1-09-14338/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-09-14338

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.september 2009 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Kriminaalasja number 1-09-14338 (09260103308) Kohtunik Epp Tombak Kohtuistungi sekretär Maie Loks Kriminaalasi M.K süüdistuses KarS § 424 järgi Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav M.K–isikukood XXX,Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega , XXX II kursuse õpilane, elukoht XXX; kriminaalkorras karistatud 04.03.2008 Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt KarS § 424 alusel vangistusega 2 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga, lisakaristusena sõidukite juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks; tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Vandeadvokaat Peeter Järv

RESOLUTSIOON

M.K süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus kaks (2) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.Kle mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.03.2008.a.otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistuse 2 kuud võrra ning mõista M.Kle lõplikuks karistuseks vangistus neli (4) kuud.

KarS § 69 alusel asendada M.Kle mõistetud neli kuud vangistust üldkasuliku tööga kakssada nelikümmend (240) tundi.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks (1) aasta kuus (6) kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on M.K kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.Klt ära sõidukite juhtimise õigus kuueks (6) kuuks arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Sisse nõuda M.Klt riigituludesse kohtukulud–3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti sundraha katteks ja 480 (nelisada kaheksakümmend) krooni riigi õigusabi osutanud advokaadile riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva summa katteks.

Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast (6525 krooni) ½, s.o. 3262,50 krooni ning riigi õigusabi tasust (960 krooni) ½, s.o. 480 krooni jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest. Riigi nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui need on tasutud Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034800017 SEB Pank, viitenumber 2800049874, ning selgitusse on märgitud – Põlva kohtumaja otsus nr. 1-09-14338, isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule (Põlva kohtumajja) kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu

M.Kt süüdistatakse selles, et tema juhtis 29. juulil 2009.a. kella 10.30 paiku Põlva maakonnas Veriora vallas Veriora alevikus Jaama tänaval sõiduautot BMW registreerimismärgiga XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,94 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 lugeda lõplikuks tulemiks 0,85 mg/l. M.K rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 20 lg 3¹ p.1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitis väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

Toimepandu on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Süüdistatava M.K, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus M.K karistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega

2 kuud. M.Kle mõistetavat karistust tuleb kokkuleppe kohaselt suurendada temale Tartu Maakohtu poolt 04.03.2008.a. mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud vangistust võrra ning mõista lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 4 kuud.

Kokkuleppe kohaselt asendatakse mõistetud vangistus KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 240 tundi, mis tuleb sooritada 1 aasta 6 kuu jooksul. Tulenevalt KarS § 69 lg 4 peab M.K üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule.

Lisakaristusena kuulub kokkuleppe kohaselt M.Klt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel äravõtmisele sõidukite juhtimise õigus 6 kuuks.

Kohtu järeldused

Süüdistatav M.K kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. M.K tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus, samuti kohaldada lisakaristust.

Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o. 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 960 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu M.K on õpilane, kelle võimalused iseseisvat sissetulekut saada on piiratud, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluses täies ulatuses on süüdimõistetule ülejõukäiv.Samas on süüdimõistetul olnud vara (sõiduauto BMW), mille ta on ostnud 2009.a. suvel ja samal suvel ka võõrandanud, saades sellest tulu. Eeltoodu asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda, vaid jätab sundraha ja kaitsjatasu riigi kanda 1/2 ulatuses. Süüdimõistetul tuleb hüvitada sundrahast seega 3262,50 krooni ja määratud kaitsjale riigieelarvest väljamaksmisele kuuluvast tasust 480 krooni.

Epp Tombak

Kohtunik