4-09-16405/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine arestiga

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 4-09-16405 Lahend väärteomenetluses Lõuna PP Viljandi politseiosakonna 12.09. 2008 otsus 2840,5965 Kalle Teori karistamises LS § 74-36 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s. o 2400 krooni Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Helle Tamm Avalduse esitaja kohtutäitur Rita Lohu Süüdlane Kalle Teor (isikukood 36712206022;elukoht xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused.

Kohtu otsustus

1. Kohtutäituri avalduses Kalle Teorile asenduskaristuse kohaldamiseks:

1.1 rahuldada avaldus ja asendada KarS § 72 lg 2 alusel Kalle Teorile 12.09.2008 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 40 trahviühikut arestiga 4 päeva;

1.2 Kalle Teorile asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise alguseks määrata 05. oktoober 2009 Viljandi Politseiprefektuuri arestimajas (Pargi tn 1 Viljandi linnas); tähtajaks aresti kandmisele mitteilmumisel lugeda aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev;

1.3 arestimajja ilmumise kellajaks määrata 10.00. Täiendavad otsustused

2. Seoses määruse tegemisega:

2.1 täitmiseks Viljandi politseiosakonnale;

2.2 saata määruse koopia kohtutäiturile Rita Lohule ja süüdlasele Kalle Teorile. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel (TMS § 201 lg 4);

3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

14.08. 2009 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Kalle Teorile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 40 trahviühikut, s. o 2400 krooni.

Kohtutäituri väitel on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud 23.01.2009, millega on kohtutäitur lugenud täitemenetluse alanuks.

Süüdlane avaldas, et kui ta 5000 krooni palka saab, siis ei ole võimalik trahvi tasuda. Siis tuleb vangi minna. Ta peab kooli minema, Käib kutsekoolis täiendusõppustel. See kestab kuu aega. See nädal hakkab pabereid ajama. Siis hakkab kool pihta. Ta saab palka, kui teine täitur selle ära võtab, siis ei ole tall muud teha. Ta peaks palka saama kuu lõpus, oleneb, kui kiiresti töö valmis teeb. Ta saab aru, et kui 05. oktoobriks trahvi ära ei maksa, siis peab aresti istuma minema.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada süüdlasele väärteo eest kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga. Asenduskaristusena aresti kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur.

Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdlase osavõtul.

Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine.

Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga.

TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi.

TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kohtutäitur on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks. See nähtub, et kohtutäitur on alates täitemenetluse algatamisest kontrollinud võlgniku pangaarveid ja töökoha olemasolu ning teinud kinglaks võlgniku vara.

Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega (VTMS § 211 lg 2). Süüdlasel on tasumata rahatrahv 40 trahviühikut, mis vastab 4 aresti päevale ja mis tuleb süüdlasele asenduskaristusena määrata.

VTMS § 205 lg 2 kohaselt kohus määrab mis ajaks ja millisesse arestimajja peab süüdlane karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale.

Vastavalt VTMS § 205 lg-le 3 loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg. Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja (VTMS § 205 lg 4).

Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt (VTMS § 189).

Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (VTMS § 190). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1).

Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (VTMS § 193 lg 1).

Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

Helle Tamm

Kohtunik