1-06-4722/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. septembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-4722 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasi Süüdimõistetu G.M tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

G.M

(isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx) Kaitsja - RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, täitmiskohtunik määras:

Jätta G.M temale Pärnu Maakohtu 04.01.2008. a otsusega nr 1-06-4722 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Pärnu Maakohtu 04.01.2008. a otsusega mõisteti G.M süüdi KarS § 257 järgi ja karistati 3 aasta pikkuse vangistusega; KarS 263 p 1, 2 järgi karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse

2 vangistusega; Kars § 266 lg 2 p 3 järgi karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja §

64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 05.08.2002. a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti G.M-ile 5 aastat vangistust. G.M mõisteti õigeks KarS § 121, KarS § 214 lg 2 p 1 ja KarS § 263 p 4 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2008. a otsusega jäeti Pärnu Maakohtu 4. jaanuari

2008. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 11. juuni 2008. a riigikohtu määrusega.

Karistusaeg algas 04.01.2008. a ja lõpeb 03.01.2013. a.

Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes G.M 04.09.2009. a.

G.M on esitanud avalduse vanglast tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ja on nõus vabanemise korral elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

G.M on kriminaalkorras varem karistatud neljal korral, viimati 10.09.2002. a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 6 kuul vangistusega tingimisi üheaastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja ei poolda G.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna

on olemas teiste isikute ründamise oht, ta on karistusajal korduvalt toime pannud distsiplinaarrikkumisi ning on kõrge impulsiivsusega.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

G.M seletas, et tema kuriteod on toime pandud ajal, kui ta oli noor ja ei mõelnud tagajärgede üle, tulevikule. Tal ei olnud perekonda, poega, oma kodu, ei olnud eesmärke. Nüüd

on kindlad eesmärgid, tahe oma perekonnaga tegeleda. Ta on ametlikult töötanud, naisega käinud nõustamisel, läbinud vanglas erinevaid programme, mis parandavad iseloomu, elulaadi, mõtlemislaadi, ta on väga palju lugenud psühholoogilisi raamatuid, harinud end. Ta ei tahaks karistust kanda vaid naasta ühiskonda.

Prokurör leiab, et G.M ei saa karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna tema

kuritegude pagas on mitmekülgne ja pikk, kriminaalkaristusi on 5, peamiselt vägivallaga seotud kuritegude eest. Ta võib olla ettearvamatu käitumisega, kui muutub agressiivseks, ei

suuda oma emotsioone ohjata, mis on kõige suurem riskifaktor uute kuritegude toimepanemisel. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et ta ei sobi kriminaalhooldusele, kuna on

toime pannud vangistuse ajal distsiplinaarrikkumisi, mis näitab, et ta ei suhtu karitusse

piisavalt tõsiselt. G.M-ile on antud võimalus korduvalt katseaegade näol teha karistustest

vastavad järeldused ja valida õiguskuulekas elu, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude sooritamist. Negatiivsed asjaolud täna kaaluvad üles positiivsed asjaolud.

Täitmiskohtuniku seisukoht

G.M mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik

nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve

3 kohaldamisega. Tänase päeva seisuga on KarS §-s 76 lg 1 p 1 tingimused täidetud, seega on olemas formaalsed eeldused G.M tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Ennetähtaegse vabanemise korral asuks G.M elama xxx 3-toalisse mugavustega korterisse, mis vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

G.M on kriminaalkorras varem karistatud 4-l korral, kinnipidamisasutuses viibib esimest korda. Positiivne on, et vangistuses olnud aega on kinnipeetav kasutanud aktiivselt. Tulemuste

parandamiseks kordas ta 12. klassi ja lõpetas kiitusega Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi,

samuti lõpetas kiitusega 2009. a kursuse “Väikeettevõtete töökorraldus“; on läbinud

sotsiaalprogrammid “Paarisuhete hoidmine ja taastamine“ ning “Agressiivsuse asendamise

treening“. Süüdimõistetul on plaanis hakata õppima kõrgkoolis õigusteaduskonnas ning alustada tööd projektijuhina OÜ-s x. G.M on lähedased ja head suhted elukaaslase Eva Teivaga, kes toetab teda elektroonilise tingimisi vabanemise korral nii moraalselt kui ka materiaalselt, ja nelja aastane poeg, kellest kinnipeetav hoolib. Kinnipeetava enda sõnul on suhted lähedastega tema jaoks väga olulised ning ta soovib igati poja kasvatamisel osaleda.

Seega oleks G.M vabaduses olemas kõik tingimused normaalseks seaduskuulekaks eluks.

Täitmiskohtunik leiab, et vaatamata paljudele positiivsetele asjaoludele on G.M karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Ta on talle mõistetud 5 aasta

pikkusest liitkaristusest ära kandnud 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Vaadates G.M

varasemaid karistusi, selgub, et need on kõik peale ühe (mootorsõiduki juhtimine

joobeseisundis) seotud vägivalla kasutamisega. Ka viimasest kohtuotsusest nähtub, et G.M

on valinud oma probleemide lahendamiseks vägivaldsed vahendid, käitunud agressiivselt ja impulsiivselt. Selline käitumine on jätkunud ka vangistuse kandmise ajal. G.M

on distsiplinaarkorras karistatud kahel korral vanglaametnikuga suheldes

ebatsensuursete väljendite kasutamise eest ning ühel korral pikaajalisel kokkusaamisel 4

teepaki omandamise eest. 08.01.2009. a karistati G.M selle eest, et ta kasutas

vanglaametnikuga suheldes ebatsensuurseid väljendeid, 8 ööpäeva kartseriga tingimisi 6-

kuulise katseajaga. G.M ei suutnud katseaega läbida – 09.04.2009. a karistati teda

pikaajalise kokkusaamise keeluga selle eest, et ta omas pikaajaliselt kokkusaamiselt tulles 4 teepakki. Seoses uue rikkumisega pöörati juunis 2009 täitmisele varasem karistus - 8 ööpäeva kartserit. Eeltoodust teeb täitmiskohtunik järelduse, et kuna G.M ei ole vangistuse

kandmise aja jooksul suutnud käituda selliselt, et tingimisi mõistetud karistust ei pöörataks

täitmisele, on vähe tõenäoline, et ta suudab vabaduses täita elektroonilise valve ja

käitumiskontrolli nõudeid. Seega on kohtuniku hinnangul G.M õiguserikkumiste vaba periood olnud liiga lühike, et oleks võimalik hinnata uute süütegude toimepanemise riski piisavalt väikeseks, et teda vabastada karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve

kohaldamisega. Juhul kui G.M suudab järgneva perioodi jooksul hoiduda vanglas distsipliinirikkumistest, on olemas kõik eeldused tema vabastamiseks.

Ingeri Tamm Kohtunik