2-16-11216/38 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-16-11216

Määruse kuupäev

Tartu, 23. mai 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik

Kohtuasi

Indrek Rohtla hagi osaühingu Krivest vastu juhatuse

liikmete tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme

määramiseks ning osanike otsuse puudumise või tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Krivest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Indrek Rohtla, esindaja vandeadvokaat Kalev Saare

Kostja osaühing Krivest, esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus

Asja läbivaatamise kuupäev

23. aprill 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2018. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-11216 ja saata asi menetluse jätkamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada osaühingule Krivest määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Indrek Rohtla (hageja) esitas 27. juulil 2016 Harju Maakohtule osaühingu Krivest (kostja) vastu

hagi, milles palus kutsuda tagasi kostja juhatuse liikmed Martin Heili, Kristjan Vestungi ja Ismo

Olavi Saukkola ning määrata uueks juhatuse liikmeks hageja. Samuti palus hageja tuvastada, et

kostja osanike 18. mai, 9. juuni ja 12. juuli 2016. a otsuseid ei võetud vastu või et need on tühised

või tuleb tunnistada kehtetuks mh seetõttu, et OÜ Krivest Group (KG), kes osales vaidlusaluste

otsuste vastuvõtmisel kostja osanikuna, ei ole kehtivalt osanikuks saanud.

2-16-11216

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja arvates on KG kostja

õiguspärane osanik.

3. Harju Maakohus jättis 22. mai 2017. a otsusega hagi rahuldamata.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus peatas 15. jaanuari 2018. a määrusega asja menetluse kuni tsiviilasjas

nr 2-16-9415 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

Ringkonnakohus peatas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel.

Praeguses asjas on üheks vaidlusaluseks küsimuseks KG kui kostja ühe osaniku õiguslik staatus.

Samade poolte vahel toimuvad vaidlused ka tsiviilasjades nr 2-16-15457 ja nr 2-16-9415, kus on

samuti vaidluse all küsimus, kas kostja osanikud K. Vestung ja I. O. Saukkola võõrandasid oma

osad KG-le õiguspäraselt. Ükski viidatud tsiviilasjades tehtud lahenditest ei ole jõustunud.

Tsiviilasjas nr 2-16-9415 tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja leidis, et kõnealune

võõrandamistehing oli vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kostja esitas ringkonnakohtu

otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kuna tegemist on samade poolte vahel samadel elulistel asjaoludel

toimuva vaidlusega sama õigusliku küsimuse üle, võib menetluse jätkamine praeguses asjas viia

vastuoluliste lahendite tegemiseni ja kohtud võivad eri tsiviilasjades anda erineva hinnangu

küsimusele, kas KG on saanud kostja osanikuks. Selle vältimiseks tuleb menetlus praeguses asjas

peatada kuni otsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-16-9415.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule menetluse

jätkamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa sellest, et teise tsiviilasja pooled ja hagi aluseks olevad

asjaolud on samad, järeldada, et menetletavas tsiviilasjas tehtav otsus sõltub teises tsiviilasjas

tehtavast lahendist. Lisaks on juba olemas jõustunud kohtulahendid, mille põhjendavas osas on

kohus leidnud, et KG on kostja õiguspärane osanik. Menetluse peatamine praeguses asjas ei

võimalda vältida vastuoluliste lahendite tegemist eri tsiviilasjades. Menetluse peatamine venitab

põhjendamatult menetlust ja see ei ole nii hilises menetlusfaasis põhjendatud.

7. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

9. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kohus võib peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui

asjas tehtav otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis

on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või

muus kohtumenetluses.

2(3)

2-16-11216

Kolleegiumi arvates tuleneb eeltoodust, et menetluse peatamiseks on alust, kui teises asjas tehtavast

lahendist oleneb arutatava asja tulemus. Õigussuhte olemasolu või puudumine peab selleks, et oleks

alus menetlus peatada, olema teise menetluse ese, st selline küsimus, mis lahendatakse teises

menetluses otsuse resolutsiooniga, mitte aga küsimus, mille kohta kohus teeb järeldusi üksnes

lahendi põhjendavas osas. Üksnes nõuete näiline sarnasus, mis võib mh tuleneda sellest, et

menetluses osalevad samad pooled või nõuete aluseks on samad või sarnased asjaolud, ei ole

menetluse peatamiseks piisav.

Kohtuasjaks, mille tõttu kohus võib TsMS § 356 lg 1 järgi teises kohtuasjas menetluse peatada, on

eelkõige kohtuasi, milles taotletav lahend on TsMS § 457 järgi resolutsioonist tulenevalt samadele

menetlusosalistele kohustuslik. Ainuüksi kohtulahendi põhjendavas osas tuvastatavad faktilised

asjaolud ei saa teises asjas samade poolte vahel olla TsMS § 457 järgi kohustuslikud ning seda isegi

siis, kui menetlusosalised teises asjas osaliselt tuginevad samadele faktilistele asjaoludele.

10. Hageja on tsiviilasjas nr 2-16-9415 esitanud nõude tuvastada osanike 14. juuni 2016. a otsuste

tühisus või tunnistada samad otsused kehtetuks. Hageja ei ole esitanud nõuet tuvastada kostja osade

KG-le üleandmise käsutustehingute tühisus ja kohus ei ole selle kohta resolutsioonis ka otsustust

teinud. Kohus ei olekski saanud seda teha, sest TsMS § 442 lg 5 järgi saab kohus otsuse

resolutsiooniga lahendada vaid poolte nõuded.

11. Iseenesest võib asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine teises menetluses olla

praeguses menetluses abiks, kuid vähemalt üldjuhul ei ole see TsMS § 356 lg 1 järgi menetluse

peatamise alus. Lõppastmes ei saa tsiviilasja lahendav kohus nagunii tugineda teises asjas tuvastatud

asjaoludele, vaid peab need ise tuvastama.

Seega ei anna menetluse peatamiseks alust ainuüksi see, et teises tsiviilasjas võidakse tuvastada

asjaolusid, millel võib olla tähtsus ka menetletava asja lahendamisel (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-15, p 12; 15. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-09, p 13;

4. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-07, p 10).

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata menetluse

jätkamiseks ringkonnakohtule.

13. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja läbivaatamisel sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

14. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Tambet Tampuu

Jaak Luik

Malle Seppik

3(3)