3-18-205/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-205 Haldusasi

Nelja Energia AS kaebus Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks jätkata vee erikasutusloa taotluse menetlust Menetlusosalised Kaebaja — Nelja Energia AS, volitatud esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Kadri Härginen Vastustaja — Keskkonnaministeerium, volitatud esindaja Käthlin Raudla

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Tagastada pärast määruse jõustumist 26.01.2018 kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv eurot selle kandmisega advokaadibüroo Sorainen AS arvelduskontole nr EE302200221035086933.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Nelja Energia AS kaebus Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks jätkata vee erikasutusloa taotluse menetlust. Kohus peatas 27.03.2018 määrusega haldusasja menetluse kuni kompromissiläbirääkimiste tulemuse selgumiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.05.2018.

2. Keskkonnaministeerium esitas 04.05.2018 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, sest keskkonnaministri 04.05.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/343 keelduti Hiiu Tuul MTÜ esitatud ettepaneku kohase Vinkovi meremadaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise menetluse algatamisest ning eeltoodust tulenevalt on lõppenud kaebaja vee erikasutusloa taotluse menetluse peatumine. Keskkonnaministeerium palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna keskkonnaministri 04.05.2018 käskkirja nr 1-2/18/343 andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

3. Kaebaja teatas 15.05.2018 vastuses kohtule, et ta on nõus menetluse lõpetamisega, sest vastustaja on teinud nõutava toimingu ja vee erikasutusloa menetluse peatamise alus on ära langenud. Kaebaja taotleb menetluskulude (s.o 11 296 euro) väljamõistmist HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt, sest kaebusega nõutud toimingu tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja toob välja, et Keskkonnaministeerium on taotluses rõhutanud järgnevat: „Arvestades, et käesoleva haldusasja vaidlusalune vee erikasutusloa taotluse menetlus on peatunud sh kuni Vinkovi meremadala looduskaitseala kaitse alla võtmise keeldumise otsuse tegemiseni, on vastustaja sooritanud toimingu, millega on kaebaja saavutanud eesmärgi, mille saavutamiseks ta kaebusega kohtu poole pöördus.“ Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et vastustaja on ise nõustunud, et vastustaja sooritatud toimingu ja kaebuse vahel on põhjuslik seos. KOHTU PÕHJENDUSED

4. Menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langemise tõttu kohus uuendab haldusasja menetluse ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (HKMS § 99 lg-d 1 ja 4).

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

5.1 Vastustaja on kohtult taotlenud menetluse lõpetamist, kuna keskkonnaministri 04.05.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/343 keelduti Hiiu Tuul MTÜ esitatud ettepaneku kohase Vinkovi meremadaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise menetluse algatamisest ning eeltoodust tulenevalt on lõppenud kaebaja vee erikasutusloa taotluse menetluse peatumine. Kaebaja on nõustunud menetluse lõpetamisega. Seega on võimalik käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

5.2 Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

6. HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

6.1 Kohus nõustub vastustajaga, et keskkonnaministri 04.05.2018 käskkirja nr 1-2/18/343 andmine ja sellest tulenevalt kaebaja vee erikasutusloa taotluse menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest kohtule. Seetõttu on välistatud ka vastustajalt kaebaja menetluskulude väljamõistmine HKMS § 108 lg 6 alusel. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja vee erikasutusloa taotluse menetlemine oli Keskkonnaministeeriumi 29.12.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/1252 peatatud tulenevalt Hiiu Tuul MTÜ poolt esitatud ettepanekust algatada Vinkovi meremadaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise menetlus. Ettepaneku põhjendatuse üle otsustamiseks tuli korraldada ekspertiis, tuvastamaks ettepanekus nimetatud ala kaitse alla võtmise eelduste olemasolu ja kaitse alla võtmise otstarbekust. Keskkonnaministri 04.05.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/343 otsustati keelduda Hiiu Tuul MTÜ esitatud ettepaneku kohase Vinkovi meremadaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise menetluse algatamisest. Nimetatud käskkirjast tulenevalt ei ole ala kaitse alla võtmine Hiiu Tuul MTÜ ettepanekus esitatud kujul otstarbekas, sest loodusväärtuste kaitse on võimalik tagada ka keskkonnamõjude hindamise protsessi kaudu.

6.2 Eeltoodust ilmneb selgelt, et kaebaja vee erikasutusloa taotluse menetlemise peatamist ei lõpetanud vastustaja omal algatusel tulenevalt käimasolevast kohtumenetlusest, vaid põhjusel, et Hiiu Tuul MTÜ ettepaneku alusel korraldatud ekspertiisi tulemusel jõuti järeldusele, et puudub alus Vinkovi meremadaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise menetluse algatamiseks. Sellest tulenevalt sai jätkuda ka kaebaja vee erikasutusloa taotluse menetlus ning kaebaja saavutas kaebusega taotletud eesmärgi. Meelevaldne on otsida kaebuse ja keskkonnaministri 04.05.2018 käskkirja nr 1-2/18/343 vahel põhjuslikku seost üksnes tulenevalt vastustaja poolt menetluse lõpetamise taotluses märgitust, et „…on vastustaja sooritanud toimingu, millega on kaebaja saavutanud eesmärgi, mille saavutamiseks ta kaebusega kohtu poole pöördus“. Ilmselgelt ongi kaebaja käesoleval juhul saavutanud kaebusega taotletud eesmärgi tulenevalt vastustaja poolt sooritatud toimingust ehk 04.05.2018 käskkirja nr 1-2/18/343 andmisest, millega langes ära kaebaja vee erikasutusloa taotluse menetluse peatamise alus. Eeltooduga ei ole vastustaja aga kuidagi kinnitanud, et 04.05.2018 käskkirja nr 1-2/18/343 andmine oli tegelikult tingitud kaebusest.

7. Kaebajale tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv. Kohus tagastab määruse jõustumisel kaebuselt tasutud riigilõivu (15 eurot) selle kandmisega advokaadibüroo Sorainen AS arvelduskontole. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse on kohus sisuliselt lahendanud, siis esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir