4-09-16987/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine arestiga

Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 4-09-16987 Lahend väärteomenetluses 20.10.2008 otsus A.K karistamises LS § 74-19 lg 1 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut, s. o 18 000 krooni Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Helle Tamm Avalduse esitaja kohtutäitur Rita Lohu Süüdlane

A.K (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused.

Kohtu otsustus

1. Kohtutäituri avalduses A.K-le asenduskaristuse kohaldamiseks:

1.1 rahuldada avaldus ja asendada KarS § 72 lg 2 alusel A.K-le 20.10.2008 otsusega

mõistetud tasumata rahatrahv 300 trahviühikut arestiga 30 päeva;

1.2 A.K-le asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise alguseks määrata 16.

november 2009 Viljandi Politseiprefektuuri arestimajas (Pargi tn 1 Viljandi linnas); tähtajaks

aresti kandmisele mitteilmumisel lugeda aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev;

1.3 arestimajja ilmumise kellajaks määrata 10.00.

Täiendavad otsustused

2. Seoses määruse tegemisega:

2.1 täitmiseks Viljandi politseiosakonnale; 2.2 saata määruse koopia kohtutäiturile ja süüdlasele A.K-le. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel (TMS § 201 lg 4);

3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

28.08.2009 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku mõistetud tasumata rahatrahvi (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse A.K-le

2

asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt (KarS) §-s 72 sätestatule. karistusseadustiku Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 300 trahviühikut, s. o 18 000 krooni.

Kohtutäituri väitel on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud 25.03.2009, millega on kohtutäitur lugenud täitemenetluse alanuks.

Kohtutäituri väitel on täitemenetluses kindlaks tehtud asjaolu, et süüdlasel puudub vara

rahatrahvi tasumiseks ning TMS § 201 lg 1 kohaselt on teatatud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale.

Süüdlane kaitsja osalemist täituri avalduse lahendamiseks ei taotlenud.

Süüdlane avaldas, et on invaliidsuspensionär ja tal ei ole võimalik trahvi kõike koheselt tasuda. Tal on ka teisi trahvi ja temal oleks võimalik pensionist kinni pidada 400 krooni.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise.

2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada süüdlasele väärteo eest kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga. Asenduskaristusena aresti kohaldamise eelduseks on

süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur.

Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdlase osavõtul.

Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja

faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine.

Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga.

TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei

ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi.

TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale,

väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei karistusseadustiku ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega

ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

3

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kohtutäitur on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks. See nähtub, et kohtutäitur on

alates täitemenetluse algatamisest kontrollinud võlgniku töökohta, pangaarveid ja võlgnikul olevat vara.

Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel

proportsionaalselt tasutud summa suurusega (VTMS § 211 lg 2). Süüdlasel on tasumata

rahatrahv 300 trahviühikut, mis vastab 30 aresti päevale ja mis tuleb süüdlasele asenduskaristusena määrata.

VTMS § 205 lg 2 kohaselt kohus määrab mis ajaks ja millisesse arestimajja peab süüdlane karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale.

Vastavalt VTMS § 205 lg-le 3 loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg. Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest

aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja (VTMS § 205 lg 4).

Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt (VTMS § 189).

Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (VTMS § 190). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1).

Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (VTMS § 193 lg 1).

Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

Helle Tamm

Kohtunik