3-18-987/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-987 Määruse kuupäev ja koht

21. mai 2018, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot seoses vaba aja piiramisega Resolutsioon Tagastada XXX kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtusse saabus 18.05.2018 XXX kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot. Kaebaja põhjendab, et ta viidi arsti vastuvõtule nii, et ta pidi ukse taga ca 90 minutit ootama. Kaebajalt võeti ära spordi tegemise, pesemise ning helistamise võimalus. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest.

2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse asjaolusid arvestades võiks kõne alla tulla kaebajale mittevaralise kahju hüvitamine seoses väärikuse alandamise või vabaduse võtmisega

3. Tartu Vangla 19.04.2018 otsusest nr 1-13/49-2 nähtuvalt toimus kaebajal 05.02.2018 meditsiiniosakonnas psühhiaatri vastuvõtt. Kaebaja lahkus oma eluosakonnast, s.o S-hoone

2. osakonnast kell 09.04 ning jõudis sinna tagasi kell 10.30. Seetõttu sai ta enne lõunasööki kasutada osakonnas vaba aega üksnes 30 minutit, arvestades, et Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ lisa 1.2 kohaselt on S-hoone

2. osakonnas vaba aeg kell 08.30-10.30, 13.10-14.45 ja 18.00-20.00. Kaebaja põhjenduste kohaselt ei saanud ta eeltoodu tõttu endale sobival ajal teha sporti, end pesta ning helistada.

4. Eelviidatud Tartu Vangla otsuse kohaselt saadeti kaebaja meditsiiniosakonda temast enesest tulenevatel põhjustel ning mitte vangla vajadustest lähtuvalt. Samuti võimaldati tal justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg-st 1 lähtudes kasutada 05.02.2018 oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega vähemalt neli tundi. Tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada, kas kaebaja väited sportimise, pesemise ning helistamise kohta vastavad tõele, kuid isegi juhul, kui pidada kaebaja väiteid põhjendatuks, oli kaebajal võimalik endale sobival viisil vaba aega kasutada enne meditsiiniosakonda minekut poole tunni jooksul ning pärast lõunasööki, s.t kell 13.10-14.45 ja 18.00-20.00. Lisaks, samamoodi nagu vangla peab kinnipeetavale tagama oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega vähemalt neli tundi, peab vangla kinnipeetavale vangistusseaduse § 53 lg-st 1 lähtudes tagama arstiabi kättesaadavuse. Seega oli vangla tegevus õiguspärane.

5. Isegi kui pidada vangla tegevust õigusvastaseks, siis ei saanud lühiajaline vaba aja kasutamise piiratus meditsiiniosakonnas viibimise tõttu tekitada kaebajale sellist ebameeldivust või õiguste riivet, et talle oleks saanud tekkida RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed. Mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei ole selline, mis toob endaga kaasa kahju hüvitamise rahas, vaid see oleneb asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele (RVastS § 9 lg 2 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2014 otsus nr 3-3-1-10-14, p 12.2).

6. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja põhiõiguste riive intensiivsus suur ning kaebus ei kuuluks tõenäoliselt rahuldamisele. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel XXX kaebuse.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maare Aloe kohtunik