3-18-978/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-978 Määruse kuupäev

23. mai 2018 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi XY taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XYa riigi õigusabi taotlus, andes taotlejale riigi õigusabi armuandmispalve koostamiseks ja esitamiseks.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Määruse ärakiri saata riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks XYale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XY esitas 11. aprillil 2018. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Maakohus jättis 13. aprilli 2018. a määrusega haldusasjas nr 2-18-5646 XYa taotlus riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata ning edastas XYa taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohus leidis, et avaldaja soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamiseks haldusmenetluses tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 31 järgi esitada taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule.

3. Tartu Halduskohtule edastati XYa riigi õigusabi taotlus 16. mail 2018.

KOHTU SEISUKOHT

4. XY taotleb riigi õigusabi, et esitada armuandmispalve Eesti Vabariigi presidendile põhiseaduse § 78 p-s 19 ette nähtud võimalusega isik armuandmispalve alusel karistusest vabastada või seda vähendada. Taotluses viitab XY Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2015 kohtumäärusele kriminaalasjas nr 1-14-10994.

5. Kohus kontrollis ja kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasjas nr 1-14-10994 jättis Riigikohus 6. aprilli 2015 määrusega XYa riigi õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg 11 alusel. RÕS § kohaselt 7 lg 11 ei anta teistmismenetluseks riigi õigusabi lisaks RÕS § 7 lõikes 1 märgitule ka juhul, kui riigi õigusabi taotluses ei ole märgitud teistmisaluseid või kui märgitud teistmisalustest nähtub, et taotlejal on ilmselt vähe võimalusi oma õigusi kaitsta, või kui teistmisavalduse esitamise tähtaeg on möödunud. Tartu Ringkonnakohus selgitas riigi õigusabi

2 taotluse esitajale lisaks 23. veebruari 2015 määruses samas kriminaalasjas nr 1-14-10994, et Eesti Vabariigi presidendi ainus võimalus sekkuda kriminaalmenetlusse piirdub põhiseaduse § 78 ps 19 ette nähtud võimalusega isik armuandmispalve alusel karistusest vabastada või seda vähendada.

6. Halduskohus nõustub maakohtu käsitlusega, et armuandmise menetlus ja armu andmine on oma olemuselt sarnane haldusmenetlusega, mille mõiste on sätestatud haldusmenetluse seaduse § 2 lg-s 1. Tuginedes Riigikohtu 14. aprilli 1998. a lahendile asjas nr 3-4-1-3-98, on armuandmine riigivõimu ühekordne erandlikel asjaoludel antav individuaalne haldusakt. RÕS § 10 lg 31 kohaselt on halduskohtu pädevuses riigi õigusabi andmise otsustamine isiku esindamiseks haldusmenetluses.

7. Kohus leiab, et XYa taotlus riigi õigusabi andmiseks tuleb rahuldada. Puuduvad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ning taotluse esitaja majanduslik seisund ei võimalda asjatundliku õigusteenuse eest tasuda.

7.1. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. XY on kinnipeetav Tartu Vanglas. Taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vabakasutuskonto väljavõttest (11. detsember 2017 – 10. aprill 2018, tl 6-7) nähtuvalt oli taotleja sissetulekuks nelja kuu jooksul kokku 148,65 eurot, millest saab maha arvata 106,58 eurot vastavalt RÕS § 4 lg 1 p-le 4. Kohtu hinnangul ületaksid õigusteenuse kulud ilmselgelt eeldatavasti taotluse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel.

7.2. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 p 19 kohaselt vabastab Vabariigi President süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust. Armuandmise palve koostamine ja esitamine on süüdimõistetu õigus. Taotluse esitaja kannab karistust Tartu Vanglas ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on isiku suhtes süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-2963 jõustunud. Arvestades, et teistmismenetluses ei ole XYale riigi õigusabi antud ning selleks, et taotluse esitaja olulised õigused ei jääks kaitseta, rahuldab kohus XYa taotluse ning annab taotlejale riigi õigusabi armuandmispalve koostamiseks ja esitamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 6).

8. Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1) ning edastab määruse ärakirja riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5).

9. Haldusasi 3-18-978 määrati lahendamiseks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja kohtunikule Roby Koik. Kohtuniku haigestumise tõttu on käesoleva kohtumääruse teinud kohtu esimees vastavalt Tartu Halduskohtu esimehe 29. detsembri 2017 käskkirjaga nr 11-1/17/33 kinnitatud 2018. aasta tööjaotusplaani p-le 5.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik