4-18-1832/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakoh Viljandi kohtumaja tu

22. mai 2018 Väärteoasja number nr 4-18-1832 (2840,16,000135) Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti

prefektuuri Lõuna

07.03.2016 otsus

J.Z karistamises

liiklusseaduse (L)

S § 201 lg 2 järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o 780 eurot Kohtunik Kadi Aavik Taotlus v

äärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja

Politseija Piirivalveameti refektuur Lõuna p Süüdlane J.Z

isikukood ; elukoht: -x xxxxxx xxxxxxx xx XXX xxxx xxxxxxxxxxx Kohtutäitur Jane Rumjantseva

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 48, § st 69, § st 72; TMS § 201 lg st 1 ning VTMS § - - - - -st 207 1, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti prefektuuri avaldus rahatrahvi

Lõuna asendamiseks.

2. Asendada

tleja Politsei-

J. kohtuvälise mene ja Piirivalveameti Lõuna Z

prefektuuri 07.03.2016 a. . otsusega mõistetud tasumata rahatrahv trahviühikut

arestiga

19 (üheksateist) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 19 (üheksateist) tundi, mis tuleb teostada 2 (kahe) kuu jooksul . alates kohtumääruse jõustumisest

3. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril

7 500 -kiri aadressil või saata e

tartukrho.info@just.ee ).

4. Selgitada . -ile J Z

, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sissenõudja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur - esitas 04.04.2018 kohtule juhindudes

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele J. ile määratud rahatrahvide Z- - -st 201 avalduse

asendamiseks arestiga.

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur määras a. väärteoasjas nr 07.03.2016.

2840,16,000135 isikule alusel rahatrahvi 195 trahvi o 780 eurot. Otsus LS § 201 lg 2 ühikut, s.

jõustus 25.03.2016.a. Kuna J. ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Z

kohtutäitur antud väärteoasjas täitemenetluse. Jane Rumjantseva tema suhtes 12.04.2 6.a.

Kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest, on teavitanud

kuna isikul

J. ei ole Z puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Menetlusalune isik tasunud rahatrahvi väärteoasjas summas 780 eurot. Menetlusosalise seisukoht 22. mai 2018 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja Süüdlane osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud.

avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, allkirjastades sellekohase nõusoleku ning märkides nõusolekule ära ka oma kontaktandmed, s.t telefoninumbri ja e-posti aadressi, milliseid kasutab enda sõnul igapäevaselt Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd .

teha ning töö saaks tehtud ksul kohtumääruse jõust kahe kuu joo umisest.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sisse

nõuet pöörata.

Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendataks

e üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane

J. Z ei ole tähtaegselt rahatrahve tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud - – vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase isikul ei ole enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. KarS

§ 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus 780 eurot s.o 195 trahviühikut

(780:4),

211 lg-st 1 ja

- 72 asendada 19- mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § päevase arestiga st

(195:10) J. on kohtuistungil aval Z . Kuivõrd danud nõusolekut ja soovi teha aresti

kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 19 kahe kuu jooksul tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta.

KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071

-le 1 ja 2 saadeta lg kse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

Kadi Aavik

kohtunik