2-17-16550/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHT U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16550 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi Xxx vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind

4 743,55 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Haigekassa (74000091), asukoht Lastekodu 48, 10144 Tallinn Hageja esindaja: Pille Pihler, e-post: pille.pihler@haigekassa.ee Kostja: Xxx (xxx), viibib kinnipidamisasutuses: Tartu Vangla

Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista Xxxlt Eesti Haigekassa kasuks ravikindlustushüvitise tagasinõudest tulenevalt 4 743, 55 eurot. 3. Menetluskulud jätta Xxx kanda. 4. Välja mõista Xxxlt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 400 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5. Kohtulahendi ärakiri saata pärast jõustumist viivitamata TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud asutusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas 06.11.2017 Harju Maakohtule hagi solidaarselt Xxx ja xxx vastu kahju hüvitamiseks summas 4 743,55 eurot. Kohus võttis 21.12.2017 hagiavalduse menetlusse. Harju Maakohtu 19.03.2018 otsusega (tagaseljaotsus) rahuldati hagi xxx osas ning xxx mõisteti välja Eesti Haigekassa kasuks ravikindlustushüvitise tagasinõudest tulenevalt 4 743, 55 eurot. xxx mõisteti välja ka riigilõiv 400 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Kohtuotsus jõustus 04.05.2018. Harju Maakohtu 10.04.2018 määrusega jätkas kohus tsiviilasjas menetlust Eesti Haigekassa hagis Xxx vastu kahju hüvitamiseks kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

2. Xxx tekitas 06.09.2015. a ja xxx tekitas ajavahemikul 20.06.2015. a kuni 23.10.2015. a tervisekahjustusi Krista Libbole (edaspidi ravikindlustatud isik või kannatanu). Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid ja kannatanule osutati tervishoiuteenuseid. Hageja on võimaldanud kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 4 743,55 eurot. Hageja saatis 05.06.2017.a väljastusteatega kostjatele nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. Nõudesumma on tasumata.

Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista tasutud ravikindlustushüvitis 4743, 55 eurot hageja kasuks ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kostja vastuväited

3. Kostja on vastuses hagile avaldanud, et tal ei ole esitatud hagi osas pretensiooni, kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole võimalik nõutud summat tasuda. Kostja selgitab, et tal puudub tööhõive, tööga kindlustatus, viibib vabaduskaotusliku karistuse kandmisel, osaleb õppetöös ja käib koolis. Pereliikmetelt saadava raha kasutab hügieenitarvete ostmiseks. Kostja taotleb nõude ajatamist/peatamist kuni karistuse kandmiselt vabanemiseni ja maksegraafiku koostamist. Kostja lisab, et nõudesumma võiks jagada kostjate vahel pooleks, mitte nõuda mõlemalt kostjat tervet summat. Menetluskulud peaksid jääma riigi kanda, kuna kostja on maksejõuetu või alternatiivselt jätta riigi kanda pool menetluskuludest ja teine pool jaotada kostjate vahel pooleks. Kostja on järgnevas menetlusdokumendis taotlenud jätta hagi rahuldamata ja leidnud, et väljamõistetud kahjunõue on võimalik peale karistuse kandmist tasuda kokkuleppe sõlmimisega ositi . Kostja on kohtule esitatud viimases menetlusdokumendis jäänud selle juurde, et seonduvalt maksejõuetusega ja sissetulekute puudumisega, tuleb ajatada täitemenetlus.

Kohtu põhjendused

4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus lisab, et kostja on avaldanud vastuoluliselt enda seisukohti selle osas, mis puudutavad hageja nõuet, so esmaselt on kostja hageja nõude omaks võtnud, kuid avaldanud, et tulenevalt majanduslikult olukorrast ei ole võimalik nõuet tasuda. Seejärel on kostja leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuid hagis esitatud asjaoludele vastu vaielnud ei ole. Seega analüüsib kohus hageja nõuet vastavalt nõude aluseks olevatele asjaoludele.

6. Hageja on kostja vastu käesolevas asjas esitanud tsiviilõigusliku varalise tagasinõude ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 alusel, mille eelduseks on kostja vastutus kannatanu ees võlaõigusseaduse (VÕS) §-ide 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. RaKS § 26 lg 1 kohaselt haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. RaKS § 25 lõike 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 29 lõike 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.

7. Hageja on avaldanud, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud, et kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS alusel ja et kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud õigustatud isikute poolt meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Seega loeb kohus eelviidatud asjaolud tuvastatuks. Harju Maakohtu otsusest nr 1-xxx (jõustunud 02.06.2017) on tuvastatav hagi aluseks oleva raske tervisekahjustuse tekitamine kannatanule (xxx) kostja poolt.

Kostja on süüdi mõistetud KarS § 118 lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so raske tervisekahjustuse tekitamine, toimepanemise eest (tl 3-12). Seega on tuvastatud, et kostja põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse ning kostja poolt toime pandud tegu on õigusvastane ja kostja on selle toimepanemises süüdi. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju tekkimine on kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10).

Kohus leiab, et tekkinud kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja teoga ja teo tagajärjel kannatanu tervisekahjustuste tagajärjel tekkinud kuludega. Ravikindlustushüvitise maksmise RaKS alusel tingisid kannatanu tervisekahjustused, mille toimepanemise eest vastutab kostja. Raviteenuste arvelt (tl 15-18pöördel) nähtub, et kannatanu tervisekahjustuste tõttu vajas ja sai kannatanu tervishoiuteenuseid ning sai ravikindlustushüvitist hagejalt. VÕS § 130 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Hageja on tasunud SA Tallinna Lastehaigla raviteenuste arve seeria KT nr 3767818 alusel 4743, 55 eurot kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest. Kostja ei ole vaatamata hageja sellekohasele nõudele hageja poolt tasutud summat hagejale hüvitanud (nõudeavaldus tl 13). Kohus leiab, et hageja poolt RaKS § 26 lõikel 1 rajanev tagasinõue raviteenuste hüvitiste hüvitamiseks on tõendatud hageja poolt esitatud tõendiga summas 4 743, 55 eurot.

8. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kostja on kahju eest vastutavaks isikuks. Kannatanul kui ravikindlustatud isikul oli õigus saada hagejalt raviteenuste hüvitamist ja hageja hüvitas kannatanule käesolevas asjas esitatud arve alusel 4 743, 55 eurot. RaKS § 26 lg 1 alusel on hagejal kostjalt regressi korras alus tagasi nõuda kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitiste maksumus 4 743, 55 eurot.

9. Kohus selgitab kostjale, et VÕS § 65 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud). VÕS § 65 lõigete 2 ja 3 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel või kui kohustus on jagamatu. Seega, on hagejal õigus esitada kogu nõue mõlema kostja vastu solidaarkohustusest tulenevalt. Ka ei mõjuta nõude suurust ja võlgnetava summa väljamõistmist asjaolu, et ühe kostja suhtes on tehtud tagaseljaotsus. Võlausaldaja saab täitmist nõuda mõlemalt võlgnikult kuni nõudesumma täitmiseni. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleeritakse VÕS § 69 alusel. VÕS § 69 lõike 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

10. Kostja on ka avaldanud, et tulenevalt asjaoludest, et tal puudub tööhõive, tööga kindlustatus, viibib vabaduskaotusliku karistuse kandmisel, ei ole tal selliseid rahalisi vahendeid, mille arvelt väljamõistetavat summat tasuda. Kostja on esitanud ka tõendi, so K-Raha väljavõtte (tl 55), millega enda majanduslikku seisundit soovib tõendada. Asjaolu, et kostja kannab vabaduskaotuslikku karistust ei ole vaidluse all. Kostja tõend näitab, et kostjal on piiratud rahalised vahendid, kuid eelnimetatud asjaolud, ei anna alust keelduda nõude tasumisest.

11. Kostja taotleb ka nõude ajatamist/peatamist kuni karistuse kandmiselt vabanemiseni ja maksegraafiku koostamist täitemenetluses. Kostja taotlus ei ole suunatud VÕS § 140 ega ka TsMS § 445 lg 1 kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ka eelviidatu kohaldamiseks käesolevas asjas alused puuduvad. Sisuliselt on taotlus esitatud täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 45 kohaldamiseks, mida aga käesoleval juhul, see on otsuse tegemise staadiumis, kohaldada ei ole võimalik.

12. Eeltoodu alusel, kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt Eesti Haigekassa kasuks välja ravikindlustushüvitise tagasinõudest tulenevalt 4 743, 55 eurot.

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostja poolt esitatud põhjendused ei anna alust menetluskulude jaotamiseks teistsugusel viisil. Ka menetluskulude osas kehtib sama põhimõte, mida kohus on selgitanud otsuse punktis 9.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 179 lg-st 1 lähtudes tuleb kostjalt välja mõista riigi kasuks riigilõiv 400 eurot, mis kuulus hagiavalduse esitamisel tasumisele ning mille tasumisest hagiavalduse esitamisel hageja loeti RLS § 22 lg 1 p 12 alusel vabastatuks. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik