1-16-1001/177 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-1001

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-1001

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Katrina Saar

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Kätlin Merila tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Kätlin Merila (ik: 48507122715; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 15.05.2018.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON 1. Vabastada Kätlin Merila karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.10.2019.a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Kätlin Merila katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada Kätlin Merila suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest;

6) pärast elektroonilist järelevalvet pöörduda 1 (ühe) nädala jooksul Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse (Pargi tee 16, Jämejala küla, Viljandi vald).

4. Kätlin Merilale määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. Kätlin Merila vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja Kätlin Merilale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 25.04.2018.a Harju Maakohtule kinnipeetava Kätlin Merila kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Kätlin Merila on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.04.2016.a. otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 4231 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 ja § 74 lg 1,3 alusel 2 aasta 11 kuu ja 26-päevase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga.

Tartu Maakohtu 02.11.2016 määrusega pöörati Kätlin Merilale Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1001 mõistetud karistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust täitmisele.

Karistuse kandmise algus oli 31.10.2016.a ja lõpp on 26.10.2019.a.

Kätlin Merila kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on

kriminaalkorras karistatud 4 korda, teine vangistus. Vangistuse ajal omandas

puhastusteeninduse eriala, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, 1 distsiplinaarkaristus.

Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kätlin Merila kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav soovib asuda elama aadressil Xxxx. Korteris on elektriga varustus tagatud. Kinnipeetava sõnul saab ta vabaduses asuda tööle OÜ-s Xxxx. Sealse kontaktisiku sõnul vastab see info tõele. Kinnipeetavat on majanduslikult toetanud ka ema.

Kätlin Merila taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid Kätlin Merila vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve

alla, vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve

kohaldamisega. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et Kätlin Merila võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik Kätlin Merila isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 7 kuud vangistust ning ta on osalenud resotsialiseerivas tegevuses. Kohus usub, et praeguseks kantud

karistus on oma eesmärgi täitnud ning isik on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajadust. Samuti arvestab kohus, et kohtuistungil avaldas Kätlin Merila valmisolekut pöörduda Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskusesse. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on

soodusteguriks enamustel kuritegudel kas alkoholi või narkootikumide kasutamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises

elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul

võimaldab Kätlin Merila tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega

kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool

kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Kätlin Merilale

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale

kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Kätlin Merilal olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedase toetus ning Kätlin Merila on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste

omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/