1-09-5724/13 · 1-09-5724/13 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.september 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 8.september 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1- 09-5724 Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi P.A süüdistuses KarS prg. 329 järgi, lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 22.aprillist 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava P.A kaitsja adv. Owe Ladva Prokurör Külli Aas Süüdistatav P.A (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Owe Ladva RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 22.aprillist 2009.a. P.A suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest.

2 Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 22.aprilli 2009.a. otsusega:

Tunnistada süüdi KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks 6 P.A

(kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt P.A-le

mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.02.2009.a. otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa - 5 kuud 10 päeva - võrra ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.04.2009.a., so 1 päeva, ärakandmisele kuulub 9 (üheksa) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest.

P.A mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, keda on 08.05.2007.a

karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega 495

päevamäära 24750 krooni, KrMS § 238 lg2 alusel rahalise karistusega 330 päevamäära summas 16500 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3

a selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes ning karistus selle eest ei ole temal veel kustunud, juhtis uuesti 21.04.2009.a kella 08.40 ajal Harju

Maakonnas, Anja vallas, Käravete tee - Jägala 16. km-l mootorsõidukit Opel

Vectra reg nr 775AOT, omamata juhtimise õigust, mis on temalt 17.09.2007 jõustunud kohtuotsusega ära võetud.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Apellant vaidlustab kohtuotsuse P.A-le mõistetud karistuse osas.

Kohus on kaevatavas otsuses asunud seisukohale, et P.A suhtes on

karistuse eesmärk saavutatav reaalse vangistuse mõistmisega, kuid ei ole sisuliselt põhjendanud, miks ei ole P.A puhul karistuse eesmärke võimalik

saavutada kergema karistusega kui resolutsioonis mõistetud. Kohus ei ole karistuse määramisel piisavalt arvestanud asjaoluga, et P.A ei olnud enne

käsitletava teo toimepanemist pikemaajalist vanglakaristust kui 20 päeva

3 kandnud. Suhteliselt pikaajalise ja täies ulatuses reaalse vangistuse kohaldamine sisuliselt liiklusalase kuriteo eest ei ole kindlasti sellise isiku puhul põhjendatud ja otstarbekas.

Kohus ei ole arvestanud karistuse määramisel süüdistatava isikut ja teo

toimepanemise asjaolusid. Nimelt oli P.A autoroolis kainena ehk ei kujutanud sellisel kujul ohtu ühiskonnale. Tegemist on Eesti mastaabis suhteliselt suures mahus põllumajandusega tegeleva isikuga (talupidajaga), kellel oli ja on vajalik põllumajandustootmise jätkumine – vastasel korral kuuluks tagastamisele

juba saadud 3,2 miljoni suurune toetussumma. Kõike seda arvesse võttes on

karistamine suhteliselt pikaajalise ja täies ulatuses reaalse vanglakaristusega

ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kuriteo toimepanemist tingisid või vähemalt soodustasid maapiirkonnas lahendamata ühistranspordiprobleemid. Apellant leiab, et arvestades ülaltoodud asjaoludega on P.A karistamine

reaalse vabaduskaotusega 9 kuud ja 9 päeva ilmselgelt liiga range. Iga

karistusmäär, mis ületab oma reaalses ulatuses enam kui mõne päeva võrra 6

kuud, on P.A suhtes põhjendamatult range. Apellandi arvates oli juba eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusmäär 9 kuud ( KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuud) vangistust ülirange ning käsitletava teo eest 1 kuu ja 15 päevase (KrMS §

238 lg 2 alusel 1 kuulise) karistusmäära mõistmine oleks arvestades moodustatavat liitkaristust 6 kuud ja 9 päeva piisavalt range vanglakaristus.

Apellant esitab toodud karistusettepaneku, kuna selline vanglakaristuse määr

võimaldaks P.A läbi häda jätkata tegevust põllumajanduses, kuna

vastavalt KarS § 66 lg 1 ei ole talupidajale nii vajalik karistuse ositi kandmise määramine üle kuuekuulise vangistuse puhul võimalik.

Arvestades eeltoodut palub apellant tühistada Harju Maakohtu 22.04.2009 otsuse P.A-le määratud karistuse osas ning teha selles osas uue otsuse, millega mõista P.A-le lühemaajaline karistus.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku

materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks alus puudub. P.A-le mõistetud karistusse puutuvalt märgib kohtukolleegium, et vaidlustatud kohtuotsusega on teda karistusõiguslikult leebelt koheldud ja temale mõistetud karistuse kergendamiseks puudub arvestatav alus. Maakohus on põhjendanud, miks mõistetav karistus saab olla ainult vangistus ja

miks see tuleb ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium nõustub maakohtu

seisukohaga, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Maakohtu otsuse põhjendustest tulenevalt ei ole

kohtukolleegiumi arvates alust rääkida ka vangistuse asendamisest ÜKT-ge, sest nagu maakohtu otsuses märgitud saab P.A-le mõistetud karistus olla vaid reaalne vangistus.

4 Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistusmäär – 6

kuud vangistust on lühem vangistus, kui P.A-le oli mõistetud eelmise kohtuotsusega toimepandud analoogse kuriteo eest. Vaidlustatud kohtuotsusega

tuvastatud kuriteo pani P.A toime eelmise kohtuotsusega määratud

katseajal ja lühikese aja möödumisel peale eelmise kohtuotsusega mõistetud

vangistuse osa reaalset ärakandmist. Karistuse mõistmise põhimõtete kohaselt

oleks sellise retsidiivi korral loogiline, et iga järgmine karistus ületab oma pikkuselt eelmise. Vastasel juhul võib jääda kõrvaltvaatajale mulje, et uue kuriteo toimepanemine kergendab kuidagi süüdlase olukorda. Kohtukolleegium ei nõustu

kaitsja seisukohaga, et karistuse mõistmisel tuleks arvestada asjaolu, et P.A oli autoroolis kaine. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mis on

loomulik, mistõttu sellise asjaolu lugemine kohtuotsusega (mis teatavasti

tehakse Eesti Vabariigi nimel) mingilgi moel karistust kergendavaks, on

ebamõistlik ja kohtukolleegiumi arvates ka lubamatu. Seaduses ettenähtud

karistust kergendava asjaoluga – puhtsüdamliku kahetsusega – on maakohus

juba karistuse mõistmisel arvestanud. Lõplik ärakandmisele kuuluv karistus e.

liitkaristus on moodustatud vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistuse , s.o. 6 kuulise vangistuse 2/3 osa s.o. 4 kuulise vangistuse ning eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 5 kuud ja

10 päeva täieliku liitmise teel ja see on ka seaduses ettenähtud ainukene

võimalus KarS prg. 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel.

Põllumajandustegevuse jätkumise vajadus ja sellega seotud toetussummade saatus ei ole P.A-le olnud piisavaks põhjuseks, et hoiduda lubadeta rooli istumast. . Inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed , sealhulgas

ebameeldivad elumuutused ja kohustused. Peale kohtuotsuse jõustumis on P.A võimalik taotleda nendel põhjustel vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist KrMS prg. 415 korras.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud

kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg.

344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 22.aprillist 2009.a. P.A suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Malle Preimer Paavo Randma