3-17-2493/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(16)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.05 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2493

Haldusasi

OSC Oil Trade OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

19.10.2017

maksuotsuse

nr

12.2-3/031251-82

tühistamiseks ja tuvastamiseks, et maksumenetluses nr

12.2-3/031251 on mõistlik kohtueelne menetlusaeg 365

päeva, ja Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks teha otsus,

milles

sätestatakse,

et

mõislik

menetlusaeg

maksumenetluses nr 12.2-3/031251 on 365 päeva

Menetlusosalised

Kaebaja – OSC Oil Trade OÜ, esindajad vandeadvokaadid

Vahur Kivistik ja Janar Urres

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Mari-Liis Reidi

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 18.04.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta OSC Oil Trade OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.10.2017 maksuotsuse nr

12.2-3/031251-82 tühistamiseks rahuldamata.

2. Rahuldada OSC Oil Trade OÜ kaebus tuvastamiseks, et maksumenetluses nr

12.2-3/031251 on mõistlik kohtueelne menetlusaeg 365 päeva, ja Maksu- ja Tolliameti kohus-

tamiseks teha otsus, milles sätestatakse, et mõislik menetlusaeg maksumenetluses nr

12.2-3/031251-82 on 365 päeva, osaliselt ja:

2.1 tuvastada, et maksumenetluses nr 12.2-3/031251 on mõistlik kohtueelne menetlusaeg 550

päeva;

2.2 kohustada Maksu- ja Tolliametit tegema otsus, milles sätestatakse, et mõislik menetlu-

saeg maksumenetluses nr 12.2-3/031251 on 550 päeva.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OSC Oil Trade OÜ kasuks välja menetluskulud summas

74,36 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.06.2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 23.03.2015 korralduse nr 12.2-3/031251-1 alusel OSC

Oil Trade OÜ (kaebaja) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaa-

nuar-veebruar 2015. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad fak-

2(16)

tilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 20.01.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/031251-29 ja

23.08.2017 kontrollakti täienduses. Kontrollakt ja kontrollakti täiendus toimetati kaebajale kätte

20.01.2017 ja 23.08.2017. Kaebaja esitas kontrollakti osas eriarvamuse 16.03.2017 ja kontrollakti

täienduse osas 15.09.2017. 19.10.2017 väljastas MTA maksuotsuse nr 12.2-3/031251-82, millega

nõuti tagasi kaebaja ettemaksukontole täidetud tagastusnõuded summas 1353,36 eurot; nõuti tagasi

kaebaja arvelduskontole täidetud summa 96 193,44 eurot; kohustati kaebajat tasuma maksusumma

43 216,70 eurot. Maksuotsuse tegemine oli tingitud järgnevatest asjaoludest: 1) kaebaja on kont-

rollitaval perioodil ostnud OÜ-lt Inndex 560 200 liitrit diislikütust (kütust) ning arvestanud arvetel

märgitud käibemaksu jaanuari-veebruari 2015 käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas.

Kütuse tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Inndex ja kaebaja pidi seda teadma. MTA ei sea kahtluse

alla OÜ Inndex nimel väljastatud arvetel kajastatud kütuse olemasolu, kuid kütuse tegelik müüja ei

leidnud tuvastamist, mistõttu on kütuse müüjaks tundmatu kolmas isik; 2) MTA-le esitatud arve-

saatelehtedest nähtub, et kaebaja on ostnud perioodil jaanuar-veebruar 2015 392 300 liitrit diisli-

kütust TKaardikeskus OÜ nimel vormistatud arvete alusel ning näidanud arvetel kajastatud käi-

bemaksu summas 61 741,64 eurot sisendkäibemaksu hulgas. TKaardikeskus OÜ nimel vormista-

tud arvetel kajastatud diislikütuse (v.a kontrollakti p 1.2.2.3 alapunkt 8)c)2 kajastatud) müüjaks ei

olnud TKaardikeskus OÜ ja kaebaja pidi seda teadma.

2. 30.10.2017 koostas MTA otsuse nr 12.2-3/031251-83, millega kustutati kaebaja poolt tasumise-

le kuuluv intress perioodi 01.04.2017 kuni 19.10.2017 eest. Otsuses leiti, et kontroll kestis kokku

914 päeva, kuid MTA hinnangul saab sellest põhjendatuks lugeda 712 päeva. 29.11.2017 esitas

kaebaja MTA 30.10.2017 maksuotsusele vaide. 13.12.2017 vaideotsusega rahuldas MTA vaide

osaliselt ja muutis 30.10.2017 otsust. MTA leidis, et lisaks vaidlustatud otsuses toodud perioodile

tuleks intressid jätta arvestamata ka perioodil 13.07.2017–20.08.2017. Sellest nähtuvalt peab MTA

mõistlikuks maksumenetluse kestuseks 673 (712 – 39) päeva. Ülejäänud osas jäeti vaie rahulda-

mata.

3. 20.11.2017 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.10.2017 maksuotsuse nr

12.2-3/031251-82 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse haldusasjana nr

3-17-2493. 12.01.2018 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastada, et mõistlik

kohtueelse menetlusaja kestus maksumenetluses nr 12.2-3/031251 on mitte rohkem kui 365 päeva,

ja kohustada MTA-d väljastama otsus, milles sätestatakse, et mõistlik maksumenetluse kestus

käesoleva menetluse puhul on mitte rohkem kui 365 päeva. Alternatiivselt taotles kaebaja MTA

30.10.2017 otsuse tühistamist osas, millega jäeti ebamõistlik menetlusaeg tuvastamata 308 päeva

osas ning kohustada MTA-d tegema uus otsus, millega määratakse mõistlikuks menetlusajaks mit-

te rohkem kui 365 päeva või kohustada selles osas MTA-d uuesti otsustama. Tallinna Haldusko-

hus võttis kaebuse primaarnõuete osas menetlusse haldusasjana 3-18-86. 28.03.2018 määrusega

liitis kohus haldusasja nr 3-18-86 menetluse haldusasjaga nr 3-17-2493 ning haldusasja numbriks

sai 3-17-2493.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

MTA 19.10.2017 maksuotsus

4. Kaebaja taotleb maksuotsuse tühistamist ning leiab, et maksuotsuse põhjendustest ei järeldu

kaebaja hoolsuskohustuste rikkumist ning maksuotsuses esitatud väited ei ole põhjendatud. Mak-

suotsus jaguneb n-ö kaheks osaks. Esimene käsitleb põhjendusi, mille pinnalt MTA väidab, et kü-

tuse müüjaks ei olnud OÜ Inndex/TKaardikeskus. Teine osa käsitleb põhjendusi, mille pinnalt

MTA väidab, et kaebaja rikkus hoolsuskohustust ning ei saa seetõttu tugineda heausksusele, sest

hoolikalt käitudes pidanuks ta tuvastama, et OÜ Inndex/TKaardikeskus ei ole tegelikuks müüjaks.

Kaebaja leiab, et ei ole hoolsuskohustust rikkunud. Kaebaja ei võta seisukohta, kas tehingute ahe-

las OÜ Budes Invest – OÜ Inndex võis esineda maksuõiguslikke probleeme või OÜ Inn-

3(16)

dex/TKaardikskus poolseid puudujääke hoolsusnõuete tuvastamisel või kas isikud on pannud toi-

me maksupettuse. Kaebaja ei soetanud diislikütust OÜ-lt Bundes Invest ega ole seotud nende as-

jaoludega, mis puudtavad OÜ Bundes Invest ja OÜ Inndex vahelisi tehinguid. Seetõttu ei käsitle

kaebaja ka seda, kas OÜ Inndex/TKaardikeskus OÜ oli tegelik kütuse müüja või mitte. Käesoleva

vaidluse keskmes on see, kas kaebaja rikkus kütuse valdkonnas tegutseva ettevõtte hoolsuskohus-

tust või mitte. Seega seisneb vaidlus maksuotsuse peatükkides 2.1.2.4 ja 2.2.2.4. Kaebaja on seisu-

kohal, et 19.10.2017 maksuotsuse põhjendustest ei järeldu kaebaja hoolsuskohustuse rikkumine.

Kaebaja on olnud heauskne ostja.

5. Maksuotsusest jääb arusaam, et kaebaja poolt teostatav tehingupartnerite kontroll peaks olema

võrdväärne uurimisorganite tegevusega. Seadusest sellist nõuet kaebajale ei tulene. Kaebaja on

sedasama OÜ-lt Inndex ja TKaardikeskus OÜ-lt soetatud kütust müünud edasi erinevatele kaebu-

ses loetletud äriühingutele. Sarnaselt soetamisele müüs kaebaja kütust edasi väljaspool aktsiisiladu

ja ilma T-saatelehtedeta. Ainuüksi eelviidatu kummutab MTA väite, et tavaliselt väljastatakse ser-

tifitseeritud kütust aktsiisilaost ning väljastpoolt aktsiisiladu kütuse soetamine pidi olema kahtlusi

äratav. Tähelepanuvääriv on, et sarnaselt soetamisele müüs ka kaebaja kütust edasi samade vasta-

vussertifikaatide alusel ning mitte ükski ülaltoodud kütuse soetaja ei tuvastanud, et vastavusserti-

fikaat ei pruugi olla korrektne või et selle väljastamisest on möödunud 94 ja 116 päeva ning see

on kahtlane ning vajab lisakontrolli. Viidatu kummutab omakorda MTA etteheited, et saatedoku-

mendil olev info sertifikaadi kohta pidanuks äratama kaebajas kahtlusi. Maksuotsuse p-s 3.9 tun-

nistab MTA, et TKaardikeskus OÜ poolt kütuse vastavussertifikaadi numbriga 107432 müük kae-

bajale on tõendatud koguses 11 000 liitrit. Kütus on soetatud kaebaja poolt TKaardikeskus OÜ-lt

samadel tingimustel, sama raamlepingu alusel, samade läbirääkimiste tulemusena ja samu hool-

susnõudeid täites, mis esinevad vaidluse alla pandud kütuse puhul. Arved ja saatelehed on vormis-

tatud samamoodi, kütust on soetatud samast kohast ja hind on olnud samaväärne. Kaebajal ei ol-

nud võimalust ega vahendeid vastavussertifikaatide alusel kütuse liikumist kontrollida.

6. Maksuotsuse p 2.1.2.1.1) osas märgib kaebaja, et OÜ Inndex saatedokumentidelt nähtub läbi-

valt, et kütus on võetud peale aadressilt Lao 14-3 ning saatelehtedelt nähtub, kuhu on sõidukil olev

kütus edasi transporditud. Samuti nähtuvad saatedokumentidelt kütuse väljastaja, saaja, peale- ja

mahalaadimise andmed, mootorsõidukite numbrid ning vastavussertifikaadid. Seetõttu ei vasta

tõele revidendi väide saatedokumentidel olevate andmete puudulikkuse kohta. Maksuhaldur on

jõudnud järeldusele, et OÜ Inndex ei ole sertifikaatidega VSD 95341 ja VSD 69294 kütust saanud.

Sellest on MTA nähtavasti teinud järelduse, et saatedokumentide kontrollimisel oleks ka kaebajale

pidanud saama teatavaks, et vastavussertifikaadid ei ole korrektsed ja see oleks pidanud äratama

kahtlust. Hankijad ei avalikusta üldjuhul teisele tehingupoolele, kellelt on nad kütust soetanud.

Seetõttu ei ole kütuse soetajal võimalik sertifikaatide vastavust konkreetsele kütusele kontrollida,

st praegu ei saanud kaebaja kontrollida, kas OÜ Inndex poolt kaebajale müüdud kütuse saatelehel

olevad kütuse vastavussertifikaadid olid ka tegelikkuses väljastatud just sellele kütusepartiile. Riik

ei ole ka loonud vastavat infosüsteemi. Kui kaebajal ka vastav võimalus oleks, siis ei kuuluks see

tema hoolsuskohustuse alla. Kütuse soetamises, mille sertifikaadid on väljastatud 116 päeva taga-

si, ei ole midagi ebatavalist. See vastab vedelkütuse seaduse (VKS) § 9 lg 6 nõuetele. Seega ei

pidanud ka sertifikaadi kasutusaeg tekitama kaebajas kahtlusi. Tulenevalt sellest, et kütuse soeta-

misel laaditi see kütus auto peale, siis märgitigi saatedokumendile „kaup autol“. Samas järgneb

sellele koheselt saateleht, millest nähtub, kuhu on see autole laaditud kaup edasi toimetatud. Seega

ei vasta tõele MTA seisukoht, et märgates saatelehtedel lauset „kaup autol“ oleks pidanud tehin-

gud peatama või asuma korraldama pistelisi kontrolle.

7. Maksuotsuse p 2.1.2.1.2) osas märgib kaebaja, et vaidlusaluse kütuse puhul on tegemist kauba-

ga, millelt on aktsiisid makstud ning see oli aktsiisilaost välja toimetatud. Sellise kütuse soetamine

väljaspool aktsiisiladu on täiesti tavapärane tegevus. Võimalik, et MTA leidis ekslikult, et kütuselt

on aktsiisid maksmata. Kaebaja ei saanud ega pidanudki olema teadlik sellest, kas mahutite osas

sõlmitud rendileping ei vasta tegelikkusele, ega pidanud seda ka kontrollima. Puudub vaidlus sel-

4(16)

les, et Lao 14/3 asuvad vaidlusalused mahutid. Samas kohas asub tunnustatud äriühing NCC&PO,

kes tegeleb kütuse hoiustamisega ning on kütuseturul sedavõrd kogenud ja usaldusväärne, et aad-

ressil Lao14/3 kütuse peale laadimine ei tekitanud ega pidanudki tekitama kaebajas kahtlust nn

musta kütuse kohta.

8. Maksuotsuse p 2.1.2.1.3) osas on kaebaja selgitanud, et sõidukid numbrimärgiga 040MKI ja

093THD kasutasid kütuse vedamisel haagiseid, VKS § 6 lg 2 p 7 järgi peab saatedokumendil ole-

ma kajastatud mootorsõiduki registreerimisnumber. Haagis ei ole mootorsõiduk. Kaebaja enda

poolt vormistatud saatelehtedel ei kajastata haagiste numbreid ning ta vormistabki oma saatelehed

sellisel viisil. Seetõttu ei saanud haagise numbrite puudumine saatelehtedel tekitada kaebajal min-

geid kahtlusi.

9. Seoses maksuotsuse p-s 2.1.2.4.4) toodud etteheidetega seonduvalt Inndex OÜ juhatuse liikme

Ain Polma isikuga märgib kaebaja, et tegemist on 2003. aasta haldusasjaga, kus arutati 2001. aasta

ettekirjutust. Tegemist oli AS-i Gizmo ja MTA vahelise haldusvaidlusega, sh leidis Riigikohus, et

intressinõuete osas oli otsus ebaseaduslik. Kaebaja ei nõustu, et tema hoolsuskohustus oleks nii-

võrd ulatuslik, et ta oleks pidanud välja selgitama A. Polmaga minevikus seotud firmade makse-

käitumise. Samas, isegi kui see teave oleks jõudnud kaebajani, siis ei tekkinud sellest kaebajale

kohustusi tehinguid katkestada.

10. Maksuotsuse p-s 2.1.2.4.5) leiab maksuhaldur, et OÜ Inndex nimel vormistatud fiktiivsed do-

kumendid, OÜ Inndex ja kaebaja esindajate umbmäärased ja osaliselt töötajate ütlustega vastuolus

olevad selgitused viitavad sellele, et kaebaja pidi olema teadlik, et ostu-müügitehinguid ei ole toi-

munud dokumentidel näidatud viisil. Vastavat argumenti käsitles kaebaja eriarvamuse p-des 22–

23. MTA on jätnud tähelepanuta, et seletuste andjad kirjeldasid, et S. Gnezdovski G. tegeleb suur-

te klientidega, kes kaebajalt kütust ostavad. OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ olid müüjad. Samuti

oli kuni jaanuarini 2015 tehingute maht OÜ-ga Inndex oluliselt alla 100 000 euro, millest tulene-

valt tekkiski kontakt nimetatud hankijaga R. Majoril M.il ning peeti oluliseks jätkata samal viisil

suhtlust ka jaanuaris, kui maht kasvas. Raamlepingu puudumine OÜ-ga Inndex ei ole anomaalia

ega erand. Näiteks ei ole lepinguid ka Neste Eesti AS-ga ja Mark Oil OÜga, kellega tehtud tehin-

guid on MTA aktsepteerinud.

11. Maksuotsuse p 2.2.4 1) kohta TKaardikeskus OÜ tehingutega seonduvalt selgitab kaebaja, et

tehingute dokumentatsioon on olemas ja see on MTA-le esitatud. Samuti on iga partii puhul näh-

tav, kellele ja millises koguses on see edasi müüdud. Sõlmitud on ka raamleping. Maksuotsuse p-s

3.9 tunnistab MTA TKaardikeskuse OÜ poolt kütuse vastavussertifikaadi numbriga 107 432 müü-

ki kaebajale koguses 11 000 liitrit. See kütus on kaebaja poolt soetatud samadel tingimustel ja sa-

mu hoolsusnõudeid täites, nagu on vaidluse alla pandud maksuotsuses. Ainus erinevus on see, et

TKaardikeskus OÜ soetas kütuse Mark Oil OÜ-lt.

12. Seoses maksuotsuse p-s 2.2.2.4.2) toodud etteheidetega, mis puudutavad kauba väljastamist

aktsiisilao asemel Loo, Vibeliku 15 laost, märgib kaebaja, et kütuselt oli aktsiis makstud ning see

oli juba aktsiisilaost välja toimetatud. Väljastpoolt aktsiisiladu kauba soetamine ei ole kahtlane.

MTA on aktsepteerinud arveid nr 5532 ja 5537, ehkki ka nimetatud tehingute puhul võttis kaebaja

kütuse peale aadressilt Vibeliku 15.

13. Maksuotsuse p-s 2.2.2.4.3) esitatud väidete osas, mis puudutavad kütusevedu haagistega auto-

dega 040MKI ja 093THD, jääb kaebaja seisukoha juurde, mis on juba avaldatud seoses tehingute-

ga OÜ-ga Inndex.

14. Maksuotsuse p 2.2.2.4.3) osas seonduvalt esitatud dokumentatsiooni ja menetluses ära kuula-

tud isikute väidetega selgitab kaebaja, et poolte vahel sõlmitud lepingu mõte oli, et sellega kaardis-

tatakse olulisemad ostu-müügi tingimused ning see ei peagi olema detailne. Kaebajale ei tundu, et

ütlusi andnud isikute seletused oleksid olnud umbmäärased.

5(16)

Tuvastamis- ja kohustamisnõue

15. Kaebaja nõue on tuvastada, et mõistlik kohtueelse menetlusaja kestus maksumenetluses nr

12.2-3/031251 on mitte rohkem kui 365 päeva, ning nõue kohustada MTA-d väljastama otsus,

milles sätestatakse, et mõistlik maksumenetluse kestus käesoleva maksumenetluse puhul on mitte

rohkem kui 365 päeva.

16. MTA kontrollis kaebaja käibe- ja tulumaksu perioodil jaanuar-veebruar 2015, s.o kokku kahe

kuu lõikes. Kontroll kestis 20.04.2015 kuni 19.10.2017, kokku 914 päeva. MTA on omalt poolt

tuvastanud otsusega nr 12.2-3/031251-83 ja vaideotsusega nr 6-1/3933-2, et menetluses oli mit-

meid tegevusetuse perioode ning leidis seeläbi, et menetlus oleks pidanud lõppema 241 päeva va-

rem. Kaebaja leiab, et kontrollimenetluses esineb veel täiendavaid 30.10.2017 otsuses ja

13.12.2017 vaideotsuses välja toomata jäetud tegevusetuse perioode, mis tuleb samuti lugeda

mõistliku menetlusaja arvestusest välja.

17. 25.09–02.11.2015 toimus kokku kaks menetlustoimingut, s.o kuupäevadel 06.10 („kokkuvõte

tehingute kohta“) ja 28.10 („arutelu kontrolli osas“). Ülejäänud 37 päeval ühtegi menetlustoimin-

gut ei tehtud; 05.02–09.03.2017 nähtub, et 09.02.2016 saadi prokuratuurilt vastus taotluse rahul-

damise kohta. 10–14.02.2016 ei tehtud midagi. Seejärel kulus 15.02.2016 päev ühe A4 pikkuse

prokuratuuri taotluse rahuldamisega tutvumisele. 18.02–24.02.2016 ei tehtud midagi. Seejärel 25–

29.02.2016 kulus kriminaalasja dokumentide sisestamisele. 30.02–09.03.2016 taas menetlustoi-

minguid ei tehtud. Kokkuvõttes perioodil 05.02–09.03.2016 ei toimunud ühtegi menetlustoimingut

28 päeval. Perioodil 09.04–19.04.2016 toimus kokku üks menetlustoiming, st kuupäeval 14.04

(„arvelduskontode konverteerimine ja analüüs“), ülejäänud päevadel ühtegi toimingut ei tehtud.

Logiraamatu väljavõttest nähtuvalt teostati perioodil 22.04–25.2016 menetlustoiminguid kokku

kolmel päeval, s.o kuupäevadel 29.04 („prokuratuurilt saadud andmetega tutvumine ja analüüs“),

06.05 („arutelud kontrolli osas“) ja 19.05 („pankadelt saadud info analüüs ja dokumentide kontrol-

limine“). See tähendab, et logiraamatust nähtuvalt ülejäänud 31 päeval menetlustoiminguid ei teh-

tud. Perioodil 27.07–07.08.2016 toimus menetlustoiminguid kokku ühel päeval, st 03.08 („korral-

dus Kudina Tankla OÜ-le info saamiseks ja e-kiri kaebajale“). Ülejäänud 11 päeval menetlustoi-

minguid ei tehtud. Logiraamatu väljavõtte kohaselt teostati perioodil 13.12.2016 kuni 01.01.2017

menetlustoiminguid kokku ühel päeval, st kuupäeval 21.12 („KA arutamine“). Ülejäänud 19 päe-

val ühtegi menetlustoimingut ei tehtud. Perioodil 06–16.01.2017 toimus eelaresti koostamine

(kuupäevadel 6, 9, 10, 11, 12, 13, 16). Võrreldes eelaresti sisu kontrollakti sisuga, nähtub, et 95 %

tekstist on kattuv. Eelnev tõstatab olulise kahtluse, et taotluse koostamine toimus 15 min kaupa või

tegelik töömaht oli oluliselt väiksem või tööülesannete täitja töökiirus ei vastanud mõistlikule

standardile. Perioodil 08.05–13.07.2017 nähtub menetlustoiminguna maksuotsuse ja selle lisade

koostamine ning täiendamine. Sellele järgneb ametniku pikk puhkuseperiood, mis arvestati vai-

deotsusega juba mõistliku menetlusaja hulgast välja. Puhkuselt naastes koostab MTA kolmel lehe-

küljel kontrollakti täienduse. Pärast kaebaja 15.09.2017 täiendava eriarvamuse esitamist asub

MTA logiraamatu kohaselt taas maksuotsust koostama, seekord perioodil 15.09.2017–19.10.2017.

Maksuotsus on märkimisväärses osas kontrollakti kokkuvõte ning sedavõrd pikk menetlusaeg ei

ole põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et kontrollakti täiendamiseks ja maksuotsuse koostami-

seks on mõistlik menetlusaeg mitte rohkem kui kuu aega. Seega on maksuotsuse koostamisele

kulunud ebamõistlikult vähemalt 71 päeva (s.o logiraamatus kajastuv 101 päeva miinus 30 päeva).

Kaebaja on välja toonud, et MTA ei ole teostanud ühtegi menetlustoimingut maksumenetluses

perioodil 18.06–01.07.2015; 27.01–03.02.2016; 11.08–31.08.2016.

18. Kaebaja peab kohaseks viidata sellelegi, et teatud perioodidel on logiraamatus kajastuv tööüle-

sannete selgitus üldsõnaline, mis eristub ametniku tööde sisestamise tavapärasest mustrist tuua

täpselt välja, millise dokumendiga ta täpselt tööd teeb. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et logi-

raamatus kajastatud töömaht ei pruugi vastata tegelikule töökohustuste hulgale. Samuti on paljudel

kuupäevadel märgitud tegevus eeldatavasti kõige rohkem mõnekümneminutiline tüüpkorralduse,

6(16)

e-kirja väljastamine. Kaebaja on seisukohal, et tema kahe kuu käibe- ja tulumaksukontrolli läbi-

viimisel saab ülaltoodut arvestades põhjendatuks pidada maksimaalset menetlusaega üks aasta, st

mõistlik menetlusaja pikkus käesolevas maksumenetluses on 365 päeva. Kaebaja jaoks on mõistli-

ku menetlusaja tuvastamine vajalik, kuna mõistliku menetlusaja kestus mõjutab maksuotsuse alu-

sel intressinõude arvestamist.

19. Eelnevat arvestades taotleb kaebaja kohtult kohustada maksuhaldurit väljastama otsus, milles

sätestatakse, et mõistlik menetlusaja kestus käesoleva maksumenetluse puhul on mitte rohkem kui

365 päeva. Kaebaja on seisukohal, et eesmärgipärane on kohustada MTA-d väljastama täiendav

otsus, milles on kajastatud lisaks 30.10.2017 otsuses väljatoodud perioodidele aeg, mil menetlus

venis põhjendamatult, ning milles tuvastatakse, et mõistlik menetlusaeg maksumenetluses on mitte

rohkem kui 365 päeva.

MTA seisukoht

MTA 19.10.2017 maksuotsus

20. Kaudseid tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et kaebaja pidi olema teadlik, et kütuse

tegelikeks müüjateks polnud OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ ning seetõttu puudus kaebajal õi-

gus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Antud järeldusele jõudmisel oli üheks tõendiks kogumis

kaebaja hoolsuskohustuse rikkumine, mida MTA on põhjalikumalt kajastanud nii kontrollakti

täienduses kui ka maksuotsuses. Vastavalt kohtupraktikas kujunenud seisukohtadele on kaudsete

tõenditega võimalik tõendada asjaolude esinemist, mille põhjal saab järeldada maksukohustuslase

teadlikkust sellest, et arve esitaja pole tegelik tehingupartner. Kaudne tõend ei kajasta küll uurimi-

se all oleva juhtumi koosseisu kuuluvat faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber

fakte, mille põhjal on võimalik asjas tähtsa faktilise asjaolu esinemist või puudumist järeldada.

Maksumenetluses piisab põhjendatud maksupettuses osalemise mõistlikust kahtlusest, mis on elu-

liselt usutav. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane osales maksupettuses,

läheb tõendamiskoormus vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 150 üle maksukohustus-

lasele. Asjas on tõendatud kaebaja teadlikkus sellest, et tegemist polnud kütuse tegelike müüjatega

ning kaebaja heausksus viidatud tehingutes on ümber lükatud maksuotsuse p-des 3.2, 3.6, 3.9 too-

duga ning tõendamiskoormus on kaebajal.

21. MTA ei nõustu kaebaja etteheitega, et viide saatedokumentidel (saatelehed, vastavussertifikaa-

did) olevate andmete ebaõigsuse kohta tehingutes OÜ-ga Inndex on sisustamata. Saatedokumenti-

del esinevad puudused on kajastatud kontrollakti punkti 1.2.2.3 alapunktis 2 ja sertifikaatide

numbrite kuritarvitamist kontrollakti punkti 1.2.2.3 alapunktis 8. MTA on leidnud, et saatedoku-

mentidel on kajastatud kütuse vastavussertifikaatide numbreid, mis olid kuritarvitatud. Tegelikku-

ses ei ole OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ saatedokumentidel kajastatud vastavussertifikaatide

numbritega kütust ostnud ning järelikult polnud võimalust seda ka kaebajale edasi müüa. Saatedo-

kumendid ei vastanud VKS § 6 lg 2 p-s 5 ja p-s 7 sätestatud nõuetele (mh selles osas, et nendel ei

olnud kajastatud mootorsõidukijuhi ees- ja perekonnanime, vaid üksnes vedu teostanud isiku all-

kirju, mille osas autojuhid hiljem ütlesid, et nad ei saa konkreetseid tehinguid kinnitada). Ehkki

vastavussertifikaatide kontrollimise nõue ei tulene otseselt seadusest, on tegemist valdkonna eripä-

rast tuleneva hoolsuskohustusega, mida ostja peaks täitma. MTA leiab ka, et kaebajat kui kogenud

kütusekäitlejat oleks pidanud konkreetse kütusepartii pikk kasutusaeg tõepoolest valvsaks tegema,

kuivõrd tavapäraselt väljastatakse kütust ladudest alates sertifitseerimisest lühikese perioodi, st

kuu või kahe jooksul.

22. Kontrollakti täienduses on maksuhaldur põhjendanud, et hoolikalt suhtudes pidanuks kaebaja

nägema ette olukorda, kus kütus võib tavapärase kütuse tarbimisse lubamisel kütust väljastavate

aktsiisiladude asemel Ecodiesel OÜ-st saamisel osutuda nõuetele mittevastavaks ja olla tuvastama-

ta päritoluga. Ecodiesel OÜ ei oma aktsiisi- ega tollilao luba ning samuti mitte kütuse hoiustamise

luba.

7(16)

23. MTA on maksuotsuses välja toonud, et AS Gizmo, mille juhatuse liikmeks oli perioodil

23.10.1996–16.07.2010 Ain Polma, osalemine maksupettuses ei tähenda loomulikult automaatselt

seda, et ka teised Ain Polmaga seotud äriühingud (sh OÜ Inndex) võivad maksupettuses osaleda.

Kuid antud asjas pidanuks see siiski äratama kaebaja valvsust, kui ta oleks kasutanud tehingupart-

neri tausta kontrollimisel kõiki avalikult kättesaadavaid andmeid.

24. Kaebaja väited tehingute kohta olevatest suulistest kokkulepetest on umbmäärased ja kontroll-

imatud. Äriühing on kohustatud pidama oma raamatupidamist selliselt, et ka hiljem oleks tuvasta-

tav majandustehingute tegelik toimumine, ning säilitama tehingute toimumise kohta kõik toimu-

mist tõendavad dokumendid.

Tuvastamis- ja kohustamisnõue

25. Vastustaja on seisukohal, et MTA otsus, millega kustutati intress 202 päeva eest, on põhjenda-

tud. Samuti peab vastustaja põhjendatuks MTA vaideotsust, millega pikendati 39 võrra päevade

arvu, mille osas tuleb jätta intressid arvestamata. Vastustaja leiab, et 673 päeva (914 – 202 – 39)

tuleb lugeda käesolevas asjas mõistlikuks menetlusajaks ning MTA-l pole põhjust väljastada antud

küsimuses uut otsust. Mõistliku menetlusaja arvutamisel lähtus MTA maksumenetluse mahuku-

sest, aga ka maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmisest ja menetluses esinenud viivitus-

test, mis ei olnud seotud konkreetsest menetlusest tingitud asjaoludega.

26. Vastustaja on seisukohal, et kuigi käesoleval juhul kestis menetlus tavapärasest mõnevõrra

kauem, on selle veidi pikem kestus asja mahukust arvestades siiski põhjendatud (nt kontrollakt on

kokku 42 lehekülge pikk jne). Maksuaudiitoril on töökorraldusest tulenevalt töös mitu kontrolli,

mistõttu tuleb tal tööaega optimaalselt erinevate tööülesannete vahel jagada ja kaebaja ei saa eel-

dada, et teda puudutav maksumenetlus on ainus töölõik, millega konkreetne ametnik tegeleb. Lo-

giraamatu väljavõtted ei sisalda kunagi kõike kontrolli raames tehtut. Samuti ei fikseerita logiraa-

matus alati asja menetluse raames toimunud koosolekuid, vaid kajastatakse üksnes üldistavalt ja

kokkuvõtvalt maksumenetluse kronoloogia.

KOHTU PÕHJENDUSED

MTA 19.10.2017 maksuotsus

27. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seo-

ses, leiab kohus, et kaebus 19.10.2017 maksuotsuse tühistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.

Maksuotsuses on põhjendatult ja menetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes asutud seisukoha-

le, et kaebaja ei soetanud kütust OÜ-lt Inndex ja TKaardikeskus OÜ-lt ning pidi olema sellest

teadlik. Kohus leiab, et maksuhaldur on tuginenud asjakohastele õigusnormidele, esitanud mak-

suotsuses ja selle osaks olevas kontrollaktis ja kontrollakti täienduses asjakohase tõendite analüüsi

ja järeldused ning vastanud kaebaja eriarvamuse väidetele. Ehkki mõningad kaebaja etteheited

seoses maksuotsuses toodud järeldustega on eraldiseisvalt põhjendatud, ei anna see kokkuvõtvalt

alust teistsuguse järelduse tegemiseks.

28. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on saanud OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ arvetel näida-

tud kauba (diislikütus) ning selle eest on arved väljastanud isikutele tasutud. MTA vaidlusaluses

maksuotsuses (II kd, tl 68-96) on samas leitud, et kaebaja, olles teadlik, et nimetatud äriühingud ei

ole kauba tegelikud müüjad, vaid kaup on soetatud tundmatult kolmandalt isikult, kajastas oma

KMD-del alusetult OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ arveid, mis ei vasta nõuetele, kuna kaup ei

ole soetatud arvetel näidatud isikutelt, kauba tegelik müüja on teadmata ning tehingute majandus-

lik sisu on kajastatud valesti.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisend-

käibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve

alusel. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta

8(16)

KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud nõuetele. Tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve

muuhulgas siis, kui arvele müüjana märgitud isik ei ole tegelik müüja. Väljakujunenud kohtuprak-

tika kohaselt võib KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve olemasolu korral ostja sisendkäi-

bemaksu maha arvamise piiramise aluseks olla vaid see, et ostja teadis või pidi teadma, et arvel

müüjana näidatud isik ei olnud tegelik müüja, või kui ostja osales maksupettuses (vt Riigikohtu

otsused haldusasjades 3-3-1-73-10, 3-1-1-18-10 ja 3-3-1-27-14). Kohtuasjas nr 3-3-1-18-10 selgi-

tas Riigikohus, et kui puuduvad otsesed tõendid, et ostja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga,

kuid kaudsed tõendid ja asjaolud seda siiski näitavad, on võimalik teha järeldus, et ostja pidi tead-

ma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kohtuasjades nr 3-1-1-34-06 ja 3-3-1-74-09 tehtud otsustes

antud selgituste kohaselt saab järeldada, et maksukohustuslane pidi teadma, et tegemist ei ole tege-

liku müüjaga, siis kui maksukohustuslasel on teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tege-

mist pole tegeliku müüjaga, või kui maksukohustuslane saanuks sellistest asjaoludest teada asja-

kohase hoolsuskohustuse täitmisel. Riigikohtu praktika kohaselt ei tulene müüja õigusvastasest

käitumisest maksuõigussuhetes iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui

ostja on osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine

põhjendatud (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-30-15 p 17 ja selles toodud viited). Ostja heausksust

eeldatakse, kuid ostja heausksuse põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud

kahtlus, et ostja osales maksupettuses (vt Riigikohtu otsus 3-3-1-73-10, p 3 ja selles toodud vii-

ted). Viidatud Riigikohtu lahenditest tuleneb kokkuvõtvalt, et ostjal on sisendkäibemaksu mahaar-

vamise õigus igal juhul siis, kui ta põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik

müüja. Tingimus „põhjendatult eeldas“ tähendab eelkõige seda, et ostja käitus heauskselt ning äris

nõutava ja tavapärase hoolsusega. Heausksust ei saa eeldada, kui on põhjendatud kahtlus, et ostja

osales maksupettuses.

29. Maksuhaldur on maksuotsuse faktiliseks aluseks lugenud, et kontrollakti (II kd, tl 31-67) punk-

tis 1.1.1 toodud tabelis (tabel 2) kajastatud arvete puhul ei olnud kütuse müüjaks OÜ Inndex ja

kontrollakti punktis 2.2.1 toodud tabelis (tabel 5) kajastatud arvete puhul ei olnud kütuse müüja-

teks OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ, vaid tundmatu kolmas isik, ning kaebaja oli sellest teadlik.

Kaebaja märgib kaebuses õigesti, et kaebaja ei saa vastutada selle eest, kas OÜ Inndex ja OÜ

Bundes Invest vahel toimunud tehingute ahelas on pandud toime maksupettus. OÜ-de Inndex ja

OÜ- Bundes Invest vaheliste tehingutega seonduvad asjaolud omavad puutumust kaebajaga vaid

niivõrd kuivõrd kaebaja pidi olema teadlik sellest, et talle ei müünud kütust isikud, kes olid märgi-

tud arvetel. Eelneva põhjal taandub küsimus sisuliselt üksnes sellele, kas kaebaja oli või pidi ole-

ma teadlik, et OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ ei ole kütuse tegelikud müüjad.

30. Kohus leiab, et maksuotsuse p-s 2.1.2.3 ja kontrollakti p-s 1.1.2.3 on maksuhaldur koos viide-

tega asjakohastele tõenditele piisavalt põhjendanud seisukohta, et OÜ Inndex ei ole vaidlusalust

kütust kaebajale müünud. Samad põhjendused seonduvalt kaebaja ja TKaardikeskus OÜ vaheliste

tehingutega on kajastatud maksuotsuse p-s 2.2.2.3 ja kontrollakti p 1.2.2.3. Kohus nõustub selles

osas maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrollaktis ja kontrollakti täienduses tooduga ning

kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ei korda neid siinkohal.

Samuti on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrollaktis ja kontrol-

lakti täienduses (II kd tl 97-99) piisavalt põhjendanud, miks on alust mõistlikuks kahtluseks, et

kaebaja oli teadlik, et OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ ei ole kütuse tegelikud müüjad ning mak-

suhalduri sellekohased järeldused on kohtule usutavad. Samas märgib kohus, et ehkki konktrol-

laktis ja maksuotsuses kajastatud asjaolud annavad aluse põhjendatud kahtluseks ning selle alusel

on eluliselt usutav, et OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ ei olnud kütuse tegelikuks müüjaks, ei saa

ainult selle alusel väita, et nimetatud põhjusel pidi kaebaja seda teadma. Samuti, ehkki iga mak-

suotsuses toodud asjaolu eraldi ei annaks alust väita, et kaebaja pidi olema teadlik, et kütuse tege-

likuks müüjaks ei ole OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ, viitavad asjaolud ja tõendid kogumis sel-

lele, et kaebaja pidi olema sellest teadlik.

9(16)

Kuna kaebaja kohtumenetluses esitatud väited kattuvad valdavas osas kontrollaktile ja selle täien-

dusele esitatud eriarvamuses toodud väidetega ja kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi

tõendeid, siis tugineb kohus kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle lisaks oleva

kontrollakti ja kontrollakti täienduse põhjendustele, neid kõiki üle kordamata. Vastuseks kaebusele

märgib kohus järgmist.

31. Maksuotsuse p-s 2.1.2.4 on maksuhaldur välja toonud, millel põhineb põhjendatud kahtlus, et

kaebaja oli teadlik, et OÜ Inndex ei ole kauba tegelik müüja. Kohus märgib, et ehkki maksuotsuse

punktis 2.1.2.4 4. (Ain Polma isikuga seonduv) toodud asjaolule tuginedes ei saa väita, et kaebaja

oli teadlik, et kütuse tegelikuks müüjaks ei ole OÜ Inndex, siis ülejäänud osas nõustub kohus mak-

suhalduriga.

Tulenevalt VKS § 6 lg-st 1 peab kütuse müüja vormistama kütuse müügi saatedokumendi, mis

võimaldab kütust ja selle kogust identifitseerida. VKS § 6 lg 2 p 5 ja p 7 sätestab, et saatedoku-

mendil peavad lisaks raamatupidamise seaduse alusel algdokumendis esitatavatele andmetele li-

saks olema järgmised andmed: kütuse vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni number,

väljaandja nimi ja väljaandmise kuupäev ja kütuse vedaja andmed (ärinimi ja registrikood, moo-

torsõiduki juhi ees- ja perekonnanimi, mootorsõiduki registreerimisnumber) ning kütuse peale- ja

mahalaadimise koha aadress. Maksuhaldur leidis kokkuvõtvalt, et kaebaja pidi olema teadlik, et

OÜ Inndex nimel kütuse kohta väljastatud arvetele lisatud saatedokumentidel on kajastatud ebaõi-

geid andmeid kütuse väljastaja, saaja, peale- ja mahalaadimise ning vastavussertifikaatide osas,

mistõttu ei vasta OÜ Inndex arved KMS § 37 sätestatud nõuetele.

31.1 Kontrollakti p-st 1.1.2.3 4) j) nähtub, et MTA on kontrollinud vastavussertifikaatide VDS

95341 ja VSD 69294 päritolu ning tuvastanud, et viidatud sertifikaate on kuritarvitatud ning neid

sertifikaate ei ole OÜ-le Bundes Invest väljastatud. Maksuhaldur tuvastas, et kogu diislikütus vas-

tavussertifikaadiga VSD 953141 on väljastatud AS Milstrand aktsiisilaost perioodil 21.11.2014 -

05.01.2015 Mark Oil OÜ ja Terramare Eesti OÜ nimele, kellest kumbki ei ole müüki OÜ-le Inn-

dex ja OÜ-le Bundes Invest deklareerinud. Diislikütus vastavussertifikaadiga number VSD 69294

on väljastatud AS Milstrand aktsiisilaost perioodil 16.10.2014–25.11.2015 ning sellest on mh väl-

jastatud kütust kaebajale. Maksuhaldur ei vaidlusta kaebaja väidet, mille kohaselt ei avalikusta

kütuse müüjad üldjuhul teistele tehingupooltele, kellelt nad on kütust soetanud. Maksuhalduri

väidete kohaselt on avalik andmebaas kütuse liikumise kohta alles väljatöötamisel. Seega võib olla

tegelikkusele vastav kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud kaebajal võimalik kontrollida nende

sertifikaatide vastavust kütusele. Samas on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebajas pidi

tekitama põhjendatud kahtluse väljastatud sertifikaatide päritolu kohta asjaolu, et tavaliselt väljas-

tatakse sertifitseeritud kütus aktsiisilaost, kusjuures sama vastavussertifikaadiga kütust väljastab

ladu alates sertifitseerimisest lühikese aja (tavaliselt kuu või kahe) jooksul. Maksuhaldur on vastu-

sena kaebaja eriarvamuses toodud väidetele maksuotsuse p-s 3.6 toonud analüüsi, millest nähtub,

et kaebaja ise on soetanud kütust, mis on väljastatud Neste Eesti AS aktsiisilaost ja mille vastavus-

sertifikaatide kasutusaeg on olnud 1–24 päeva. Sertifikaadi VSD95341 kasutusaeg oli aga 94 päe-

va ja sertifikaadi VSD 69294 kasutusaeg 116 päeva. Kaebaja viitab õigesti, et VKS § 9 lg 6 koha-

selt on vastavussertifikaadi võimalik kehtivusaeg 6 kuud, kuid ei ole samas kummutanud mak-

suhalduri väidet, et nii pika kehtivusega sertifikaatide väljastamine ei ole tavapärane. Kaebaja ei

ole oma väidet ka tõendanud. Lisaks sellele ei saanud kaebajale jääda märkamatuks, et kütust ei

ole väljastatud aktsiisilaost, vaid Inndex OÜ poolt väljastatud saatelehtedel on kütuse peale- ja

mahalaadimise aadressiks märgitud Ecodiesel OÜ, Lao 14/3. Puudub vaidlus, et Ecodiesel OÜ ei

oma aktsiisi- ega tollilao luba ega hoiuteenuste osutamise luba. Iseenesest ei ole küll kütuse väljas-

tamine väljaspool aktsiisiladu lubamatu, kuid samas peab kütusekäitleja kütuse soetamisel väljast-

poolt aktsiisiladu nägema ette võimalust, et tavapärasest madalama hinnaga kütuse soetamisel väl-

jastpoolt aktsiisiladu ja renditud mahutitest, võib kütus osutuda hiljem nõuetele mittevastavaks.

Seega on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kogenud kütusekäitlejana oleks kaebaja pidanud

aru saama, et tegemist ei pruugi olla saatedokumentidel näidatud kütusega, ning et viidatud kütus

10(16)

ei pruugi vastata kütusele kehtestatud nõuetele, kuna OÜ Inndex nimele vormistatud saatedoku-

menditele on kütuse pealelaadimise kohana märgitud Ecodiesel OÜ, Lao 14/3, Maardu (st väljas-

tamist ei ole toimunud aktsiisilaost) ning saatedokumentidel märgitud vastavussertifikaadid on

väljastatud oktoobris/novembris 2014 (st sertifitseerimine on toimunud ca 100 päeva enne kütuse

väljastamist). Sellise olukorra vältimiseks oleks kaebaja pidanud tegema täiendavat kontrolli ning

hoolsa suhtumise korral võtma tarvitusele meetmeid vältimaks tuvastamata kütuse soetamist tuvas-

tamata isikutelt. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et kaebajat ei saa pidada heauskseks ostjaks, kel-

lel ei pidanud tekkima turutingimustest madalama hinnaga kütuse soetamisel kahtlust sellest, et

arvetel müüjana näidatud isik ei ole tegelik müüja. Kohtu hinnangul viitab kaebaja pahausksusele

mh ka asjaolu, et kaebaja on saanud perioodil 22.10.2014–11.11.2015 kütust AS Milstrand laost

ning tal olid sellest tulenevalt olemas sertifikaadi VSD 69294 andmed ning ta võis neid andmeid

väljastada kaebaja nimele müügiarvete väljastajale või väljastada arved kütuse soetamise kohta

OÜ-lt Inndex ise. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas määrava tähenduseta asjaolu, et kaebaja on

müünud sama vaidlusaluse kütuse edasi oma klientidele. Asjaolu, et kaebaja on kütuse edasi müü-

nud, ei tähenda, et ta on täitnud hoolsuskohustust õigussuhetes OÜ-ga Inndex ja oli viidatud õigus-

suhtes heauskne ostja.

31.2 Maksuotsuse punktis 2.1.2.4 3) leiab MTA, et kaebaja pidi olema teadlik, et OÜ Inndex saa-

tedokumentidel märgitud autodega numbriga 040MKI (vedaja kaebaja) ja 093THD (vedaja Õlip-

lus OÜ) kütuse vedu ei ole toiminud, sest kütuse vedamisel kasutati veokeid koos haagistega. Seda

kinnitavad veokeid kasutanud autojuhid. Saatelehtedel ei olnud haagiste numbreid märgitud. Mak-

sutoimikust nähtub (nt maksutoimiku lisades 34 ja 35 sisalduvad arved ja saatelehed), et teiste

hankijate, nt Mark Oil OÜ, Neste Eesti AS, nimel kütuse müügi kohta kaebajale vormistatud do-

kumentidel on veokite numbrid kajastatud korrektselt, st koos haagistega. Arvetele on lisatud akt-

siisilaost väljastatud kütuse kohta T-saatelehed ja Neste Eesti AS puhul ka tellimuse kinnitused.

Seega oli kaebaja käitumine õigussuhetes Inndex OÜ-ga võrrelduna teiste hankijatega erinev, mis

viitab kohtu hinnangul sellele, et viidatud tehingute puhul oli kaebaja teadlik sellest, et kütuse te-

gelik müüja ei pruugi olla isik, kes on märgitud saatelehel, ja tegemist ei pruugi olla saatelehtedel

märgitud kütusega. Iseenesest puudub vaidlus selles, et kütuse vedamiseks kasutati veokeid koos

haagistega. Samuti ei ole kaebaja lükanud ümber MTA väidet, mille kohaselt ei ole OÜ Inndex

nimel vormistatud saatelehtedel märgitud haagiseta veokiga võimalik vedada selliseid kütuse ko-

guseid, nagu on kajastatud saatelehtedel. Seega oleks kaebaja pidanud viidatud puudust märkama

ning see oleks pidanud äratama kaebajas kahtlust kütuse päritolu ja tegeliku müüja osas. Olukor-

ras, kus saatedokumentidel märgitud sõiduki kandevõime ei võimalda vedada saatedokumentidel

märgitud koguses kütust, peaks ka ilma eriteadmisteta isikus tekkima kahtlus saadud kütuse päri-

tolu, koguse jms osas. Kaebaja puhul on aga tegemist professionaalse kütusekäitlejaga, kellelt võib

eeldada suuremaid teadmisi kütuse ostu- ja müügitehingute teostamisel. Nimetatud asjaolud ko-

gumis viitavad sellele, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et saatedokumentidel märgitud auto-

dega numbrimärkidega 040MKI ja 093THD kütuse vedu ei ole tegelikkuses toimunud. Seejuures

ei ole kohtu hinnangul keskset tähendust MTA ja kaebaja vahelisel erimeelsusel küsimuses, kas

VKS § 6 lg 2 p 7 kohaselt tuleb saatedokumendil kajastada mõõtursõiduk koos haagisega või on

piisav, kui saatelehele märgitakse sõiduk haagiseta. Oluline on, kuidas vormistamine väljakujune-

nud praktika järgi toimus. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta tavapäraselt vormistabki saatelehti ilma

haagisteta.

31.3 Maksuotsuse p-s 2.1.2.4.5) toob maksuhaldur välja vastuolud kaebaja esindaja ning töötajate

selgitustes ning viitab, et OÜ Inndex nimel vormistatud fiktiivsed dokumendid koosmõjus nende

selgitustega viitavad sellele, et kaebaja pidi olema teadlik, et ostu-müügitehinguid ei ole toimunud

dokumentides näidatud viisil.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et S. Gnezdovski G. (maksutoimiku lisa 172), R. Majori M.

(maksutoimiku lisa 392) ja L. Krotova K. (maksutoimiku lisa 356) ütluste põhjal ei ole võimalik

järeldada, et kaebaja puhul ei ole suuliste lepingute ja kokkulepete sõlmimine tavapärane. Kohus

11(16)

nõustub, et suuliste kokkulepete puhul ei ole võimalik tagantjärele tuvastada kokkulepete sisu ning

poolte vahel puudub selline kindlus, nagu kirjalike lepingute puhul. Praegusel juhul on aga oluline,

kas suuliste kokkulepete sõlmimine oli kaebaja puhul tavapärane. MTA ei ole tõendanud, et see ei

olnud kaebaja puhul tavapärane. Kaebaja viitas põhjendatult, et n-ö raamlepinguid ei ole sõlmitud

ka selliste hankijatega nagu Neste Eesti AS ja Mark Oil OÜ. Samas on maksuhaldur kontrollakti

punkti 1.1.2.3 alapunktis 2 seadnud põhjendatult kahtluse alla, et kütuse üleandmine tehingutes

OÜ-ga Inndex ei ole toimunud saatelehtedel kajastatud viisil. Kaebaja poolt MTA-le esitatud OÜ

Inndex nimel koostatud saatelehtedest (kontrollakti lisa 2, II kd, tl 53-54) nähtub, et kütuse peale-

laadimise aadressina on näidatud Lao 14-3, Maardu ja mahalaadimise aadressina märgitud kaup

autol. Seega puudub korrektne mahalaadimise aadress. Saatelehtedel märgitud lahtrites „välja and-

nud“ ja „vastu võtnud“ on olemas allkirjad (nt maksutoimiku lisa 106 jne), kuid puuduvad isikute

nimed ja allkirjad. Vedajateks on märgitud kaebaja, Õliplus OÜ ja Tradestan OÜ. Tradestan OÜ

töötaja Aivar A. Pall P. (maksutoimiku lisa 288) on maksuhalduri poolt talle näidatud saatelehtede

LV1502095 ja LV1502144 osas märkinud, et ehkki saatelehel on tema nimi, ei ole sellel tema all-

kirja. Õliplus OÜ töötaja Enn E. Punapart P. selgitas (maksutoimiku lisa 315), et kaebajale Õliplus

OÜ poolt kütuse üleandmise kohta vormistatud saatelehtedel LV1501178, LV1501187,

LV1502068, LV1502067, LV1502137, LV1502151 ei ole tema allkirja. Õliplus OÜ töötaja Rainer

R. Rüütli R. (maksutoimiku lisa 329) kinnitas, et saatelehtedel LV1502005, LV1502029,

LV1502068, LV1502067, LV1502137, LV1502055 ja LV1502088 ei ole tema allkirja, ehkki saa-

telehtedel on vastuvõtjana märgitud tema nimi. Seega on maksuhaldur põhjendatult seadnud kaht-

luse alla saatelehtede õigsuse, viidates samal ajal isikute ütlustes esinevatele vastuoludele.

32. Maksuotsuse punktis 2.2.2.4.1) on välja toodud, et kaebaja jättis kontrollimata saatedokumen-

tidel kajastatud andmed vedajate, kütuse päritolu ja tegeliku müüja kohta seonduvalt tehingutega

TKaardikeskus OÜ-ga. Maksuhaldur leidis kokkuvõtvalt, et kaebaja pidi olema teadlik, et TKaar-

dikeskus OÜ nimel kütuse kohta väljastatud arvetele lisatud saatedokumentidel on kajastatud

ebaõigeid andmeid kütuse väljastaja, saaja, peale- ja mahalaadimise ning vastavussertifikaatide

osas, mistõttu ei vasta arved KMS §-s 37 sätestatud nõuetele.

32.1 Kontrollakti punktis 1.2.2.3.8) on maksuhaldur toonud välja, et vastavussertifikaate numbri-

tega VSD 95341, VSD60513, 107431 ja 107432 on kuritarvitatud ning TKaardikeskus OÜ, OÜ

Inndex ega OÜ Bundes Invest ei ole viidatud vastavussertifikaatidega diislikütust soetanud. Ka

tehingute puhul TKaardikeskus OÜ-ga ei vaidlusta maksuhaldur kaebaja väidet, mille kohaselt ei

avalikusta kütuse müüjad üldjuhul teistele tehingupooltele, kellelt nad on kütust soetanud ning

seega võib olla tegelikkusele vastav kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud kaebajal võimalik kont-

rollida nende sertifikaatide vastavust ostetud kütusele. Samas on maksuhaldur põhjendatult leid-

nud, et kaebajas pidi tekitama põhjendatud kahtluse väljastatud sertifikaatide päritolu kohta as-

jaolu, et tavaliselt väljastatakse sertifitseeritud kütus aktsiisilaost, kusjuures sama vastavussertifi-

kaadiga kütust väljastab ladu alates sertifitseerimisest lühikese aja (tavaliselt kuu või kahe) jook-

sul. Maksuhaldur on vastusena kaebaja eriarvamuses toodud väidetele maksuotsuse p-s 3.6 toonud

välja analüüsi, millelt nähtub, et kaebaja ise on soetanud kütust, mis on väljastatud Neste Eesti AS

aktsiisilaost ja mille vastavussertifikaatide kasutusaeg on olnud 1–24 päeva. Kontrollakti punktis

1.2.2.3.8) toodud vastavussertifikaatide puhul on nende kasutusajad aga 44–56 päeva. Kaebaja ei

ole kummutanud maksuhalduri väidet, et nii pika kehtivusega vastavussertifikaadi väljastamine ei

ole tavapärane ning et see pidi tekitama kaebajas kahtlust. Ka tehingute puhul TKaardikeskus OÜ-

ga ei saanud kaebajale jääda märkamatuks, et kütust ei ole väljastatud aktsiisilaost, vaid kütuse

väljastamine toimus Loo alevikust, Vibeliku 15 laost, kellel puudub tolli-, aktsiisi- ja hoiuteenuste

osutamise luba. Nagu kohus eelpool märkis, siis ei ole iseenesest kütuse väljastamine väljaspool

aktsiisiladu lubamatu, kuid samas peab kütusekäitleja kütuse soetamisel väljastpoolt aktsiisiladu

nägema ette võimalust, et tavapärasest madalama hinnaga kütuse soetamisel väljastpoolt aktsiisi-

ladu ja renditud mahutitest võib kütus osutuda hilisemalt nõuetele mittevastavaks. Seega on mak-

suhaldur põhjendatult leidnud, et kogenud kütusekäitlejana oleks kaebaja pidanud märkama, et

12(16)

TKaardikeskus OÜ nimel vormistatud saatedokumendid kajastasid andmeid, mis olid oluliselt

erinevad võrrelduna teistelt hankijatelt kütuse kohta vormistatud dokumentidel kajastatud andme-

test. Sh diislikütuse väljastamine ei toimunud aktsiisilaost, saatedokumentidel kajastusid vastavus-

sertifikaatide andmed, mille kasutusaeg oli liiga pikk. Seetõttu ei ole eluliselt usutav kütuse vasta-

vus viidatud sertifikaatidele. Neid puudusi oleks kaebaja pidanud märkama ja sellest tulenevalt

kontrollima andmeid kütuse päritolu ja tegeliku müüja kohta, mida kaebaja aga ei teinud. Nimeta-

tud asjaolu viitab sellele, et kaebajat ei saa pidada heauskseks ostjaks, kellel ei pidanud tekkima

turutingimustest madalama hinnaga kütuse soetamisel kahtlust sellest, et arvetel müüjana näidatud

isik ei ole tegelik müüja.

32.2. Kaebaja viitab õigesti, et maksuotsuse punktis 3.9 leiab maksuhaldur, et TKaardikeskus OÜ

poolt kütuse vastavussertifikaadi numbriga 107432 müük kaebajale on tõendatud koguses 11 000

liitrit (sh 13.01.2015 arve nr 5532 alusel 5000 liitrit ja 19.01.0215 arve alusel 6000 liitrit). Kütus

on TKaardikeskus OÜ poolt soetatud Mark Oil OÜ-lt, mistõttu tegi maksuhaldur ümberarvestuse

TKaardikeskus OÜ nimel esitatud arvetel märgitud sisendkäibemaksu osas. Kaebaja leiab, et kuna

kütus on soetatud TKaardikeskus OÜ poolt samadel tingimustel ja samu hoolsusnõudeid täites, on

vastavad nõuded täidetud ka vaidlusaluse kütuse puhul. Kaebaja märgib, et ainus erinevus ongi

see, et TKaardikeskus OÜ soetas kütust Mark Oil OÜ-lt ja see on MTA-le sobiva vastavussertifi-

kaadiga. Kohus leiab, et asjaolu, et maksuhaldur on aktsepteerinud viidatud kütuse soetust TKaar-

dikeskus OÜ poolt ja selle müüki kaebajale, ei tähenda, et maksuhaldur oleks pidanud aktseptee-

rima ka teisi tehinguid kaebaja ja TKaardikeskus OÜ vahel. Kontrollakti punkti 1.2.2.3 alapunkti

8)c)2 põhjendustest nähtuvad maksuhalduri argumendid, miks on maksuhaldur viidatud soetust

aktsepteerinud. Samas ei nähtu viidatud analüüsist põhjendusi, mis annaksid aluse väita, et need

põhjendused on laiendatavad kõigile kaebaja ja TKaardikeskuse OÜ vahelistele tehingutele. Viida-

tud tehingu puhul on oluline tähele panna, et maksuhalduril ei olnud kahtlust kütuse soetuse ja

päritolu osas, millest tulenevalt ongi maksuhaldur tehingut aktsepteerinud. Vaidlusaluse kütuse

puhul on maksuhaldur soetuse ja päritolu aga kahtluse alla seadnud.

32.3 Maksuhaldur leiab maksuotsuse p-s 2.2.2.4.3), et kaebaja pidi olema teadlik, et TKaardikes-

kus OÜ saatedokumentidel märgitud autodega numbritega 040MKI ja 093THD kütuse vedu ei ole

toimunud, sest kasutati kütuse vedamiseks veokeid koos haagistega. Kohus on viidatud väidet kä-

sitlenud käesoleva otsuse eelnevates punktides ning ei korda seda siinjuures üle.

32.4 Maksuotsuse punktis 2.2.2.4.4) teeb maksuhaldur kokkuvõtva järelduse, et TKaardikeskus

OÜ nimel vormistatud fiktiivsed dokumendid, formaalne leping ja äriühingute esindajate umbmää-

rased selgitused viitavad sellele, et kaebaja pidi olema teadlik, et ostu-müügitehingud ei ole toi-

munud dokumentidel näidatud viisil. Kaebaja on menetluses väitnud, et lepingu mõte oligi selles,

et lepinguga kaardistatakse üldised ostu-müügi tingimused. Kohus nõustub kaebajaga, et mak-

suhaldur ei ole välja toonud, et kaebaja tavapärane praktika oli, et tehingute kohta sõlmitakse kirja-

likud lepingud, mis kajastavad kõiki tehingute olulisi tingimusi. Pigem loeb kohus usutavaks, et

kaebaja sõlmis valdava osa tehingupartneritega suulised kokkulepped, millest tulenevalt ei ole

raamlepingu sõlmimine tavapäratu. Kaebaja viitas põhjendatult, et n-ö raamlepinguid ei ole sõlmi-

tud ka selliste hankijatega nagu Neste Eesti AS ja Mark Oil OÜ. Seega loeb kohus usutavaks, et

kütuseturul on tavapärane, et kokkulepped sõlmitakse suuliselt ja telefoni teel, mis tähendab, et

lepingu formaalne sõnastus ei tähenda veel, et tehinguid ei toimunud ega vastupidi. Samas on

maksuhaldur kontrollakti punkti 1.2.2.3 alapunktis 2 seadnud põhjendatult kahtluse alla, et kütuse

üleandmine tehingutes TKaardikeskus OÜ-ga ei ole toimunud saatelehtedel kajastatud viisil. Kae-

baja poolt MTA-le esitatud TKaardikeskus OÜ nimel koostatud saatelehtedelt (kontrollakti lisa 5,

II kd, tl 62-63) nähtub, et kütuse pealelaadimise ja mahalaadimise aadress on sama, Loo alevik,

Vibeliku 15, saatelehed ei kajasta andmeid mahutite numbrite kohta, mille tõttu pole olnud võima-

lik tuvastada, kus täpselt toimus kütuse peale- ja mahalaadimine. Samuti puuduvad saatelehtedel

väidetavalt kütuse väljastanud ja allkirja andnud isikute andmed. Seega on maksuhaldur põhjenda-

13(16)

tult seadnud kahtluse alla saatelehtede õigsuse, viidates samal ajal isikute ütlustele, mis viitavad

pigem saatelehtedele kantud andmete tõele mittevastavusele (vt kontrollakti p 1.2.2.3.2).

33. Maksuhaldur on nii tehingute puhul OÜ-ga Inndex kui ka TKaardikeskus OÜ toonud välja, et

mõlemad äriühingud muutusid kaebaja jaoks maksuotsusega hõlmatud perioodil olulisteks hanki-

jateks, kellelt soetati kontrollitaval perioodil kütust suurtes summades. Seejuures oli ostetud kütuse

hind mõlemal juhul turu keskmisest hulgihinnast madalam (kontrollakti p 1.1.2.3 tabel 4 ja p

1.2.2.3 tabel 6). Kohus nõustub maksuhalduriga, et keskmisest turuhinnast madalama hinnaga kü-

tuse soetamine võib viidata koosmõjus teiste tõenditega ühe asjaoluna sellele, et tegemist on kütu-

sega, millelt on jäetud maksud maksmata ning mille osas on vajadus see kiirelt turustada. Kontrol-

lakti punkti 1.2.2.3 alapunktis 3 on toodud analüüs kaebaja KMD INF B osas kajastatud ja dekla-

reeritud soetuste osas hankijate lõikes. Analüüsilt nähtub, et jaanuaris-veebruaris kasvas oluliselt

soetus OÜ-lt Inndex ja TKaardikeskus OÜ-lt võrrelduna teiste hankijatega. Olukorras, kus kaebaja

asus soetama kütust turuhinnast madalama hinnaga ja suurtes kogustes, viitab pigem asjaolule, et

kaebaja pidi teadma kütuse tegelikku päritolu ja tegelikku müüjat, st kaebajale ei olnud teadmata,

et kütuse müüjateks ei olnud OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ. Samas ainuüksi asjaolust, et tehin-

gud olid suuremahulised ja tehtud turutingimustest madalama hinnaga, ei ole võimalik teha viida-

tud järeldust. Samas viitavad tehingute rohkus ja maht, dokumentidest tuvastatud vastuolud serti-

fikaatide osas, saatelehtedel esinevad puudused sellele, et tegemist võib olla kütusega, millelt on

jäetud maks maksmata ja mille soetamise puhul ei olnud kaebaja heauskne.

34. Kohtu hinnangul annavad eeltoodud asjaolud kogumis selgelt põhjuse kaebaja heausksust mit-

te eeldada ning lõppkokkuvõttes saab järeldada, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Inndex ja TKaardi-

keskus OÜ ei ole tegelikeks müüjateks.

35. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus 19.10.2017 maksuotsuse tühistamise nõudes rahuldamata.

Tuvastamis- ja kohustamisnõue

36. Kuivõrd kohus leidis, et maksuotsus on õiguspärane, hindab kohus kaebaja poolt esitatud

nõuet mõistliku menetlusaja kestuse tuvastamiseks maksuotsuse tegemisele eelnenud maksume-

netluses ning kaebaja poolt esitatud kohustamisnõuet.

37. Kaebaja on esitanud tuvastamisnõude eesmärgiga taotleda nimetatud põhjusel tulevikus intres-

sinõude kustutamist. HKMS § 37 lg 1 p 6 kohaselt võib kaebusega taotleda mh avalik-õiguslikus

suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Riigikohus on lahendis 3-3-1-78-14 leid-

nud, et isikul on võimalik taotleda maksuhaldurilt ebamõistliku menetlusaja osas intressinõude

kustutamist. HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu

tegemist (kohustamiskaebus).

38. Puudub vaidlus selles, et MTA alustas kaebaja käibe- ja tulumaksu arvestamise kontrolli

23.03.2015 korralduse alusel. 19.10.2017 koostas MTA maksuotsuse, millega suurendas kaebaja

maksukohustust kokku 140 763,50 euro võrra. Seega kestis läbiviidud kontroll kokku 914 päeva.

Kontrolli objektiks oli maksustamisperiood jaanuar-veebruar 2015. Samuti puudub vaidlus selles,

et 30.10.2017 koostas MTA otsuse, millega kustutas kaebaja poolt tasumisele kuuluva intressi

perioodi 01.04.2017 kuni 19.10.2017 eest. Otsuses leiti, et kontroll kestis 914 päeva, kuid MTA

hinnangul saab sellest põhjendatuks lugeda 712 päeva. Otsusest nähtuvalt on MTA mõistliku me-

netlusaja arvutamisel kontrollinud, millistel perioodidel ei teostatud põhjendamatult menetlustoi-

minguid. 29.11.2017 esitas kaebaja MTA 30.10.2017 otsusele vaide. Vaideotsusega rahuldas

MTA vaide osaliselt ja muutis 30.10.2017 otsust, leides, et lisaks vaidlustatud otsuses toodud pe-

rioodile tuleb intressid jätta arvestamata ka perioodil 13.07.2017–20.08.2017. Sellest tulenevalt

peab maksuhaldur mõistlikuks maksumenetluse kestuseks 673 (712 – 39) päeva. Kaebaja leiab

kaebuses, et mõistliku maksumenetluse kestus on 365 päeva. Seega on poolte vahel vaidlus selles,

kas mõislik maksumenetluse kestus on 673 päeva või on see periood 308 päeva võrra lühem, st

365 päeva.

14(16)

39. Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõue on osaliselt põhjendatud.

40. Mõistlik menetlusaeg on määratlemata õigusmõiste. Hinnang mõistlikule menetlusajale tuleb

anda igas asjas eraldi, selle erisusi ja eripärasid silmas pidades, hinnates asja keerukust, menetlu-

sosaliste käitumist, ametiasutuste või menetlejate tegevust ja kaebuse esitaja jaoks menetluses kaa-

lul olevaid hüvesid (vt Riigikohtu üldkogu 22.03.2011 otsus nr 3-3-1-85-09, p 78 ja seal viidatud

EIK-i praktika). Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-78-14 (p 16) sedastanud, et ehkki

mõistliku menetlusaja rikkumine on õiguslik, mitte faktiline küsimus, eeldab see mitmete faktiliste

asjaolude (menetlustoimingute sagedus, ajastatus, aja kasutamise efektiivsus jms) tuvastamist.

41. Järgnevalt hindab kohus kaebaja konkreetseid väiteid seonduvalt mõistliku menetlusaja ületa-

misega.

41.1 Kaebaja on viitega maksuasja logiraamatu väljavõttele (II kd, tl 6-16) välja toonud, et 25.09–

02.11.2015 toimus kokku kaks menetlustoimingut, s.o kuupäevadel 06.10 („kokkuvõte tehingute

kohta“) ja 28.10 („arutelu kontrolli osas“). Ülejäänud 37 päeval ühtegi menetlustoimingut ei teh-

tud. Kohus nõustub kaebajaga, et viidatud perioodi osas ei nähtu logiraamatu väljavõttest maksu-

menetlusega seotud toiminguid ning ei ole arusaadav, mida maksuhaldur on viidatud perioodil

teinud. Seega on kaebaja nõue nimetatud perioodi, st 37 päeva osas põhjendatud.

41.2 Kaebaja on välja toonud, et perioodi 05.02–09.03.2017 osas nähtub, et 09.02.2016 saadi pro-

kuratuurilt vastus taotluse rahuldamise kohta. 10–14.02.2016 ei tehtud midagi. Seejärel

15.02.2016 päev kulus ühe A4 pikkuse prokuratuuri taotluse rahuldamisega tutvumisele. 18.02–

24.02.2016 ei tehtud midagi. Seejärel 25–29.02.2016 kulus kriminaalasja dokumentide sisestami-

sele. 30.02–09.03.2016 taas menetlustoiminguid ei tehtud. Kokkuvõttes ei toimunud perioodil

05.02–09.03.2016 ühtegi menetlustoimingut 28 päeval. Kohus ei nõustu kaebajaga, et viidatud

perioodil oleks MTA olnud tegevusetu. Logiraamatust nähtuvad toimingud, mille osas võib eelda-

da prokuratuurilt saadud materjalide analüüsi, mis ei pruugi kajastuda logiraamatu väljavõttel,

millest tulenevalt on põhjendamatu kaebaja väide, et maksuhaldur on olnud viidatud perioodil te-

gevusetu.

41.3 Kaebaja märgib, et perioodil 09.04–19.04.2016 toimus kokku üks menetlustoiming, st kuu-

päeval 14.04 („arvelduskontode konverteerimine ja analüüs“), ülejäänud päevadel (11 päeva) üh-

tegi toimingut ei tehtud. Kohus märgib, et 09 ja 10.04 on nädalavahetuse päevad, mil menetlus-

toimingute tegemata jätmist ei saa MTA-le ette heita. Samuti on eluliselt usutav, et arvelduskonto-

de konverteerimisele ja analüüsile kulus enam kui üks päev. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud

asjaoludest tulenevalt võis MTA-l mõistlikult kuluda menetlustoimingu tegemisele kokku 5 päeva,

st tegevusetuse perioodiks on põhjendatud lugeda (11 – 5 – 3) 3 päeva.

41.4 Logiraamatu väljavõttest nähtuvalt teostati perioodil 22.04–25.2016 menetlustoiminguid

kokku kolmel päeval, s.o kuupäevadel 29.04 („prokuratuurilt saadud andmetega tutvumine ja ana-

lüüs“), 06.05 („arutelud kontrolli osas“) ja 19.05 („pankadelt saadud info analüüs ja dokumentide

kontrollimine“). See tähendab, et logiraamatust nähtuvalt ülejäänud 31 päeval menetlustoiminguid

ei tehtud. Kohus leiab, et saadud andmete analüüsiks võis MTA-l kuluda enam kui 3 päeva. Samas

ei ole kohtu hinnangul andmete analüüsiks vajalik 31 päeva. Kohus leiab, et mõistlikult võis nime-

tatud perioodi kohta logiraamatus kajastunud toimingute tegemisele kuluda kokku 10 päeva, st

tegevusetuse perioodiks on põhjendatud lugeda (34 – 10) 24 päeva.

