2-18-2790/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2018, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2790

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus E.D’i

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu,

registrikood: 70000349, asukoht XXX, 15176 Tallinn)

võlausaldaja lepinguline esindaja Karel Miisna (e-post: tel:

676 1084)

Võlgnik E.D (isikukood: XXX, elukoht XXX, 10113 Tallinn,

e-post: tel: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Pärn (Advokaadibüroo Naur & Pärn, e-post:)

Ajutine pankrotihaldur I.J (Maria Mägi Advokaadibüroo,

asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, telefon: e-post: xxx

Ärakuulamise aeg

08.05.2018

Ärakuulamisel

osalenud

isikud

Võlausaldaja lepinguline esindaja Karel Miisna

Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn

Ajutine pankrotihaldur I.J

Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus E.D’i pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja E.D’i (isikukood: XXX) pankrot 24. mail 2018 kell 15.00.

3. Nimetada E.D’i pankrotihalduriks I.J ( XXX) määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14.

juuni 2018 algusega kell 14.00 Tallinnas Tõnismägi 5a asuvas Harju Maakohtu saalis nr 010.

4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja

jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek

nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur.

6. Kohustada võlgnikku E.D kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 14. juunil 2018 kell 14.00. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on

kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

7. Kohustada võlgnikku E.D esitama hiljemalt 13. juunil 2018.a pankrotihaldurile E.D’i täpsustatud vara

ja võlgade nimekiri.

8. Menetluskulud jätta võlgniku E.D’i kanda.

9. Määrata ajutise pankrotihalduri I.J tasuks 665 eurot, millele lisandub käibemaks summas 133 eurot,

kokku 798 eurot.

10. Ajutise halduri tasu mõista välja võlgniku E.D’i pankrotivarast. Väljamakse teostada Maria Mägi

Advokaadibüroo arveldusarvele.

11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta

võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või

võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

Asjaolud

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 20.02.2018 kohtule avalduse võlgniku

E.D pankroti väljakuulutamiseks.

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande:

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiv. Võla summa avalduse esitanud

võlausaldaja ees on 17 368,63 eurot, võlgnevus tuleneb 26.07.2012 maksualasest vastutusotsusest ja on

solidaarne. Võlg oli tekkinud seoses äriühingu OÜ Tehnoliin (kustutatud) maksuvõlaga. Võlgniku suhtes

on alates 2012. aastast toimunud täitemenetlus, viimane summa võlausaldajale laekus aastal 2016.

Võlgnik oma vastuses kohtule ega ka esindaja selgituste kaudu ei ole sisuliselt eitanud makseraskuseid.

Võlgniku kohtule esitatud vastuväited on formaalset laadi.

Ajutise pankrotihalduri poolt välja saadetud päringute vastustest selgub, et võlgnikul on suur

võlakoormus – kokku vähemalt 231 000 eurot koos kohtutäiturite tasudega. Teine võlausaldaja on AS

Reverta (AS Parex Banka) jõustunud kohtuotsuse alusel (tsiviilasi 2-12-6987), täitemenetlus on käimas

alates 2014. aastast. Kõnealuse võlgnevuse tekkimise aluseks oli käendussuhe äriühingu kohustuste

tagamiseks.

Seega võib asuda seisukohale, et võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on tingitud

ebaõnnestunud ärilistest otsustest ja kohustuste täitmiseks piisava vara puudumisest.

Võlgnik on praegu tegev juhatuse liikmena äriühingus Oil Solutions OÜ (registrikood 11132590).

Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtub, et talle laekub töötasu netosummana 600 eurot kuus.

Eeltoodu alusel on ilmne, et ainuüksi töötasu arvelt nõudeid rahuldada ei ole võimalik. Võlgniku

ülalpidamisel on alaealine laps. Kuna võlgnikule endale on ettenähtud elatusmiinimum, käesoleval ajal

miinimumpalga ulatuses summas 500 eurot, mida arestida ei ole võimalik, sellele lisandub 1/3

miinimutasust alaealise lapse kasuks ja samuti ei kuulu arestimisele võimalikud sotsiaaltoetused, siis

võib pankroti väljakuulutamise järgselt kujuneda olukord selliseks, et töötasu praktiliselt menetluses

arestida ei ole võimalik või on seda võimalik teha väga väikeses ulatuses.

Võlgnik ei pea ise reaalseks, et ta suudaks kõnealust võlga hetkel ja ka lähitulevikus tasuda.

Võlgnikul on kohustusi aruande koostamise seisuga võlgniku pankrotiavaldusest ja päringu vastustest

tulenevalt kokku summas vähemalt 231 448,51 eurot alljärgnevate võlausaldajate ees:

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 17 368,63 eurot; AS Reverta (end AS Parex

Banka) nõue summas 191 734,95 eurot; kohtutäiturite tasud summas 22 344,93 eurot.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et AS Reverta tegevus Eestis on lõppenud, lõpetamise ja

likvideerimisega tegelenud panga tütarühing OÜ NIF on kustutatud alates 2018.a. veebruarist. Ajutine

haldur pöördus teabe saamiseks endise likvideerija poole, kes selgitas, et likvideerimise käigus on AS

Reverta laenuportfell müüdud Läti äriühingule, kellel on teadaolevalt Eestis koostöö olemas

advokaadibüroodega.

Täitemenetluse registri andmetel on E.D’i suhtes toimivaid täitemenetlusi kaks:

Kohtutäitur Mati Roodese menetluses, kus sissenõudjaks on AS Reverta ja kohtutäitur Priit Petteri

menetluses, kus sissenõudjateks on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu).

Aruande koostamise seisuga võlgnikul vara puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule

kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Abikaasade ühisvarasse kuulunud korter on müüdud, selle müügi

arvelt on võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees vähenenud 2016. aastal. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt

võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti ajutise halduri päringu vastuse kohaselt

võlgnikule sõidukeid ei kuulu ega ole kunagi kuulunud.

Swedbank AS-s omab võlgnik arvelduskontot nr EE212200001103914911 mille jääk on 6.40 eurot.

AS-s SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr EE761010011640168226, mille jääk on 0,64 eurot.

Danske Pank A/S Eesti filiaalis omas võlgnik arvelduskontot, mis on suletud alates 30.06.2011.a. eurot.

Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid

tagasivõitmisele. Pangakontode (viimase kolme aasta) väljavõtetel ei nähtu tavapärasest suuremaid

tehinguid, mis võiksid olla tagasivõidetavad. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda

esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas.

Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks

maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ebaõnnestunud ärilised otsused ehk pankrotiseaduse kohaselt

„muud põhjused“.

Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud.

Arvestades kohustuse suurust ja võrreldes seda võlgniku sissetulekute reaalse suurusega, samuti asjaolu,

et võlgnik on varatu ja tema suhtes mitu aastat kestnud täitemenetlustes ei ole osutunud võimalikuks

võlgniku vastu olevaid nõudeid maksma panna, on hinnang võlgniku püsiva maksejõuetuse kohta

möödapääsmatu.

Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia, leiab ajutine haldur, et pankroti

väljakuulutamine ei ole selle tõttu põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul, kui

võlausaldajad soovivad menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes

Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2000 eurot.

Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada E.D’i pankrotimenetlus raugemisega

PankrS § 29 lg 1 alusel. Juhul, kui võlausaldajad läbi deposiidi maksmise kinnitavad soovi

pankrotimenetlus läbi viia, teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja pankrot PankrS § 31 lg 1

alusel.

Juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku

pankrotihaldurina.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

Pankrotihalduriks nimetab kohus I.J’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.

Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et

kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine

ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul

võlgasid vähemalt 231 448,51 eurot, kuid vara puudub.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest

maksta pankrotimenetluse kulude katteks raugemise vältimiseks 2 000 eurot kohtu deposiiti.

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on tasunud kohtu deposiitkontole 18.05.2018

2000 eurot.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus

on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine

haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 665 eurot, millele lisandub käibemaks

summas 133 eurot, kokku 798 eurot.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui

võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad

kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on

põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 665 eurot, millele lisandub käibemaks summas 133

eurot, kokku 798 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse

ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik