4-18-787/19 · 4-18-787/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Summary
AI generatedK O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus ( kohtumaja) Võru Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2018, Võru Väärteoasi M. lg 2 D süüdistus liiklusseaduse § 201 ja § 224 lg 2 järgi Väärteoasja number 4-18-787 Menetlusalune isik M. . Isikukood D XXX Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna...
Full Text of the Judgment · 4-18-787/19
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus ( kohtumaja) Võru Määruse tegemise aeg ja koht
26. aprill
2018, Võru Väärteoasi
M. lg 2 D süüdistus liiklusseaduse § 201 ja §
224 lg 2
järgi Väärteoasja number 4-18-787 Menetlusalune isik M. . Isikukood
D XXX Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja vanemväärteomenetleja Tarmo Tammesoo
K
ohtuistungi kuupäev 26. aprill 2018
RESOLUTSIOON
1. M.
01 D
liiklusseaduse § 2 lg 2 järgi juhtimiselt kõrvaldatud isikuna
mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja
mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades süüdi mõista ning
karistada teda 5 ( arestiga. liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi 1 viieteistkümne) päevase
2. Kohustada M. ilmuma aresti kandma talle kohtu poolt teatavaks D
tehtaval ajal teatavaks tehtavasse kohta.
3. Aresti kandmise aja algust arvata alates M. arestimajja saabumisest. D
4. Kui M. ei ilmu talle teatatud ajaks aresti kandmisele, teeb kohus D
aretimaja teate alusel M. sundtoomise kohta arestimajja. D määruse
5. anda M. -le ning Politsei- ja Piirivalveametile. D Määruse koopia
Edasikaebe kord
Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult
teatama Tartu Maakohtu
Võru kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (s.o alates 26. aprillist 2018). Apellatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna
2 (3)
kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis 24. mail
2018 alates kella 12.00-st. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates viimati nimetatud kuupäevast.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1. Politsei- ja Piriivalveameti (PPA; kohtuväline menetleja) Lõuna prefektuur koostas 20.
jaanuaril 2018 M. suhtes väärteoprotokolli. Selle protokolli kohaselt juhtis D
menetlusalune isik 20. jaan ,
uaril 2018 kell 11.24 Võrus Vabaduse tänaval mootorsõidukit mil tema välja hingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,49 mg/l kohta. Lisaks ei olnud M. D
mootorsõiduki juhtimise õigust ning ta oli ka varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seeläbi rikkus M. liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 ja 3 ning pani toime LS D
§ 224 lg 2 ja § 201 lg 2 pärased väärteod.
2. PPA saatis väärteotoimiku maakohtule, et viimane otsustaks M. le aresti mõistmise. D-
3. Kohtuistungil palus PPA esindaja karistada M. 18 D päevase arestiga. Kohtuvälise menetleja ametniku sõnul on M. karistatud samalaa D dse rikkumise eest rahatrahviga ja
see trahv on senini tasumata. Ka on teda nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistatud auto
juhtimise eest alkoholijoobes üldkasuliku tööga, ent see töö ei ole M. le mõju D- avaldanud.
4. M. ütles, et ta oli eelmisel õhtul rummi joonud ja läks järgmise päeva hommikul D autoga kassitoitu ostma. Tulevikus ta enam purjuspäi autorooli ei lähe.
Kohtu seisukoht
5. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis kirjeldatud tegu tõendatud: seda kinnitavad M.D
ütlused, alkomeetri kasutamise protokoll, Maanteeameti kiri M.
D juhtimisõiguse puudumise kohta ja M. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. D
6. Tegu on pani õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi. Menetlusalune isik teod toime tahtlikult. Juhtimisõiguseta sõitmise suhtes oli tal otsene tahtlus. Joobes oleku osas oli M. tahtlus kaudne: ta tundis end halvasti ja tal polnud eelmis D e õhtu rohket alkoholi
tarbimist ning oma kehva enesetunnet arvestades adekvaatset alust arvata, et ta on kaine.
Õ ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. igusvastasust
7. M.
karistusseadustiku (KarS) D pani toime ideaalkogumis 2 väärtegu. Vastavalt § 63
lg- 1 le tuleb karistus mõista rangema sanktsiooni järgi. Selleks on LS § 224 II. See näeb ette
rahatrahvi, aresti ja juhtimisõiguse äravõtmise. Viimane langeb juba seetõttu ära, et M.D
. Esiteks ei ole M. D ei ole juhtimisõigust. Ka rahatrahv kõne alla ei tule
varasemat rahatrahvi juba aastaid tasunud. Teiseks on M. D süü sedavõrd suur, et
rahatrahv ei oleks tema süüle vastav karistus (vt käesoleva otsuse p
9).
8. Eelöeldu tähendab, et tulenevalt KarS § päevase -st 48 tuleb M. karistada kuni 30 D arestiga. Täpne karistus sõltub M. süüst (KarS § 56 lg 1). D
3 (3)
9. Mitmed asjaolud viitavad sellele, et M.
on oluline see, et ta D süü on suur. Esiteks mitte ei juhtinud autot üksnes purjuspäi, vaid ka juhtimisõiguseta, olles eelnevalt juhtimiselt
kõrvaldatud. Arvesse tuleb võtta ka seda, et autoga sõitmine ei olnud kuidagigi vajalik: M.D oleks võinud minna kassitoitu ostma ka jalgsi, sest pood, kuhu ta sõitis, asus sõitma
hakkamise kohast paari kilomeetri kaugusel see, et M.
D . Äärmiselt oluline on ka on varem sarnaste rikkumiste eest korduvalt karistatud: seda nii väärteo- kui ka kriminaalkorras.
10. Siiski esineb ka M. süüd vähendavaid asjaolusid. Kõigepealt puuduvad igasugused D viited sellele, et M. oleks liigelnud ohtli D kult: nt kihutanud või sõitnud ebakindlalt. Ka
kõneleb tema kasuks tõsiasi, et tema autos ei olnud teisi inimesi ehk ta ei asetanud kedagi seeläbi liiklusõnnetusse sattumise ohtu. Ka siin saab sõitma minemise motiivi arvesse võtta: kassile toitu ostma minemine on kindlasti märksa kiiduväärsem motiiv kui nt poodi alkoholi järele sõitmine (mida tihti purjuspäi tehakse).
11. Eeltoodut kokku võttes süüle vastab sanktsiooni keskmisse leiab kohus, et M.
D
määra jääv karistus: tuleb mõista 15 päevane arest. menetlusalusele isikule
12. Kohus ei pea kuigivõrd vajalikuks põhjendada, miks ta ei asenda aresti üldkasuliku tööga.
Nimelt ei ole üldkasulik töö mitte eraldi karistusliik, vaid aresti surrogaat: Pikamäe – KarS.
Kommentaar. 4. trükk, § 69/1.1. Seega on olukord samasugune, nagu nt tingimisi karistuse
puhul, mis on samuti vaid vangistuse surrogaat – ja kohus ei pea põhjendama, miks ta mõistab
reaalse vangistuse (selmet jätta see tingimisi täismisele pööramata): Pikamäe – KarS.
Kommentaar. 4. trükk, § 73/2.1. Eelöeldu valguses on piisav üksnes tõdemus, et M.
D
suhtes on sarnaste rikkumiste toime panemise eest rakendatud korduvalt üldkasulikku tööd, ent see ei ole menetlusalust isikut purjuspäi autorooli minemisest tagasi hoidnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik