1-16-11130/65 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2018, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-11130 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuasi J.K süüdistatuna KarS § 344 lg 1, §

345 lg 1 ja § 424 järgi Taotlus

J.K taotlus KrMS § 420 lg 2 kohaldamiseks Taotluse esitaja

J.K , ik: XXX, elukoht xxxx, e-post: xxxx

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata J.K ’i taotlus KrMS § 420 lg 2 alusel tegutsemiskeelu täitmisele pööramisest loobumiseks.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Määrus saata ’ile. J.K

Asjaolud

Viru Maakohtu 20.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11130 tunnistati J.K süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 345 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS § 424 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et J.K ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 49 alusel kohaldati J.K suhtes lisakaristusena juristina töötamise keeldu 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg

1 p 1 alusel võeti J.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

6 kuuks. Viru Maakohtu 20.11.2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-11130 jõustus 08.05.2018 Riigikohtu määrusega.

17.05.2018 saabus Viru Maakohtule J.K taotlus KrMS § 420 lg 2 kohaldamiseks. Taotluse kohaselt palub süüdimõistetu mitte pöörata täitmisele talle KarS § 49 alusel kohaldatud lisakaristust, s.o ühe aasta pikkust juristina töötamise keeldu. Taotluse kohaselt palub ta lisakaristust mitte täitmisele pöörata, kuna satub muidu väga raskesse olukorda – tal on tasuda menetluskulusid summas 1833 eurot, millest 360 eurot tuleb tasuda 7. maiks 2018 ning ülejäänu aasta jooksul, kuid kui tal sissetulekut ei ole, siis ei ole ka millestki tasuda. Lisaks sellele on tal igakuine eluasemelaen, samuti kohustuslik eluasemekindlustus üle 600 euro aastas ning 4 kassi ja 2 koera, kes süüa tahavad. Mees annab ainult enda söögi jaoks raha. Ta on 56-aastane ja eluaeg teinud juristitööd. Ta on osalise töövõimega ja igat tööd teha ei saa. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 2,5 aasta ja ühtegi rikkumist ei ole olnud. J.K palub anda talle võimalus jätkata tööd, tema mees ei teeni palju ja tal on omad maksud.

Kohtumääruse põhjendused

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 420 lg 2 sätestab, et süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

KrMS § 420 lg 2 seab lisakaristuse täitmisele pööramise edasilükkamise ja täitmisele pööramisest loobumise eeldusteks raskete tagajärgede kaasnemise süüdimõistetule ja tema

perekonnaliikmetele. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormis lasub süüdlasel. J.K on põhjendanud talle KarS § 49 alusel kohaldatud lisakaristuse täitmisele pööramisest loobumis rda, mida ta e taotlust sellega, et lisakaristuse kohaldamisel satub ta väga raskesse oluko tõendab internetipanga väljavõttega, mille kohaselt tal on eluasemelaen jäägiga xxxx xxxx eurot ning töövõimekaardiga, mille kohaselt tal on osaline töövõime.

Kohus möönab, et aastane juristina tegutsemise keeld võib mõjutada J.K majanduslikku toimetulekut, kuid leiab, et üksnes taotluses kirjeldatud majanduslike raskuste ilmnemine lisakaristuse kohaldamisel ei ole käesoleval juhul piisav põhjus lisakaristuse täitmisele pööramisest loobumiseks. Süüdimõistetul on võimalik o sida endale mõni muu töökoht. O t saline töövõime võib küll piirata isiku võimalusi tööturul, kuid see ei tähenda seda, et juristina töötamise keelu korral puudub süüdimõistetul igasugune võimalus enda töövõimele sobiv töökoht leida. Lisaks makstakse osalise töövõimega isikutele töövõimetoetust. Süüdimõistmisega kaasnevatele võimalikele tagajärgedele oleks J.K pidanud mõtlema enne ebasoodsatele kuritegude toimepanemist.

Kohus märgib täiendavalt, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. KarS § 49 esmane eesmärk on tagada, et isik, kes on süüdi mõistetud kutseteo eest, ei või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuri saaks edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna. Nii maakui ka ringkonnakohus on leidnud, et J.K poolt toimepandud kuritegude iseloomust tulenevalt on vajalik kohaldada juristina tegutsemise keeldu vältimaks tema kui juristi poolt dokumentide võimalikku edasist võltsimist. Ringkonnakohus märkis samuti, et juristina töötamise keeld ei piira liiga laialt isiku tegutsemisvabadust. Süüdistatav saab töötada ka muul alal.

Kohus lähtus eeltoodust ning KrMS § , 432 sätteist juhindus

420 lg 2 .

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 22. mai 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

22.05.2018 kohtumäärus 1 11130 jõustus

04. juulil 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne referent