1-18-3422/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generated1-18-3422 1
Legislator headnote
AI generated1-18-3422/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: 1-18-3422 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-18-3422 1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2018.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja
Kriminaalasja number 1-18-3422 (17267001006)
Kohtukoosseis Kohtunik Igor Pütsep
Kohtuistungi sekretär Kerli Saar Kriminaalasi S.G. süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 157 3 järgi kokkuleppemenetluses
Abiprokurör Pille Juhkov
Süüdistatav S.G.
elukoht:
X e-post: X
isikukood: X
kodakondsus X
haridus:
X
emakeel:
X
töökoht:
X
karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Tõkendit ei ole kohaldatud.
Kaitsja v.adv Avo Pärmann
RESOLUTSIOON KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada S.G. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
Süüdi tunnistada S.G. KarS § 1573
järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kergeima karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel mõista liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud karistust tingimisi mitte täies ulatuses
täitmisele mitte pöörata, kui S.G. ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas - X; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
1-18-3422 2
4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada S.G.-ile lähenemiskeeld E.P. ja K.T. suhtes üheks aastaks, keelates tal:
- viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustusja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes E.P. ja K.P. viibimiskoha läheduses mitte vähem kui 50 meetrit ning suhelda nendes kohtades;
- -viibida E.P. elukohtade X ja X, läheduses mitte vähem kui 50 meetrit;
- -viibida K.T. elukohas X elukoha läheduses mitte vähem kui 50 meetrit;
- suhtlemise E.P. ja K.T.-iga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu.
Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete
kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkendit – S.G. suhtes kohaldatud ei ole.
Arvata menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja v.adv Avo Pärmannile makstud tasu riigi õigusabi eest 210 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 960 €.
KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades, et S.G. pani kuriteod toime alaealisena, jätta menetluskulud täies ulatuses riigi kanda.
Seoses kohaldatud lähenemiskeeluga edastada kohtuotsus teadmiseks Lääne prefektuurile.
EDASIKAEBAMISKORD
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui
kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kriminaalasjas nr 17267001006 süüdistatakse S.G.-i selles, et tema alaealisena käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud
avalikus kohas käitumise üldnõudeid, (avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju
teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, kusjuures korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk), ajavahemikul 24 novembril 2017 kella 14.30 kuni 15
paiku tungis X pargis, s.o. avalikus kohas, kolmandate isikute juuresolekul, rikkudes
1-18-3422 3
raskelt avalikku korda, kallale alaealisele K.T., raputades ja tõugates viimast kahe käega õla ning käte piirkonnast, põhjustades viimasele hetkelist valu.
Seega tema, tahtliku tegevusega so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, alaealisena, alates 2017.a augustikuust kuni 06.12.2017.a X linnas, on 13- aastase E.P. korduvalt ja järjepidevalt otsinud kontakti, teda jälginud ja sekkunud tema eraellu, kirjutades talle mitmekümneid segase sisuga ja ka ähvardava sisuga sõnumeid,
nõudes kannatanu tahte vastaselt kokkusaamisi ning ilmudes kutsumata kannatanu kooli X juurde X linnas. E.P. tundis hirmu ning kutsus endale turvalisuse huvides kooli vastu oma lähedasi. Samuti lubas S.G. kannatanu isa kohta levitada halvustavaid jutte. Eeltoodud S.G.-i käitumise tõttu tunneb E.P. end oluliselt häirituna. Seega tema, tahtliku tegevusega, so teise isikuga korduva kontakti otsimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumisega, kui selle tagajärjel on teine isik oluliselt häiritud, pani toime KarS § 157 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör ja süüdistatav S.G. ning tema kaitsja jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus S.G-ile KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks 4 kuud vangistust ja KarS § 157 3 järgi karistuseks 3 kuud vangitust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime
uut kuritegu ja täidab KarS § 75 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1
sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile
oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite
kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks
Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 6)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KOHTU SEISUKOHT
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et
süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse,
et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja
menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada S.G. KarS § 263 lg p 1 p ja KarS § 157 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Arvata menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja v.adv Avo Pärmannile makstud tasu riigi õigusabi eest 210 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 960 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades, et S.G. pani kuriteod toime alaealisena, jätta menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. Tõkendit – S.G.-i suhtes kohaldatud ei ole.
1-18-3422 4
/allkirjastatud digitaalselt/
Igor Pütsep kohtunik