulenevatele nõuetele. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on hagi rahuldamine
õiguslikult võimalik, seega ei saa kohus jätta hagi tagamata põhjusel, et hagi oleks ilmselt
perspektiivitu. Hagi tagamise küsimuse otsustamisel ei anna kohus hinnangut nõude
tõendatusele, vaid hindab üksnes seda, kas hagis toodud asjaoludel on hageja nõude rahuldamine
võimalik.
Maakohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud hagi tagamise abinõu rakendamise
vajalikkust. Põhjendatud on hageja väide, et hagi tagamata jätmisel võib kostja II asuda
kohtuotsuse sundtäitmise vältimiseks abieluvaralepingu alusel tema lahusvaraks jäänud vara
kolmandatele isikutele võõrandama või koormama asjaõigustega kolmandate isikute kasuks.
Hagi rahuldamise lõppeesmärgiks on hagejale abieluvaralepingu alusel kostja II lahusvaraks
jäänud vara omandi tagasikandmine kostjale I. Maakohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja
on esitanud hagi vara omandiõiguse tagasikandmiseks, on põhjendatud kohtuotsuse täitmise
tagamiseks tsiviilasja menetlemise ajaks kinnistute ja transpordivahendite arestimine ning neile
käsutamise keelumärgete seadmine hageja kasuks.
Maakohus leidis, et hageja taotletud hagi tagamise abinõu käesolevas asjas (kinnisasjade ja
transpordivahendite arest ja selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine
vastavatesse registritesse) on kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4, kuna kohaldatav abinõu koormab
kostjat II üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid
arvestades põhjendatuks. Valitud hagi tagamise abinõu võimaldab kostjal II jätkata kõnealuse
vara kasutamist senisel viisil, kuid välistab võõrandamise, kindlustades nii vara säilimise.
Maakohus on seisukohal, et kohtule esitatud asjaoludel ei ole käesoleval juhul muid mõistlikke
võimalusi hagi tagamiseks, kuna ükski muu hagi tagamise abinõu ei kindlusta, et hagi
rahuldamise korral oleks võimalik nõuet ka täita.
Maakohus märkis, et kinnistu XX asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa ei ole
kinnistusraamatust registriosa numbriga XXX kohtumääruse tegemise aja seisuga leitav. Kostja
I ja kostja II vahel 16. novembri 2017 sõlmitud abieluvaralepingu p. 2.10 kohaselt on kostjad
kokku leppinud, et kõnealune kinnistu jagatakse kaheks ning XX kinnistu jagamisel moodustatav
kinnistu, mille koosseisu kuulub ligikaudu 22 ha suurune maa-ala, sh kinnistul paiknevad hooned
koos nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maaga jääb kostja II lahusvaraks. Maa-ameti
maakatastrist on leitav katastriüksus katastritunnusega XXX, pindalaga 22,02 ha, asukohaga
XXX küla Kastre vald Tartumaa. Maakohus on seisukohal, et hageja taotletav keelumärge tuleb
seada esialgse XXX kinnistu (registriosa nr XXX) jagamisel tekkivale kinnistule
katastritunnusega XXX, pindalaga 22,02 ha, asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa, mis
vastavalt abieluvaralepingule jääb kostja II lahusvaraks.
Maakohus selgitas, et kuna arestimine ei taga antud juhul rahalist nõuet, siis ei määranud
maakohus TsMS § 389 lg 3 alusel rahasummat, mis võimaldaks kinnistud ja transpordivahendid
arestist vabastada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, millega maakohus
hagi tagas ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamata ning menetluskulud hageja kanda.
Määruskaebuse kohaselt on hageja jätnud kohtule esitamata asjas tähtsust omavad asjaolud.
Haginõude tagamine on alusetu ja põhjendamatu, sest haginõue oli terves ulatuses tagatud juba
enne hagi ja hagi tagamise taotluse esitamist kostja I varale seatud pantide ja hüpoteekidega
hageja kasuks. Hagi on perspektiivitu kuivõrd hageja nõue on täidetav hageja kasuks kostja I
poolt seatud tagatiste arvelt kostja I vara müügist.
Hagi tagamise avalduses väidab hageja, et on esitanud hagi ka 16. novembril 2017 sõlmitud
kinkelepingu tühistamiseks tagasivõitmise korras. Hagiavalduses sellist nõuet hageja esitanud ei
ole. Kostja I ei ole 16. novembril 2017 sõlminud kinkelepingut.
Hageja avalduse alusel on alustatud täitemenetlus FIE R.P. suhtes põhinõude 19 017 euro 79
sendi ja intressi 11 197 euro 26 sendi ning 5. juuli 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise
47 216 euro 96 sendi sissenõudmiseks, millele lisanduvad viivised kuni põhinõude lõpliku
täitmiseni kuid mitte rohkem kui 19 017 eurot 79 senti.
Vastavalt tsiviilasjas nr 2-17-10323 jõustunud kohtuotsusele, mille alusel on algatatud
täitemenetlus täiteasjas nr 047/2018/1 on hageja maksimaalseks nõudeks kostja I vastu 49 232
eurot 84 senti. Vale on hageja väide, et antud summat ei ole võimalik täita. Antud nõue on ainus
sissenõutav nõue, mis on hagejal kostja vastu. Samuti on see ainus nõue, mille osas on algatatud
täitemenetlus. Hageja nõue on tagatud kehtivate pantide ja hüpoteegiga hageja kasuks, mistõttu
puudub hagejal alus eeltoodud nõude osas hagi esitamiseks TMS § 187 ja § 190 alusel.
Hageja nõue on tagatud notariaalse kommertspandi lepinguga, mis on seatud hageja kasuks
summas 56 250 eurot, hüpoteegiga, mis on seatud hageja kasuks kostja I kinnistule Tartumaal
Võnnu vallas XX külas asuvale XX kinnistu registriosa nr XX I järjekohale summas 7669 eurot
40 senti (120 000 krooni) hageja kasuks ja registerpandilepinguga nr 17. veebruar 2015 on
tagatud registerpandiga hageja kasuks 43 000 eurot, s.o kallur Volvo FH12, esmane
registreerimine 2. juuli 2002, registrinumbriga XXX, lisaseade hüdrotõstuk, summas 25 000 eurot
ja kallur Volvo FL12, esmane registreerimine 5. oktoober 1998 registrinumbriga XXX, summas
18 000 eurot.
Keelumärked ja arestid piiravad kostjal I tagatiste realiseerimist.
4. Hageja kostja I määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata ning jätta
menetluskulud kostja I kanda.
Rahalise nõude tagatuse küsimus võib omada tähendust sisulise vaidluse korral, aga mitte hagi
tagamise menetluses. Kostja I esitas 16. aprillil 2018 vastuse hagiavaldusele, milles toodud
vastuväited kattuvad täielikult nende väidetega, mis on esitatud kostja I määruskaebuses.
Kostja I lähtub määruskaebuses väärast eeldusest, nagu oleks võlausaldajal kostja vastu rahaline
nõue summas 49 232 eurot ja see nõue on tagatud. Hageja ei ole esitanud kohtule rahalist nõuet,
vaid reaalse vara tagasivõitmise nõude. Kostja I on valesti aru saanud käesoleva hagi esemest.
Kostja I jätab tähelepanuta, et rahalist nõuet ei ole seni olnud võimalik täitemenetluses täita.
Kostja I on esitanud Tartu Maakohtule avalduse oma võlgade ümberkujundamiseks, millest
tulenevalt peatas kohtutäitur poolelioleva täitemenetluse.
Asjakohane ei ole argument, et hageja nõude suurus on 49 232 eurot. Hagejal on rahalisi nõudeid
kostja I vastu lisaks vähemalt 158 796 euro ulatuses. Antud nõued rahuldati Tartu Maakohtu
1. augusti 2017 otsusega tsiviilasijas 2-16-15631. Tartu Ringkonnakohus muutis 23. aprillil 2018
otsusega maakohtu otsust osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 146 989 eurot 7 senti.
FIE R.P. võlgade ümberkujundamise menetluses tsiviilasjas 2-18-707 on hageja nõuded FIE R.P.
vastu kokku 390 606 eurot 87 senti.
Määruskaebuses ei ole vaidlustatud kohaldatud hagi tagamise abinõu sobivust. Maakohus on
õigesti viidanud TSMS § 378 lg 4 sisalduvale proportsionaalsuse nõudele ja leidnud, et
kohaldatav abinõu on kooskõlas TsMS § 378 lg 4.
Kostja I esitas 15. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule avalduse enda võlgade ümberkujundamiseks,
kus väidab, et tal on rahalisi kohustusi ca 500-600 000 euro eest (tsiviilasi 2-18-707). Tulenevalt
võlgade ümberkujundamise menetlusest on kõik täitemenetlused kostja I vastu peatatud.
Hageja nõuded on küll osaliselt tagatud kommertspandiga summas 56 250 eurot, registerpandiga
summas 43 000 eurot ja hüpoteegiga summas 7669 eurot. Tagatised ei ole sellisel kujul
realiseeritavad. Kostja I poolt esitatud tõendid seonduvad eranditult sisulise vaidlusküsimusega.
5. Kostja II esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus,
millega jätta hagi tagamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
Kostja II leiab, et hageja on eksitanud kohut hageja kui sissenõudja nõude mahu ja täitmise
võimalikkuse suhtes. Hagejal puuduvad sellised nõuded, mis vastaks nii laiaulatuslikule hagi
tagamisele. Hageja nõue on tagatud täies ulatuses ka enne hagi esitamist hageja kasuks kostja I
varale seatud pantide ja hüpoteegiga. Hageja nõue on täielikult rahuldatav kostja I vara arvelt.
Hagejal on üks TsMS § 2 lg 1 p-le 2 vastav täitedokument, s.o Harju Maakohtu 14. novembri
2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10323 rahalise nõudega 49 232 eurot 84 senti (täiteasi
047/2018/1). Hageja nõue on tagatud ja maakohtu seatud hagi tagamise abinõud koormavad
kostjat II rohkem kui hagejal on vaja oma nõude realiseerimiseks.
Kuna hageja nõue täitemenetluses on täidetav tagatiste realiseerimisega puuduvad alused
TMS § 187 lg-s 2 ja § 190 sätestatud tagasivõitmise nõudmiseks. Maakohus on jätnud täielikult
käsitlemata TMS § 187 lg 2 sätestatud tagasivõitmise alused. Kostja II leiab, et hagi tagamisel
pidi kohus hindama ka hagi perspektiivikust olukorras, kus hageja kasuks on kostja I varale juba
seatud tagatised. Samas on hageja seda asjaolu kohtu eest varjanud. Maakohtu määrusest ei nähtu
selgelt asjaolud, kui hageja kasuks on seatud erinevaid tagatisi, kuidas võib hagi tagamata jätmine
raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
6. Hageja kostja II määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata ning jätta
menetluskulud kostja II kanda.
Kostja II ei ole esile toonud, miks on maakohtu hagi tagamise määrus ebaõige ja/või millest
tuleneb kohtupoolne õigusrikkumine määruse tegemisel. Hageja ei ole esitanud kohtule rahalist
nõuet, vaid reaalse vara tagasivõitmise nõude. Kõik kostja II määruskaebuse argumendid
keskenduvad sisulise vaidlusega seotud küsimustele.
Asjakohane ei ole argument, et võlausaldaja nõude suurus on „kõigest“ 49 232 eurot. Hagejal on
rahalisi nõudeid kostja I vastu veel vähemalt 158 796 euro ulatuses, mis on rahuldatud Tartu
Maakohtu 1. augusti 2017 otsusega (tsiviilasi 2-16-15631). Tartu Ringkonnakohus muutis
23. aprilli 2018 otsusega maakohtu otsust ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 146 989 eurot
7 senti. Kostja II väited tagatiste osas on eksitavad, kuna nende tagatiste realiseerimine ei ole
reaalselt võimalik.
Kostja I on loobunud olulisel määral oma varast ilma vastusoorituseta ja kompensatsioonita.
Hagejal on kostja I vastu on rahalisi nõudeid ca 390 000 euro ulatuses. Kostja II omandisse
üleantud vara väärtuseks on pooled määranud 349 141 eurot (kinnistud) ja 19 000 eurot
(transpordivahendid). Kostja I on end lühikese aja jooksul muutnud sisuliselt varatuks.
Hagi esemeks ei ole rahaline nõue, vaid tehingute tagasivõitmine ja seeläbi reaalse vara
tagasitoomine kostja I täitemenetlusse ning sellest tulenevalt ka ühisvara jagamise nõue, siis on
vara senise staatuse säilitamine võimalik üksnes kostja II kinnisasjade ja transpordivahendite
käsutamise keelamine. Ka ühisvara jagamine on võimalik vaid siis, kui vara on endiselt alles ja
tagasivõitmise järgselt ühisvara staatuses. Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu
määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
Kostjad põhjendavad määruskaebuste esitamist sellega, et hagejal on kostja I vastu üks
sundtäidetav nõue summas 49 232 eurot, mis on erinevate tagatistega ja pantidega tagatud,
mistõttu puudub vajadus hagi tagamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja I vastu nõudeid kokku summas 206 012 eurot (tl 7
pöördel, p-d 3, 4). Hagi on esitatud olukorras, kus hagejal ei ole õnnestunud täitemenetluses
kostjalt I võlgnevuse 47 216 eurot sissenõudmine. Hageja taotleb hagiavalduses kostjate vahel
16. novembril 2016 sõlmitud abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist ja
kostjate ühisvara jagamist.
Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud hagiavalduses toodud asjaoludele ja neile
tuginedes hinnanud hagi perspektiivikaks ja käsutamise keelumärke seadmise kostja II
kinnisasjadele ja transpordivahenditele vajalikuks ja proportsionaalseks hagi tagamise abinõuks,
mis ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid
arvestades põhjendatuks. Seega on maakohus hagi tagamise otsustamisel järginud TsMS § 377
lg 1, § 378 lg 1 p 2 ja § 378 lg 4 sätteid.
Hageja on nõude alusena viidanud TMS §-le 187 (võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetluses)
ja TMS §-le 190 (ühisvara jagamise tagasivõitmine). TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja
tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning
sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või
on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
Kostjad sõlmisid abieluvaralepingu 16. novembril 2017, millega jagasid ühisvara (tl 42 pöördel).
Hageja esitas 2. jaanuaril 2018 avalduse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks (tl 16 pöördel)
ja kohtutäitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 047/2018/1 Harju Maakohtu 14. novembri 2017
otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-10323. Tartu Maakohtu 1. augusti 2017 otsusega tsiviilasjas nr
2-16-15631 rahuldati hageja nõue FIE R.P. vastu summas 158 796 eurot 59 senti (tl 20 jj), mille
Tartu Ringkonnakohus muutis 23. aprilli 2018 otsusega ja mõistis kostjalt I välja hageja kasuks
võlgnevuse summas 146 989 eurot 7 senti. Tsiviilasjas nr 2-16-15631 tehtud otsus ei ole
jõustunud.
Puudub vaidlus, et hageja nõue Harju Maakohtu 14. novembri 2016 otsuse alusel tsiviilasjas nr
2-17-10323 on jõustunud ja selle alusel on alustatud täitemenetlusega. Hageja nõue on
rahuldamata ning Tartu Maakohus peatas 26. jaanuari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-707
kostja I suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Seega on täidetud TMS § 187 lg-s 2 sätestatud
eeldused tagasivõitmise hagi esitamiseks täitemenetluses. Maakohus on hagi 13. märtsi 2018
määrusega menetlusse võtnud, millest saab järeldada, et maakohus on hinnanud hagi
perspektiivikaks.
Maakohus on hagi tagamiseks seadnud käsutamise keelumärke neljale kinnisasjale, milleks on
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris olevad kinnistud registriosa nr XX kinnistu
XX asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX
Võnnu alevik Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX Võnnu alevik
Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu XX asukohaga XX ja XX küla Kastre vald
Tartumaa.
9. Maakohus arestis hagi tagamise korras ja seadis Maanteeameti liiklusregistrisse käsutamise
keelumärge hageja kasuks kuuele kostja II ainuomandis olevatele transpordivahenditele: DAPA
280 riikliku registrinumbriga XXX, HTS 100.27 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L
riikliku registrinumbriga XXX; RESPO752 riikliku registrinumbriga XXX; VOLVO FH12
riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX. Hageja on
seisukohal, et kostjate vahel 16. novembril 2017 sõlmitud abieluvaralepingu sõlmimise
eesmärgiks oli muuta kostja I varatuks. Hagejal ei ole täitemenetluse käigus õnnestunud nõuet
täita. Kostjad ei ole määruskaebuses selgitanud abieluvaralepingu sõlmimise põhjusi vaid on
leidnud, et hageja sundtäidetav nõue on tagatud erinevate tagatiste ja pantidega, mistõttu ei ole
hagi tagamine põhjendatud.
Hagi tagamine ei ole kostja II suhtes ebamõistlikult koormav. Maakohus on selles osas oma
seisukohta piisavalt põhjendanud, millega ringkonnakohus nõustub. Hagi tagamise taotlusest ja
esitatud hagiavalduses nähtub, et hagejal ei ole õnnestunud sisse nõuda Harju Maakohtu
14. novembri 2017 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-10323 hageja kasuks välja mõistetud
võlgnevust FIE R.P. lt. Kostja I on 16. novembril 2017 sõlminud abieluvaralepingu, millega on
jagatud kostjate ühisvara selliselt, et märkimisväärne osa kostjate ühisvarast läheb kostja II
ainuomandisse
(Reinu
kinnistu
100%
maatulundusmaa,
Markuse
kinnistu
100%
maatulundusmaa, XX 100% tootmismaa, XX 100% maatulundusmaa, XX kinnistu 100%
maatulundusmaa, mis jagatakse kaheks kinnistuks, millest kostja II omandisse jääb hoonestatud
kinnistu osa) ning kostja I ainuomandisse jäävad kinnistud (XX kinnistu, XX kinnistu, XX
kinnistu, kõik 100% maatulundusmaa).
Ka kostjatele kuulunud transpordivahendid on abieluvaralepinguga jagatud selliselt, et VOLVO
FL12 registrinumbriga XXX ja VOLVO FH12 registrinumbriga XXX jäävad kostja I
ainuomandisse ja DAPA 280 riikliku registrinumbriga XXX, HTS 100.27 riikliku
registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX; RESPO752 riikliku
registrinumbriga XXX; VOLVO FH12 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku
registrinumbriga XXX jäävad kostja II ainuomandisse.
Hagi tagamise taotlusest nähtub, et kostja I esitas 15. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule avalduse
kostja I võlgade ümberkujundamiseks, milles kostja I avaldab, et tal on rahalisi kohustusi umbes
500 000 kuni 600 000 euro ulatuses. Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2018 määrusega on kostja I
avaldus võlgade ümberkujundamiseks võetud menetlusse ja antud määruse resolutsiooni punktis
4 peatas maakohus kostja I vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni ümberkujundamiskava
kinnitamiseni või menetluse lõpetamiseni (tl 24 pöördel-25). Võlgade ümberkujundamise ja
võlakaitse seaduse (VÕVS) § 20 lg 3 kohaselt peatab kohus avalduse menetlusse võtmisel
võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni
ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Avalduse menetlusse võtmisel
peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha
sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kuid
VÕVS § 20 lg 5 ei välista avalduse menetlusse võtmine võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise
hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab ümberkujundamiskavaga
hõlmatud võlausaldajatele saadu välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel.
Eeltoodust lähtudes puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus ning kaebus tuleb jätta
rahuldamata.
10. Maakohus ei ole hagi tagamise taotluse lahendamisel küsinud hagejalt hagi tagamiseks
tagatist TsMS § 383 lg 1 alusel. TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi
üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem
kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagejalt nõudmata hagi tagamise
tagatise. Hageja on esitanud hagiavalduses kostjate vastu kolm nõuet, mis on hagihinna
tähenduses mittevaralised nõuded. Ühisvara jagamise nõude hinda loetakse TsMS § 132 lg 4 p 5
alusel mittevaraliseks. Ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise
nõude puhul on tegemist tuvastusnõudega, mille puhul määratakse hagi hind hüve väärtuse järgi
TsMS § 125 esimese lause kohaselt. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse
haginõue TsMS § 125 teise lause alusel mittevaraliseks. Vajalike omanikukannete tegemiseks
tahteavalduse andmise kohustamiseks ning tahteavalduse kohtuotsusega asendatuks lugemise
nõue on mittevaraline nõue (vt Riigikohtu 20. detsembri 2016 lahend nr 3-2-1-74-16, p 24.3).
TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot.
Kuna käesolev tsiviilasja puhul ei ole hagi nõuded rahalised vaid mittevaralised (ühisvara
jagamine, ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine, tahteavalduse
andmise kohustamine ning tahteavalduse kohtuotsusega asendamine), on maakohus põhjendatult
jätnud hagejalt küsimata hagi tagamiselt tagatise.
11. Maakohus võtab menetluskulude jaotuse osas seisukoha asja lõpplahendis.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/