Legislator Case Law & Legislation
2-18-3664/25 AI generated

2-18-3664/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-3664/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AS Baltic Agro (hageja) esitas 8. märtsil 2018 Tartu Maakohtule hagi R.P. (kostja I) ja S.P. andmise kohustamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamise korras

Legislator headnote

AI generated

2-18-3664/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: märtsil 2018 Tartu Maakohtule hagi R.P. (kostja I) ja S.P. andmise kohustamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamise korras

Keywords

AI generated
credible explanation changed circumstances conflicting medical opinions return under Hague Convention negotiation and conclusion language barrier
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. mai 2018. a

Tsiviilasja number

2-18-3664

Tsiviilasi

AS Baltic Agro hagi R.P. ja S.P. vastu tagasivõitmise korras

abieluvaralepingu

kehtetuks

tunnistamiseks,

ühisvara

jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks

nõusoleku andmise kohustamiseks

Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. märtsi 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.P. ja S.P. määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I (kostja I): R.P. (isikukood XXX),

esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi

Määruskaebuse esitaja II (kostja II): S.P. (isikukood XXX),

esindaja vandeadvokaat Margo Normann

Vastustaja (hageja): AS Baltic Agro (registrikood 10344249),

esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 9. märtsi 2018. a määrus

muutmata.

2. Jätta R.P. ja S.P. määruskaebused rahuldamata.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

ASJAOLUD

1. AS Baltic Agro (hageja) esitas 8. märtsil 2018 Tartu Maakohtule hagi R.P. (kostja I) ja S.P.

(kostja II) vastu tagasivõitmise korras kinkelepingu ja abieluvaralepingu kehtetuks

tunnistamiseks, ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusoleku

andmise kohustamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamise korras

käsutamise keelumärgete seadmiseks kostja II omandis olevatele kinnistutele asukohaga X.X.

küla Kastre vald, XX Võnnu alevik Kastre vald, XX Võnnu alevik Kastre vald, X.X. küla

Kastre vald ning transpordivahenditele DAPA 280 registrinumbriga XXX , HTS 100.27,

registrinumbriga XXX SVF P24/3L, registrinumbriga XXX, RESPO 752 registrinumbriga

XXX, VOLVO FH 12, registrinumbriga XXX, SVF P24/3L registrinumbriga XXX.

Hagejal on kostja I vastu jõustunud kohtuotsusest tulenev rahaline nõue summas 47 216 eurot,

mida ei ole õnnestunud täitemenetluses täita (tsiviilasi 2-17-10323). Lisaks on hagejal kostja I

vastu rahaline nõue, mis on rahuldatud Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-16-15631

summas 158 796 eurot, kuid mis ei ole jõustunud.

Kostja I on võtnud endale kohustuse finantseerida talle kuuluva äriühingu Kullamäe Agro OÜ

majandustegevusega seotud kulutusi 200 000 euro ulatuses aasta kohta (Kullamäe Agro OÜ

suhtes viidi läbi saneerimismenetlus, tsiviilasi 2-17-1592). Kostja I esitas 15. jaanuaril 2018

Tartu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks, kus ta väidab, et kostjal I on rahalisi

kohustusi ca 500-600 000 euro eest (tsiviilasi 2-18-707).

Kostja I ja II sõlmisid 16. novembril 2017 (s.o 1,5 kuud enne täitemenetluse algust ja 2 päeva

pärast kostja I suhtes kohtulahendi tegemist) abieluvaralepingu, mille tulemusena on seni

kostjate ühisomandis olnud kinnistud nr XXX (X), XXX (XX ), XXX (XX ) muutunud alates

22. novembrist 2107 kostja II lahusvaraks. Samuti on kinnistu nr XXX (XX) otsustatud jagada

selliselt, et väärtuslikum osa kinnistust (millel asuvad hooned) jääb kostja II lahusvaraks. Kostja

II lahusvaraks jäävate kinnistute väärtuseks on pooled lepingus märkinud 349 141 eurot (186

000 + 64 000 + 7000 + 92 141 = 349 141). Eeldades poolte enda poolt määratud vara väärtuse

õigsust, on kostja I olulisel määral oma varast loobunud. Sama 16. novembri 2017

abieluvaralepingu alusel jagati ka liiklusregistris registreeritud transpordivahendid. Lepingu

sõlmimise tulemusena on transpordivahendid DAPA 280, HTS 100.27, SVF P24/3L, RESPO

752, VOLVO FH 12, SVF P24/3L muutunud kostja II lahusvaraks. Transpordivahendite

maksumuseks on pooled hinnanud 19 000 eurot.