41.5 Logiraamatu väljavõtte kohaselt toimus perioodil 27.07–07.08.2016 menetlustoiminguid

kokku ühel päeval, st 03.08 („korraldus Kudina Tankla OÜ-le info saamisek ja e-kiri kaebajale“).

Ülejäänud 11 päeval menetlustoiminguid ei tehtud. Kohtu hinnangul ei saa MTA-d lugeda nimeta-

tud perioodil tegevusetuks, kuivõrd korralduste koostamine eeldab info täiendavat analüüsi ning

lisaks jääb perioodi sisse 4 nädalavahetuse päeva.

15(16)

41.6 Logiraamatu väljavõtte kohaselt teostati perioodil 13.12.2016 kuni 01.01.2017 menetlustoi-

minguid kokku ühel päeval, st kuupäeval 21.12 („KA arutamine“). Ülejäänud 19 päeval ühtegi

menetlustoimingut ei tehtud. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et viidatud perioodi sisse jäävad

ka jõulud ja aastavahetus ning eeldatavasti vajas kontrollakti arutelu ka ettevalmistusi, ei ole põh-

jendatud lugeda MTA-d nimetatud perioodil tegevusetuks.

41.7 Logiraamatu väljavõtte kohaselt toimus perioodil 06–16.01.2017 eelaresti koostamine (kuu-

päevadel 6, 9, 10, 11, 12, 13, 16). Kohus nõustub kaebajaga, et eelaresti taotluse sisu ning kontrol-

lakti sisu mõneti kattuvad. Seetõttu ei saa mõistlikult eeldada, et maksuhalduril oleks kulunud

eelaresti taotluse koostamisele kokku 7 täistööpäeva. Samas eeldab eelaresti taotluse koostamine

maksuhaldurilt teabe kogumist ja vastava analüüsi esitamist eelaresti taotluses. Põhjenduste esita-

mata jätmisega kaasneks risk, et kohus jätab taotluse rahuldamata. Nimetatud asjaolusid kogumis

hinnates leiab kohus, et mõistlik ajakulu eelaresti taotluse koostamiseks oli 4 päeva. Arvestades, et

MTA-le ei saa heita ette tegevusetust nädalavahetustel (kokku 4 päeva), on MTA on olnud nimeta-

tud perioodil tegevusetu (11 – 8) 3 päeval.

41.8 Perioodil 08.05–13.07.2017 nähtub menetlustoiminguna maksuotsuse ja selle lisade koosta-

mine ning täiendamine. Sellele järgneb ametniku pikk puhkuseperiood, mis arvestati vaideotsuse-

ga juba mõistliku menetlusaja hulgast välja. Puhkuselt naastes koostab MTA kolmel leheküljel

kontrollakti täienduse. Pärast kaebaja 15.09.2017 täiendava eriarvamuse esitamist asub MTA logi-

raamatu kohaselt taas maksuotsust koostama, seekord perioodil 15.09.2017–19.10.2017. Kohus

leiab, et ehkki maksuotsus on märkimisväärses osas kontrollakti kokkuvõte, sisaldab maksuotsus

lisaks eeltoodule ka põhjalikku vastust kaebaja poolt eriarvamuses esitatud väidetele kokku ca 20

leheküljel. Seega ei saanud menetlustoimingute teostamisele kuluda vaid 30 päeva, vaid ilmselt

vajas maksuhaldur toimingute tegemiseks enam aega. Samas nõustub kohus kaebajaga, et viidatud

perioodil logiraamatus kirjeldatud toimingute tegemisele ei saanud mõistlikult kuluda 101 päeva.

Kohus leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid, võis maksuhalduril kuluda eelpool kirjeldatud

toimingute tegemisele kokku 60 päeva. Seega on maksuhaldur nimetatud perioodil ebamõistlikult

viivitanud (101 – 60) 41 päeva.

41.9 Kaebaja on välja toonud, et MTA ei ole teostanud ühtegi menetlustoimingut maksumenetlu-

ses perioodil: 18.06–01.07.2015; 27.01–03.02.2016; 11.08–31.08.2016. Nähtuvalt logiraamatu

väljavõttest on 22.06.2015 MTA teostanud menetlustoimingu – dokumentide kontroll, analüüs,

sisestamine. Samuti võib eeldada, et 02.07.2015 teostatud toiming vajas eelnevat analüüsi, millest

tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et perioodil 18.06–01.07.2015 on MTA olnud tegevusetu.

Perioodi 27.01–03.02.2016 osas märgib kohus, et arvestades asjaoluga, et nimetatud perioodi järel

on alustatud küsimuste koostamisega kolmandale isikule ning asjaoluga, et perioodi sisse jääb ka 2

nädalavahetuse päeva, võib eeldada, et maksuhaldur ei olnud viidatud perioodil mitte tegevusetu,

vaid tegi toiminguid, mis otseselt küll ei kajastu logiraamatu väljavõttel, kuid olid vajalikud seoses

maksumenetluse läbi viimisega. Seega kohus leiab, et maksuhaldur ei olnud viidatud perioodil

tegevusetu. Mis puudutab perioodi 11.08–31.08.2016, siis nähtub logiraamatu väljavõttelt, et sei-

suga 10.08.2016 on maksuhaldur saanud valmis kontrollakti projekti. 01.09.2016 on maksuhaldur

jätkanud teabe kogumisega kolmandatelt isikutelt. Seega ei nähtu logiraamatu väljavõttelt kohtule

selliseid toiminguid, mida maksuhaldur oleks võinud teostada viidatud perioodil. Seega on kaebaja

nõue viidatud perioodi puudutavas osas põhjendatud 15 päeva ulatuses, st kaebaja poolt arvutatud

periood, millest on maha arvatud nädalavahetused.

Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et maksuhaldur on lisaks 30.10.2017 otsuses ja

13.12.2017 vaideotsuses toodule viivitanud maksumenetluse läbi viimisega ebamõistlikult veel

(37 + 3 + 24 + 3 + 41 + 15) 123 päeva. Seega leiab kohus, et mõistliku menetlusaja kestus mak-

sumenetluses nr 12.2-3/031251 on (914 – 202 – 39 – 123) 550 päeva. Kaebaja ei ole menetluses

välja toonud, milliste konkreetsete logiraamatu väljavõttel toodud perioodide osas veel tuleks lu-

geda maksuhaldurit ebamõistlikult viivitanuks. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline

16(16)

tõendama neid asjaolusid, mille tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu

nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on nendele tõenditele juurde-

pääs. Kohus leiab, et vastava väite esitamisel oleks kaebaja pidanud tooma välja asjaolud, miks ta

leiab, et maksumenetluses tähtsust omavad asjaolud olid selleks ajaks piisava põhjalikkusega välja

selgitatud ning maksuhalduril ei olnud enam vaja täiendavat aega maksuotsuse koostamiseks.

Kohus nõustub kaebajaga, et logiraamatu väljavõte sisaldab mõningas osas maksuhalduri tööüle-

sannete osas liiga üldsõnalisi selgitusi, kuid nimetatu ei anna alust järelduseks, et maksuhalduri

ajakulu on nimetatud tööülesandeid täites olnud ülemäärane. Kohus on kaebuses toodud väidete

alusel analüüsinud maksuhalduri ajakulu konkreetsete ajaperioodide osas ning ei saa hinnata aja-

kulu niivõrd üldistatult, nagu on leidnud kaebaja.

Seega rahuldab kohus kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõude ning tuvastab, et mõistlik kohtueelse

menetlusaja kestus maksumenetluses nr 12.2-3/031251 on mitte rohkem kui 550 päeva. Ülejäänud

osas jääb nõue rahuldamata.

42. Maksuhaldur on oma varasemate otsustega leidnud, et põhjendatud on kustutada kaebaja poolt

tasumisele kuuluvad intressid perioodi eest, mil maksuhaldur oli põhjendamatult tegevusetu. Te-

gevusetuse periood on tuvastatud 30.10.2017 otsuses ja 13.12.2017 vaideotsuses, mille muudeti

osaliselt 30.10.2017 otsust. Eelnevalt kohus leidis, et mõistlik maksumenetluse kestus maksuasja

nr 12.2-3/031251 kohtueelses menetluses on 550 päeva. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus

maksuhaldurit väljastama otsuse, milles on sätestatud, et mõistlik maksumenetluse kestus maksu-

menetluse puhul maksuasjas nr 12.2-3/031251 on 550 päeva. Kohus rahuldab kaebaja poolt esita-

tud kohustamisnõude osaliselt.

MENETLUSKULUD

43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt

kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahulda-

misega. Kohus jättis kaebuse 19.10.2017 maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata kogu ulatuses.

Kaebaja leidis, et mõistliku menetlusaja kestus maksumenetluses oli 308 päeva võrra lühem, kui

leidis maksuhaldur (673 – 365), st 365 päeva. Kohus leidis, et mõistliku menetlusaja kestus on 113

päeva võrra lühem, kui leidis maksuhaldur (673 – 123), st 550 päeva. Seega jäi kaebaja nõue ra-

huldamata 185 päeva puudtavas osas, st kaebaja poolt esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõude

rahuldas kohus ca 40 % ulatuses. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist kokku summas

4792,68 eurot, millest riigilõiv moodustab 765 eurot. Kaebuse esitamisel kohustamis- ja tuvasta-

misnõude esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot. Kaebaja poolt esitatud arvetelt ei näh-

tu kulutusi seonduvalt kaebaja poolt esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõudega, mille kohus võttis

algselt menetlusse haldusasjana 3-18-86. Arvestades, et 18.04.2018 istungil arutati ka nimetatud

kaebust, siis saab kohus eeldada, et kulutusi sisaldab osaliselt arve 451 summas 1709,28, mis on

esitatud 11,87 tunni ulatuses. Arvestades asjaoluga, et kohtuistungil arutati 90% ulatuses maksuot-

suse tühistamisega seonduvaid asjaolusid ning 10 % ulatuses kaebaja ülejäänud nõuetega seondu-

vat, siis on kaebaja poolt esitatud dokumentidest tulenevalt nimetatud nõuetega seonduvad menet-

luskulud (170,92 + 15) 185,92 eurot. Arvestades, et kohus rahuldas kaebaja nõude 40% ulatuses,

kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 74,36 eurot. Ülejäänud

osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud, millest tulenevalt jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm