1-17-4722/30 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-4722

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-4722

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Katrina Saar

Kaitsja

Leelo Viil (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid V.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu V.J (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 15.05.2018.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada V.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 30.04.2019.a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada V.J katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada V.J suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. V.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. V.J vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista V.J-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse V.J-ile eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, V.J-ile ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 25.04.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 05.06.2017.a kohtuotsusega tunnistati V.J süüdi KarS § 121 lg 2

p 3 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7, § 68 lg 1 alusel karistuseks

1 aasta ja 11 kuud vangistust.

Harju Maakohtu 07.12.2017.a määrusega täpsustati V.J suhtes tehtud Harju Maakohtu 05.06.2017. a kohtuotsuse nr 1-17-4722 resolutsiooni III ja IV lõiget ja loeti need järgmises sõnastuses: „KarS § 65 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.08.2016. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud ja 2 päeva vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja

2 (kaks) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda tema kinnipidamise aeg 19.03.2017. a

– 20.03.2017. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 30.10.2017.a ja lõpp on 30.04.2019.a.

V.J kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib esimest korda.

Vangistuse ajal töötab, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

V.J kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et suhted pereliikmete vahel on säilinud. Lähedaseks isikuks on talle tüdruksõber ning oma toetust ja abi pakuvad ka tüdruksõbra isa ja ema. Nemad ootavad ka V.J vabanemist ja soovivad teda toetada ja on nõus aitama esialgu ka materiaalselt. Elukoht xxxx on osa kahepereelamust,

millest teine korrus kuulub tüdruksõbra vanematele. Kõik pere liikmed andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks xxxx. Peale vabanemist on V.J võimalus asuda uuesti tööle firmasse xxxx OÜ, kus töötas ka enne vangistust.

V.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule

materjalid ja seisukoha V.J vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla, vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja avaldas, et toetab nii vangla kui prokuröri seisukohta. Tegemist on noore inimesega, kes viibib vanglas esmakordselt. Üldlevinud põhimõte karistuste täitmisel on see, et noored inimesed raskete süütegude tõttu kaua vangis ei peaks olema. V.J on vanglas viibimise

ajal teinud seda, et tema vabanemine toimuks probleemideta. Ta on olnud seaduskuulelik kinnipeetav ja usaldusväärne – teeb tööd väljaspool vangla territooriumit, mis ei ole tavaline. Pole nõudeid rikkunud. Tal on ka head suhted elukaaslasega, kelle juurde on plaanis elama minna. Kuritegude sooritamise tegurit ei ole. Tal pole sõltuvushäireid. On ka vanglas töötades endale tagavara kogunud. Saab nende rahadega mõnda aega hakkama. Eelnevat arvestades

leiab, et elektrooniline valve vabanemisel on piisav, et oleks järelevalve ja et oleks piisav signaal antud, et edasi tuleb käitud seadusekuulekalt. Toetab samuti prokuröri ja vangla taotlust

– toetab vabastamist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et V.J võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.J isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on talle mõistetud karistusest

ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning on võimeline alluma kehtivatele reeglitele, neid austama. Kohus usub,

et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus

kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga

mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab V.J tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

V.J vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla on välja toonud, et vangistuse jooksul ei ole distsipliinirikkumisi toime pannud, mis näitab, et isik suudab mõelda tegude tagajärgedele, motivatsioon loobuda

kuritegelikust käitumisest olemas, väidab, et vanglakaristuse saamine on tema mõtteviisi

muutnud, on aru saanud, et peab oma elu muutma, tulevikuplaanid on realistlikud. Pärast vabanemist on V.J olemas ka kindel eluja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik ning V.J on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa

kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/