Hageja on sissenõudjaks, kellel ei ole õnnestunud täitedokumenti täita. Hagejal on alust

eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni, kuna kostjal I on suured rahalised

kohustused ka teiste võlausaldajate ees. Kostja I on loobunud olulisel määral oma varast ilma

vastusoorituseta ja kompensatsioonita.

Kostjal II on võimalik kinnistuid menetluse kestel täiendavalt koormata, mis kahandaks

oluliselt vara harilikku väärtust. Kinnistute edasivõõrandamist ja/või täiendavat koormamist ei

oleks hagejal võimalik takistada. Hagi esemeks ei ole rahaline nõue, vaid tehingute

tagasivõitmine ja seeläbi reaalse vara tagasitoomine võlgniku täitemenetlusse ning sellest

tulenevalt ühisvara jagamise nõue. Vara senise staatuse säilitamine on võimalik üksnes

kostjal II kinnisasjade ja transpordivahendite käsutamise keelamisega. Ka ühisvara jagamine

on võimalik vaid siis, kui vara on endiselt alles ja tagasivõitmise järgselt ühisvara staatuses

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Tartu Maakohus rahuldas 9. märtsi 2018 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks. Tartu

Maakohtu 16. märtsi 2018 vigade parandamise määrusega parandati 9. märtsi 2018 määruse

resolutsiooni punkti 2. Maakohus arestis hagi tagamise korras ja seadis kinnistusraamatusse

käsutamise keelumärke hageja kasuks järgmistele kostjale II kuuluvatele Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistris olevatele kinnistutele: registriosa nr XXX kinnistu XX

asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX Võnnu

alevik Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX Võnnu alevik Kastre

vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu XXX asukohaga XX ja XXX küla Kastre vald

Tartumaa.

Samuti arestis maakohus hagi tagamise korras ja seadis Maanteeameti liiklusregistrisse

käsutamise keelumärge hageja kasuks järgmistele kostja II ainuomandis olevatele

transpordivahenditele: DAPA 280 riikliku registrinumbriga XXX, HTS 100.27 riikliku

registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX; RESPO752 riikliku

registrinumbriga XXX; VOLVO FH12 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku

registrinumbriga XXX. Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamise määruse edastamiseks

Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja Maanteeameti Liiklusregistrile kohtu poolt.

Maakohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377

lg-s 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks. Hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-tes 1 ja

2 tulenevatele nõuetele. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on hagi rahuldamine

õiguslikult võimalik, seega ei saa kohus jätta hagi tagamata põhjusel, et hagi oleks ilmselt

perspektiivitu. Hagi tagamise küsimuse otsustamisel ei anna kohus hinnangut nõude

tõendatusele, vaid hindab üksnes seda, kas hagis toodud asjaoludel on hageja nõude rahuldamine

võimalik.

Maakohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud hagi tagamise abinõu rakendamise

vajalikkust. Põhjendatud on hageja väide, et hagi tagamata jätmisel võib kostja II asuda

kohtuotsuse sundtäitmise vältimiseks abieluvaralepingu alusel tema lahusvaraks jäänud vara

kolmandatele isikutele võõrandama või koormama asjaõigustega kolmandate isikute kasuks.

Hagi rahuldamise lõppeesmärgiks on hagejale abieluvaralepingu alusel kostja II lahusvaraks

jäänud vara omandi tagasikandmine kostjale I. Maakohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja

on esitanud hagi vara omandiõiguse tagasikandmiseks, on põhjendatud kohtuotsuse täitmise

tagamiseks tsiviilasja menetlemise ajaks kinnistute ja transpordivahendite arestimine ning neile

käsutamise keelumärgete seadmine hageja kasuks.

Maakohus leidis, et hageja taotletud hagi tagamise abinõu käesolevas asjas (kinnisasjade ja

transpordivahendite arest ja selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine

vastavatesse registritesse) on kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4, kuna kohaldatav abinõu koormab

kostjat II üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid

arvestades põhjendatuks. Valitud hagi tagamise abinõu võimaldab kostjal II jätkata kõnealuse

vara kasutamist senisel viisil, kuid välistab võõrandamise, kindlustades nii vara säilimise.

Maakohus on seisukohal, et kohtule esitatud asjaoludel ei ole käesoleval juhul muid mõistlikke

võimalusi hagi tagamiseks, kuna ükski muu hagi tagamise abinõu ei kindlusta, et hagi

rahuldamise korral oleks võimalik nõuet ka täita.

Maakohus märkis, et kinnistu XX asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa ei ole

kinnistusraamatust registriosa numbriga XXX kohtumääruse tegemise aja seisuga leitav. Kostja

I ja kostja II vahel 16. novembri 2017 sõlmitud abieluvaralepingu p. 2.10 kohaselt on kostjad

kokku leppinud, et kõnealune kinnistu jagatakse kaheks ning XX kinnistu jagamisel moodustatav

kinnistu, mille koosseisu kuulub ligikaudu 22 ha suurune maa-ala, sh kinnistul paiknevad hooned

koos nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maaga jääb kostja II lahusvaraks. Maa-ameti

maakatastrist on leitav katastriüksus katastritunnusega XXX, pindalaga 22,02 ha, asukohaga

XXX küla Kastre vald Tartumaa. Maakohus on seisukohal, et hageja taotletav keelumärge tuleb

seada esialgse XXX kinnistu (registriosa nr XXX) jagamisel tekkivale kinnistule

katastritunnusega XXX, pindalaga 22,02 ha, asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa, mis

vastavalt abieluvaralepingule jääb kostja II lahusvaraks.

Maakohus selgitas, et kuna arestimine ei taga antud juhul rahalist nõuet, siis ei määranud

maakohus TsMS § 389 lg 3 alusel rahasummat, mis võimaldaks kinnistud ja transpordivahendid

arestist vabastada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, millega maakohus

hagi tagas ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamata ning menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on hageja jätnud kohtule esitamata asjas tähtsust omavad asjaolud.

Haginõude tagamine on alusetu ja põhjendamatu, sest haginõue oli terves ulatuses tagatud juba

enne hagi ja hagi tagamise taotluse esitamist kostja I varale seatud pantide ja hüpoteekidega

hageja kasuks. Hagi on perspektiivitu kuivõrd hageja nõue on täidetav hageja kasuks kostja I

poolt seatud tagatiste arvelt kostja I vara müügist.

Hagi tagamise avalduses väidab hageja, et on esitanud hagi ka 16. novembril 2017 sõlmitud

kinkelepingu tühistamiseks tagasivõitmise korras. Hagiavalduses sellist nõuet hageja esitanud ei

ole. Kostja I ei ole 16. novembril 2017 sõlminud kinkelepingut.

Hageja avalduse alusel on alustatud täitemenetlus FIE R.P. suhtes põhinõude 19 017 euro 79

sendi ja intressi 11 197 euro 26 sendi ning 5. juuli 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

47 216 euro 96 sendi sissenõudmiseks, millele lisanduvad viivised kuni põhinõude lõpliku

täitmiseni kuid mitte rohkem kui 19 017 eurot 79 senti.

Vastavalt tsiviilasjas nr 2-17-10323 jõustunud kohtuotsusele, mille alusel on algatatud

täitemenetlus täiteasjas nr 047/2018/1 on hageja maksimaalseks nõudeks kostja I vastu 49 232

eurot 84 senti. Vale on hageja väide, et antud summat ei ole võimalik täita. Antud nõue on ainus

sissenõutav nõue, mis on hagejal kostja vastu. Samuti on see ainus nõue, mille osas on algatatud

täitemenetlus. Hageja nõue on tagatud kehtivate pantide ja hüpoteegiga hageja kasuks, mistõttu

puudub hagejal alus eeltoodud nõude osas hagi esitamiseks TMS § 187 ja § 190 alusel.

Hageja nõue on tagatud notariaalse kommertspandi lepinguga, mis on seatud hageja kasuks

summas 56 250 eurot, hüpoteegiga, mis on seatud hageja kasuks kostja I kinnistule Tartumaal

Võnnu vallas XX külas asuvale XX kinnistu registriosa nr XX I järjekohale summas 7669 eurot

40 senti (120 000 krooni) hageja kasuks ja registerpandilepinguga nr 17. veebruar 2015 on

tagatud registerpandiga hageja kasuks 43 000 eurot, s.o kallur Volvo FH12, esmane

registreerimine 2. juuli 2002, registrinumbriga XXX, lisaseade hüdrotõstuk, summas 25 000 eurot

ja kallur Volvo FL12, esmane registreerimine 5. oktoober 1998 registrinumbriga XXX, summas

18 000 eurot.

Keelumärked ja arestid piiravad kostjal I tagatiste realiseerimist.

4. Hageja kostja I määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata ning jätta

menetluskulud kostja I kanda.

Rahalise nõude tagatuse küsimus võib omada tähendust sisulise vaidluse korral, aga mitte hagi

tagamise menetluses. Kostja I esitas 16. aprillil 2018 vastuse hagiavaldusele, milles toodud

vastuväited kattuvad täielikult nende väidetega, mis on esitatud kostja I määruskaebuses.

Kostja I lähtub määruskaebuses väärast eeldusest, nagu oleks võlausaldajal kostja vastu rahaline

nõue summas 49 232 eurot ja see nõue on tagatud. Hageja ei ole esitanud kohtule rahalist nõuet,

vaid reaalse vara tagasivõitmise nõude. Kostja I on valesti aru saanud käesoleva hagi esemest.

Kostja I jätab tähelepanuta, et rahalist nõuet ei ole seni olnud võimalik täitemenetluses täita.

Kostja I on esitanud Tartu Maakohtule avalduse oma võlgade ümberkujundamiseks, millest

tulenevalt peatas kohtutäitur poolelioleva täitemenetluse.

Asjakohane ei ole argument, et hageja nõude suurus on 49 232 eurot. Hagejal on rahalisi nõudeid

kostja I vastu lisaks vähemalt 158 796 euro ulatuses. Antud nõued rahuldati Tartu Maakohtu

1. augusti 2017 otsusega tsiviilasijas 2-16-15631. Tartu Ringkonnakohus muutis 23. aprillil 2018

otsusega maakohtu otsust osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 146 989 eurot 7 senti.

FIE R.P. võlgade ümberkujundamise menetluses tsiviilasjas 2-18-707 on hageja nõuded FIE R.P.

vastu kokku 390 606 eurot 87 senti.

Määruskaebuses ei ole vaidlustatud kohaldatud hagi tagamise abinõu sobivust. Maakohus on

õigesti viidanud TSMS § 378 lg 4 sisalduvale proportsionaalsuse nõudele ja leidnud, et

kohaldatav abinõu on kooskõlas TsMS § 378 lg 4.

Kostja I esitas 15. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule avalduse enda võlgade ümberkujundamiseks,

kus väidab, et tal on rahalisi kohustusi ca 500-600 000 euro eest (tsiviilasi 2-18-707). Tulenevalt

võlgade ümberkujundamise menetlusest on kõik täitemenetlused kostja I vastu peatatud.

Hageja nõuded on küll osaliselt tagatud kommertspandiga summas 56 250 eurot, registerpandiga

summas 43 000 eurot ja hüpoteegiga summas 7669 eurot. Tagatised ei ole sellisel kujul

realiseeritavad. Kostja I poolt esitatud tõendid seonduvad eranditult sisulise vaidlusküsimusega.

5. Kostja II esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus,

millega jätta hagi tagamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja II leiab, et hageja on eksitanud kohut hageja kui sissenõudja nõude mahu ja täitmise

võimalikkuse suhtes. Hagejal puuduvad sellised nõuded, mis vastaks nii laiaulatuslikule hagi

tagamisele. Hageja nõue on tagatud täies ulatuses ka enne hagi esitamist hageja kasuks kostja I

varale seatud pantide ja hüpoteegiga. Hageja nõue on täielikult rahuldatav kostja I vara arvelt.

Hagejal on üks TsMS § 2 lg 1 p-le 2 vastav täitedokument, s.o Harju Maakohtu 14. novembri

2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10323 rahalise nõudega 49 232 eurot 84 senti (täiteasi

047/2018/1). Hageja nõue on tagatud ja maakohtu seatud hagi tagamise abinõud koormavad

kostjat II rohkem kui hagejal on vaja oma nõude realiseerimiseks.

Kuna hageja nõue täitemenetluses on täidetav tagatiste realiseerimisega puuduvad alused

TMS § 187 lg-s 2 ja § 190 sätestatud tagasivõitmise nõudmiseks. Maakohus on jätnud täielikult

käsitlemata TMS § 187 lg 2 sätestatud tagasivõitmise alused. Kostja II leiab, et hagi tagamisel

pidi kohus hindama ka hagi perspektiivikust olukorras, kus hageja kasuks on kostja I varale juba

seatud tagatised. Samas on hageja seda asjaolu kohtu eest varjanud. Maakohtu määrusest ei nähtu

selgelt asjaolud, kui hageja kasuks on seatud erinevaid tagatisi, kuidas võib hagi tagamata jätmine

raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

6. Hageja kostja II määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata ning jätta

menetluskulud kostja II kanda.

Kostja II ei ole esile toonud, miks on maakohtu hagi tagamise määrus ebaõige ja/või millest

tuleneb kohtupoolne õigusrikkumine määruse tegemisel. Hageja ei ole esitanud kohtule rahalist

nõuet, vaid reaalse vara tagasivõitmise nõude. Kõik kostja II määruskaebuse argumendid

keskenduvad sisulise vaidlusega seotud küsimustele.

Asjakohane ei ole argument, et võlausaldaja nõude suurus on „kõigest“ 49 232 eurot. Hagejal on

rahalisi nõudeid kostja I vastu veel vähemalt 158 796 euro ulatuses, mis on rahuldatud Tartu

Maakohtu 1. augusti 2017 otsusega (tsiviilasi 2-16-15631). Tartu Ringkonnakohus muutis

23. aprilli 2018 otsusega maakohtu otsust ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 146 989 eurot

7 senti. Kostja II väited tagatiste osas on eksitavad, kuna nende tagatiste realiseerimine ei ole

reaalselt võimalik.

Kostja I on loobunud olulisel määral oma varast ilma vastusoorituseta ja kompensatsioonita.

Hagejal on kostja I vastu on rahalisi nõudeid ca 390 000 euro ulatuses. Kostja II omandisse

üleantud vara väärtuseks on pooled määranud 349 141 eurot (kinnistud) ja 19 000 eurot

(transpordivahendid). Kostja I on end lühikese aja jooksul muutnud sisuliselt varatuks.

Hagi esemeks ei ole rahaline nõue, vaid tehingute tagasivõitmine ja seeläbi reaalse vara

tagasitoomine kostja I täitemenetlusse ning sellest tulenevalt ka ühisvara jagamise nõue, siis on

vara senise staatuse säilitamine võimalik üksnes kostja II kinnisasjade ja transpordivahendite

käsutamise keelamine. Ka ühisvara jagamine on võimalik vaid siis, kui vara on endiselt alles ja

tagasivõitmise järgselt ühisvara staatuses. Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Kostjad põhjendavad määruskaebuste esitamist sellega, et hagejal on kostja I vastu üks

sundtäidetav nõue summas 49 232 eurot, mis on erinevate tagatistega ja pantidega tagatud,

mistõttu puudub vajadus hagi tagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja I vastu nõudeid kokku summas 206 012 eurot (tl 7

pöördel, p-d 3, 4). Hagi on esitatud olukorras, kus hagejal ei ole õnnestunud täitemenetluses

kostjalt I võlgnevuse 47 216 eurot sissenõudmine. Hageja taotleb hagiavalduses kostjate vahel

16. novembril 2016 sõlmitud abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist ja

kostjate ühisvara jagamist.

Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud hagiavalduses toodud asjaoludele ja neile

tuginedes hinnanud hagi perspektiivikaks ja käsutamise keelumärke seadmise kostja II

kinnisasjadele ja transpordivahenditele vajalikuks ja proportsionaalseks hagi tagamise abinõuks,

mis ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid

arvestades põhjendatuks. Seega on maakohus hagi tagamise otsustamisel järginud TsMS § 377

lg 1, § 378 lg 1 p 2 ja § 378 lg 4 sätteid.

Hageja on nõude alusena viidanud TMS §-le 187 (võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetluses)

ja TMS §-le 190 (ühisvara jagamise tagasivõitmine). TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja

tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning

sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või

on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

Kostjad sõlmisid abieluvaralepingu 16. novembril 2017, millega jagasid ühisvara (tl 42 pöördel).

Hageja esitas 2. jaanuaril 2018 avalduse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks (tl 16 pöördel)

ja kohtutäitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 047/2018/1 Harju Maakohtu 14. novembri 2017

otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-10323. Tartu Maakohtu 1. augusti 2017 otsusega tsiviilasjas nr

2-16-15631 rahuldati hageja nõue FIE R.P. vastu summas 158 796 eurot 59 senti (tl 20 jj), mille

Tartu Ringkonnakohus muutis 23. aprilli 2018 otsusega ja mõistis kostjalt I välja hageja kasuks

võlgnevuse summas 146 989 eurot 7 senti. Tsiviilasjas nr 2-16-15631 tehtud otsus ei ole

jõustunud.

Puudub vaidlus, et hageja nõue Harju Maakohtu 14. novembri 2016 otsuse alusel tsiviilasjas nr

2-17-10323 on jõustunud ja selle alusel on alustatud täitemenetlusega. Hageja nõue on

rahuldamata ning Tartu Maakohus peatas 26. jaanuari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-707

kostja I suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Seega on täidetud TMS § 187 lg-s 2 sätestatud

eeldused tagasivõitmise hagi esitamiseks täitemenetluses. Maakohus on hagi 13. märtsi 2018

määrusega menetlusse võtnud, millest saab järeldada, et maakohus on hinnanud hagi

perspektiivikaks.

Maakohus on hagi tagamiseks seadnud käsutamise keelumärke neljale kinnisasjale, milleks on

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris olevad kinnistud registriosa nr XX kinnistu

XX asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX

Võnnu alevik Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX Võnnu alevik

Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu XX asukohaga XX ja XX küla Kastre vald

Tartumaa.

9. Maakohus arestis hagi tagamise korras ja seadis Maanteeameti liiklusregistrisse käsutamise

keelumärge hageja kasuks kuuele kostja II ainuomandis olevatele transpordivahenditele: DAPA

280 riikliku registrinumbriga XXX, HTS 100.27 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L

riikliku registrinumbriga XXX; RESPO752 riikliku registrinumbriga XXX; VOLVO FH12

riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX. Hageja on

seisukohal, et kostjate vahel 16. novembril 2017 sõlmitud abieluvaralepingu sõlmimise

eesmärgiks oli muuta kostja I varatuks. Hagejal ei ole täitemenetluse käigus õnnestunud nõuet

täita. Kostjad ei ole määruskaebuses selgitanud abieluvaralepingu sõlmimise põhjusi vaid on

leidnud, et hageja sundtäidetav nõue on tagatud erinevate tagatiste ja pantidega, mistõttu ei ole

hagi tagamine põhjendatud.

Hagi tagamine ei ole kostja II suhtes ebamõistlikult koormav. Maakohus on selles osas oma

seisukohta piisavalt põhjendanud, millega ringkonnakohus nõustub. Hagi tagamise taotlusest ja

esitatud hagiavalduses nähtub, et hagejal ei ole õnnestunud sisse nõuda Harju Maakohtu

14. novembri 2017 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-10323 hageja kasuks välja mõistetud

võlgnevust FIE R.P. lt. Kostja I on 16. novembril 2017 sõlminud abieluvaralepingu, millega on

jagatud kostjate ühisvara selliselt, et märkimisväärne osa kostjate ühisvarast läheb kostja II

ainuomandisse

(Reinu

kinnistu

100%

maatulundusmaa,

Markuse

kinnistu

100%

maatulundusmaa, XX 100% tootmismaa, XX 100% maatulundusmaa, XX kinnistu 100%

maatulundusmaa, mis jagatakse kaheks kinnistuks, millest kostja II omandisse jääb hoonestatud

kinnistu osa) ning kostja I ainuomandisse jäävad kinnistud (XX kinnistu, XX kinnistu, XX

kinnistu, kõik 100% maatulundusmaa).

Ka kostjatele kuulunud transpordivahendid on abieluvaralepinguga jagatud selliselt, et VOLVO

FL12 registrinumbriga XXX ja VOLVO FH12 registrinumbriga XXX jäävad kostja I

ainuomandisse ja DAPA 280 riikliku registrinumbriga XXX, HTS 100.27 riikliku

registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX; RESPO752 riikliku

registrinumbriga XXX; VOLVO FH12 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku

registrinumbriga XXX jäävad kostja II ainuomandisse.

Hagi tagamise taotlusest nähtub, et kostja I esitas 15. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule avalduse

kostja I võlgade ümberkujundamiseks, milles kostja I avaldab, et tal on rahalisi kohustusi umbes

500 000 kuni 600 000 euro ulatuses. Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2018 määrusega on kostja I

avaldus võlgade ümberkujundamiseks võetud menetlusse ja antud määruse resolutsiooni punktis

4 peatas maakohus kostja I vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni ümberkujundamiskava

kinnitamiseni või menetluse lõpetamiseni (tl 24 pöördel-25). Võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seaduse (VÕVS) § 20 lg 3 kohaselt peatab kohus avalduse menetlusse võtmisel

võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Avalduse menetlusse võtmisel

peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha

sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kuid

VÕVS § 20 lg 5 ei välista avalduse menetlusse võtmine võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise

hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab ümberkujundamiskavaga

hõlmatud võlausaldajatele saadu välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel.

Eeltoodust lähtudes puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus ning kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

10. Maakohus ei ole hagi tagamise taotluse lahendamisel küsinud hagejalt hagi tagamiseks

tagatist TsMS § 383 lg 1 alusel. TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi

üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem

kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagejalt nõudmata hagi tagamise

tagatise. Hageja on esitanud hagiavalduses kostjate vastu kolm nõuet, mis on hagihinna

tähenduses mittevaralised nõuded. Ühisvara jagamise nõude hinda loetakse TsMS § 132 lg 4 p 5

alusel mittevaraliseks. Ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise

nõude puhul on tegemist tuvastusnõudega, mille puhul määratakse hagi hind hüve väärtuse järgi

TsMS § 125 esimese lause kohaselt. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse

haginõue TsMS § 125 teise lause alusel mittevaraliseks. Vajalike omanikukannete tegemiseks

tahteavalduse andmise kohustamiseks ning tahteavalduse kohtuotsusega asendatuks lugemise

nõue on mittevaraline nõue (vt Riigikohtu 20. detsembri 2016 lahend nr 3-2-1-74-16, p 24.3).

TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot.

Kuna käesolev tsiviilasja puhul ei ole hagi nõuded rahalised vaid mittevaralised (ühisvara

jagamine, ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine, tahteavalduse

andmise kohustamine ning tahteavalduse kohtuotsusega asendamine), on maakohus põhjendatult

jätnud hagejalt küsimata hagi tagamiselt tagatise.

11. Maakohus võtab menetluskulude jaotuse osas seisukoha asja lõpplahendis.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/