1-14-9488/43 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.mai 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5766 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Alar Häidberg ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid H.E

osas

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung H.E

isikukood: XXX, asukoht: . Karistusaja XXX algus ja lõpp: 21.06.2017-02.02.2019. ei soovi kaugkohtuistung 15.05.2018

RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.E temale Tartu Maakohtu 21.06.2017 otsusega

kriminaalasjas nr 1- -5766 17 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. H.E-le katseaeg kestusega kuni KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata 02.02.2019.

3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. H.E KarS § 76 lg 5 alusel allutada käitumiskontrollile kestusega kuni

02.02.2019, mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud - kontrollnõudeid ja –kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – ; XXX

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. 5, H.E-le KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused:

 mitte tarvitama alkoholi;

 otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

 olles andnud sellele eelneva nõusoleku, alluda ettenähtud sõltuvusravile;

 mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).

6. H.E Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

7. H.E Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

8.

Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

9. H.E Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 21.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5766 on H.E süüdi

tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati 1 aasta

karistusaja hulka eelvangistus 07.04-31.05.2017, so 1 kuu 25 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud ja 5 päeva. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetavat

karistust Tartu Maakohtu 18.11.2016 otsusega rakandmata karistuse, 9 kuu ja 7 mõistetud ä

päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 a , asta 7 kuud ja 12 päeva vangistust.

12.04.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud H.E isikliku toimiku

otsustamaks isiku

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Tartu vangla arvamusest nähtuvalt on arvestades varguste, röövi ja mootorsõiduki ärandamise

ning joobes juhtimiste toimepanemist ning seda, et kinnipeetava kohtlemistase on hinnatud

keskmiseks, kinnipeetava H.E ohutase ohtlik avalikkuses (risk ühiskonnas). Lähtudes poolt toimepandud kuritegude koguarvust, nende iseloomust ja isiku eluolust on järgneva kahe

aasta jooksul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 36%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 29%. Ohustatud on ühiskond tervikuna/ühiskonna

turvatunne, kaasliiklejate elu ja tervis. kaasliiklejate elu ja

Oht seisneb ühiskonnaliikmete, tervise ohtu seadmises ning võimalikus vägivalla kasutamises. Ohu tõenäosus on kõige suurem,

kui isik tarvitab alkoholi, juhib jo sissetulek, tekib soov teenida obes sõidukit, puudub stabiilne

kriminaalset tulu. Samuti, kui alkoholi tarvitavate isikutega.

jätkab suhtlemist Lähtuvalt

eeltoodust ja tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile Tartu Vangla H.E toetab

llutamisega

vabastamist tingimisi enne tähtaega a käitumiskontrollile.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses 6. kord ja praegu joobes juhtimise eest. Käib tööl avavanglas ning on läbinud programmi Eluviisitreening, mis õpetas palju, pani mõtlema, et joobes sõiduga on kogu aeg jamad olnud. Ei julge kojugi minna, naine annab kolakat. Töötab hetkel K. M. giljotiini ja keevituse alal. Garantiikiri on ka

sealt olemas. Elama läheks naise ja naise venna juurde. Naine töötab, alkoholi tarvitab vaid natukene. Kinnipeetava alkoholi tarvitamist tuleb keelata. On valmis pöörduma ka psühhiaatri

poole. Endised sõbrad, tuleb jätta kõrvale. kellega koos alkoholi tarvitati, Kriminaalhoolduse tingimusi teab, ning selgitas, et on liiga vana, et vanglas olla.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa H.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Alar Häidberg, olles tutvunud Tartu Vangla

materjalidega H.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamise kohta, nõustub Tartu

Vangla seisukohaga ning

toetab H.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu H.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

H.E kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. H.E on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 10 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda

(RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava -

suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi

saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. koh -1-1- - tumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest

tulenevalt elama aadressile . Maja kuulub elukaaslasele K. K.. Koos K. K. elab samal XXX

aadressil tema vend, H K. H. K. on samuti kriminaalkorras karistatud. Maja on kolmetoaline . ning ahjuküttega. K sõnul aitas H.E ka majapidamistöödel, kuna tal endal on raskusi . K. liikumisega. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul

kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist ohtliku üleastumisega.

Kinnipeetav nud on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osale majandusabitöödel ning

alates 03.01.2018 on i Tartu Vangla

sik paigutatud ümber edasise karistuse kandmiseks avavanglasse. Avavanglas viibides liigub ta järelevalveta väljapool vanglat seoses töötamisega

(alates 25.01.2018) metallifirmas AS K. M. , määratud kaupluste külastamistega ning

jumalateenistustel osalemisega. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid täheldatud ei ole.

Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele.

Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalik tööle asuda ettevõttes AS K. M. Selle kohta on kohtule esitatud ka garantiikiri, kus ettevõtte juhatuse esimees E. L. kinnitab, et kinnipeetav on

oma tööga hästi hakkama e huvitatud tema töölevõtmisest.

saanud ning vabanemisel ollaks

Töökoha olemasolu tagab isiku edukama majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel

ning pakub ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt.

Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarbimine. Isikut on

korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Samas kinnitas süüdimõistetu, et alkoholist tuleb loobuda ning see on juba palju probleeme talle niigi toonud. Samuti pidas kinnipeetav vajalikuks psühhiaatrilist ravi ning selgitas, et varasemate sõpradega suhted tuleb katkestada. On oluline, et kinnipeetav mõistab oma probleemi ning teadvustab, et edasise seadusekuulekuse huvides on vajalik jätkuvalt alkoholist hoiduda. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud ka programmis Eluviisitreening, mis tema enda hinnangul aitas paljust

aru saada. Alkoholist loobumiseks on oluline allutada H.E ennetähtaegsel

vabanemisel ravile, millega kinnipeetav ka nõustus ning keelata tal absoluutselt alkoholi tarvitamine. Samuti tuleb keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Seegi aitab tagada, et H.E ei tekiks võimalusi ega kiusatust õiguskorra rikkumiseks.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et

ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning

edaspidi elada seadusekuulekalt. S H.E-le eega on põhjendatud anda võimalus

tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab

uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale

katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas

jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik