3-17-2104/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18. mai 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2104

Haldusasi

L.W.

kaebus

Harku

Vallavalitsuse

11.09.2017

korralduse nr 442 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: L.W., esindaja Martin Teder

Vastustaja: Harku vald

Kolmas isik: Tsentrum Kapital OÜ

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

kaebuse

esitaja

04.05.2018

vastuväide

kohtu

tegevusele

rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista L.W.lt Tsentrum Kapital OÜ kasuks välja põhjendatud

menetluskulud kokku summas 600 eurot. Muus osas jätta menetluskulud

poolte enda kanda.

4. Kaebajal tuleb tasuda välja mõistetud menetluskulud 30 päeva jooksul

arvates käesoleva otsuse jõustumisest kolmanda isiku arveldusarvele,

millised andmed tuleb kolmandal isikul viivitamatult kaebaja esindajale

edastada.

5. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. juuni 2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korraldusega nr 442 kehtestati „Harkujärve külas

Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneering.“

2. 16.10.2017 saabus Tallinna Halduskohtule L.W. kaebus Harku Vallavolikogu 30.03.2017

otsuse nr 17 „Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

vastuvõtmine“ ja Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korralduse nr 442 „Harkujärve külas

Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks.

3. 18.10.2017 määrusega võttis kohus menetlusse L.W. kaebuse Harku Vallavalitsuse

11.09.2017 korralduse nr 442 tühistamiseks. 18.04.2018 määrusega määras kohus asja

lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub tühistada Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korralduse nr 442

alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja leiab, et Hobuseraua tee 15 detailplaneering on õigusvastane, kuna see ei vasta

Harku valla üldplaneeringule. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 2 on

detailplaneeringu eesmärgiks eelkõige üldplaneeringu elluviimine, seega ei saa kehtestada

üldplaneeringuga selges vastuolus olevat detailplaneeringut.

Kaebaja selgitab, et Harku valla üldplaneeringus (vt. http://www.harku.ee/kehtiv-

uldplaneering), täpsemalt selle seletuskirja lk 19, seatakse kompaktse asustusega aladel

elamumaade detailplaneeringute koostamisele mitmeid imperatiivseid tingimusi. Muu hulgas

nõuab Harku valla kehtiv üldplaneering, et üldkasutatav haljasala peab moodustama

detailplaneeringu alast minimaalselt 10%, suuremate maa-alade planeerimisel tuleb lisaks

reserveerida rohealasid järgnevalt:

- Pargiala 40 m² inimese kohta 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel;

- Puhkeala 80 m² inimese kohta 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel;

- Suuremate alade planeerimisel paigutada rohelised puhkealad nii, et need moodustaksid ühtse

rohekoridori, pargi- või puhkeala.

Kõnealuse planeeringu alal aga ei ole üldkasutatavat haljasala, mis peaks olema vähemalt 4536

ruutmeetri suurune (10% planeeritava kinnistu pindalast), üldse ette nähtud. Kogu

planeeringuala on jagatud minimaalse lubatud suurusega elamukruntideks. Asja seletatakse

planeeringu dokumentides sedaviisi, et üldplaneeringuga ette nähtud haljasala asub ühel teisel,

väljaspool planeeringuala asuval ja planeeritava kinnistuga isegi mitte piirneval kinnistul

aadressiga

Hobuseraua

tee

6. (Detailplaneeringu

materjalid

asuvad:

http://kaart.harku.ee/DP/150206_3/avalik/ )

Selline lahendus (vt lisatud detailplaneeringu illustratsiooni tl 10) on aga otseses vastuolus

üldplaneeringu nõuetega, kuna Hobuseraua tee 6 kinnistule pole detailplaneeringuga

planeeritud mingit haljasala, parki ega puhkeala. Seda polnudki võimalik planeerida, kuna

kõnealune kinnistu asub väljaspool planeeritavat ala. Kaebaja kui naaberkinnistu omaniku

esindaja juhtis neile asjaoludele vallavalitsuse tähelepanu detailplaneeringu menetluses

08.06.2016 saadetud kirjaga, tehes ühtlasi ettepaneku haljasala planeerimiseks Merikanni

kinnistuga piirnevale alale, ning korduvalt 11.08.2017 selgitustaotluses, kuid tema seisukohad

jäeti tähelepanuta ning detailplaneering võeti vastu ja kehtestati üldplaneeringuga vastuolus

olevana.

Kaebaja leiab, et üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu kehtestamise korraldus

tuleb tühistada, misjärel vallavalitsus võib jätkata planeeringu menetlust ning saab viia selle

üldplaneeringuga kooskõlla.

4.2. Vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisega riivati kahtlemata avalikku huvi. Avaliku

huvi riive seisneb detailplaneeringu selges, olulises ja sisulises vastuolus kehtiva

üldplaneeringuga.

4.3. Samuti riivatakse vaidlusaluse planeeringu kehtestamisega kaebaja kui naaberkinnistu

omaniku õigusi ja huve. Kaebajale kuuluv naaberkinnistu on üldplaneeringuga määratud

rohealaks, millel praktiliselt ainus võimalik majandustegevus on metsa majandamine.

Planeerides kõrvalasuvat Hobuseraua tee 15 krunti vastuolus üldplaneeringuga ja nii, et

detailplaneeringu kehtima jäämisel muutuks kaebajale kuuluvad metsamaad sisuliselt ainsaks

piirkonna suuremaks rohealaks keset maksimaalse üldplaneeringuga lubatud tihedusega

(kruntide suurus 2000 m2) täisehitatud elamurajooni (vt kaebusele lisatud detailplaneeringu

illustratsiooni), on Harku vald tekitanud olukorra, kus ümberkaudsed elanikud ei taju kaebajale

kuuluvat maad enam tavalise maatulundusmaana, kus muu hulgas näiteks majandatakse kõigi

seaduslike võtetega (sh lageraie) metsa, vaid käsitlevad seda oma üha tiheneva elamurajooni

üldkasutatava haljasalana koos kõige sellest tulenevaga (kaebaja loata tema maal viibimine ja

selle kasutamine, metsa majandamise takistamine jne). See on juba põhjustanud kohtuvaidluse

seoses omaniku kavandatud raietega (haldusasi nr 3-17-1786) ja on ilmne, et Hobuseraua 15

detailplaneeringu realiseerimisel sarnased probleemid jätkuvad ning süvenevad tulevikus

veelgi.

4.4. Nagu vald oma vastuses õieti märgib, oli Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtotstarve

planeeringu kehtestamise ajal ja on ka praegu 100% maatulundusmaa. Vastavalt VV

23.10.2008 määrusele nr 155 tähendab see põllumajandussaaduste tootmiseks või

metsakasvatuseks kasutatavat maad või maad, millel on metsa- või põllumajanduslik

potentsiaal. Kui sihtotstarve ka muudetakse üldkasutatavaks maaks, nagu näeb ette valla ja

kolmanda isiku vahel sõlmitud leping, ei muutu sellest siiski põhiline. Nimelt Hobuseraua tee

6 kinnistul ei asu praegu ega ole sinna ühegi detailplaneeringuga planeeritud mingit

üldkasutatavat

haljasala.

(vt.

Harku

valla

detailplaneeringute

kaarti:http://harku.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=b820b2d41b614890b0

7300f93852aaba)

Faktiliselt on Hobuseraua tee 6 kinnistu praegu ja ka edaspidi Hobuseraua tee 8 hoonestatud

kinnistu ja Järveranna elamumaa sihtotstarbega kinnistu vahel paiknev ebakorrapärase kujuga

kraavitatud tühermaa (vt. Maa-ameti geoportaalist http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis), millest

läheb üle veel Järveranna kinnistu juurdepääsutee. Vald räägib oma vastuses "kavandatavast

haljasalast", kuigi reaalsuses pole ei kasutuskõlblikku üldkasutatavat haljasala, selle

planeeringut ega kavandit, rääkimata rahastusest. Nagu näeme valla vastusele lisatud

notariaalsest lepingust kolmanda isikuga, on teede, tehnovõrkude jm planeeringualale elamute

ehitamiseks vajaliku taristu rajamine, rahastamine ning lõpuks ka vallale kinkimine ülima

põhjalikkusega reguleeritud ning kindlalt tagatud hüpoteekide ja servituutidega. Lepingus pole

aga sõnagi selle kohta, kes, millal ja kelle kulul rajab väidetavalt kavandatava üldkasutatava

haljasala.

Veelgi enam: vald on kirjalikult kinnitanud, et Hobuseraua tee 6 juba on üldplaneeringu

kohaselt haljasala ja parkmetsa maa. Seega lisaks asjaolule, et planeeringuala tarbeks

väidetavalt kavandatav haljasala ei asu planeeringualal, nagu nõuab üldplaneering, ei looda

planeeritava maa arvel üleüldse uut, asumisisest üldkasutatavat haljasala planeeringuala

tulevastele elanikele, vaid selleks soovitakse määrata ala, mis on rohealana määratletud juba

praegu. Tegelikult on üldplaneeringu nõuete eesmärk ilmselgelt just uute üldkasutatavate

haljas-ja puhkealade loomine. Olemasolevad haljasalad, pargid jm üldkasutatavad alad ei ole

kummist ja neid on vähe. Neid kasutavad juba tiheasustusala senised elanikud, keda samas pole

vähe. Tuues tiheasustusalale uusi elanikke (antud detailplaneeringu realiseerimisel lisandub

piirkonda 50-100 elanikku), peavad arendajad lisaks teedele, tehnovõrkudele jms rajama nende

jaoks avalikes huvides ka täiendavaid avalikke rohe- ja puhkealasid ning seda tuleb

üldplaneeringu kohaselt teha just nimelt arendatava maa arvelt, vähendades nii asustussurvet ja

suurendades piirkonna üldkasutatavate puhke- ja rohealade pindala ja arvu.

Üldplaneering nõuab lisaks vähemalt 10% planeeringuala muutmisele üldkasutatavaks

haljasalaks veel, et suuremate maa-alade planeerimisel tuleb täiendavalt reserveerida

olemasolevaid rohealasid - pargiala 40 m² inimese kohta 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel ja

puhkeala 80 m² inimese kohta 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel. Hobuseraua tee 15

planeering on kahtlemata käsitletav suurema maa-ala planeeringuna, kuid üldplaneeringu

imperatiivseid nõudeid pole täidetud ka täiendavate pargi- ja puhkealade reserveerimise osas.

Sellest nõudest on vaidlusaluses planeeringus lihtsalt vaikides mööda mindud.

4.5. Kohus määras 18.04.2018 määrusega kaebuse lahendamisele kirjalikus menetluses.

Kaebaja taotles algselt asja lahendamist istungil. Varasemale kohtumäärusele vastates soovis

kaebaja enne kirjaliku menetluse võimalikkuse osas seisukoha võtmist tutvuda teise sama

planeeringu tühistamiseks esitatud kaebuse toimikuga.

Kohus määras asjas kirjaliku menetluse olukorras, kus vastava toimikuga tutvumise lubamise

osas on pooleli vaidlus ringkonnakohtus. Kuna asjas ei ole pikka aega menetlustoiminguid

tehtud on kohtu selline kiirustamine kaebajale ootamatu ega ole seda määruses ka kuidagi

põhjendatud. Kaebaja oli arusaamisel, et kohus ootab tema seisukohta kirjaliku menetluse osas

ning on aktsepteerinud kaebaja soovi eelnevalt teise samasisulise kohtuasja toimikuga tutvuda.

Seetõttu esitas kaebaja ka määruskaebuse toimikuga tutvumisest keeldumise määruse peale.

Kui kohus leidis, et teise samasisulise kohtuasja toimikuga tutvumine pole kaebajale oluline,

oleks kohus pidanud seda kaebajale põhjendatult selgitama.

Olukorras, kus kaebajal puudub jätkuvalt sisuline teave sama planeeringu tühistamiseks

esitatud teise kaebuse menetluses toimuvast, pole kaebaja loobunud soovist, et asja arutataks

kohtuistungil ning kaebaja esitab kirjaliku menetluse määramisele vastuväite.

4.6. Kolmanda isiku esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb oma

kohtuväliste kulude kaebajalt väljamõistmist.

Muu hulgas taotleb kolmanda isiku esindaja 150 euro väljamõistmist selgitusega

"läbirääkimised kaebaja esindajaga". Kaebaja esindaja selgitab omalt poolt, et kõnealune

kohtumine ei kestnud tundi, vaid 20-30 minutit ning toimus kolmanda isiku esindaja

initsiatiivil. Kolmanda isiku esindaja ei öelnud, et temaga kohtumine on tasuline ning et selleks

kuluv aeg arvestatakse menetluskulude hulka; seda teades ei oleks kaebaja esindaja

kohtumisega nõustunud. Kohtumise ainsaks sisuks oli kaebaja ähvardamine erinevate kahjulike

tagajärgedega (miljonitesse eurodesse küündivad kahjunõuded jne), kui ta kaebusest kohe ei

loobu; mingeid läbirääkimisi kompromissi leidmiseks ei toimunud.

Kolmanda isiku esindaja vastus kaebusele on kolmel A4 lehel, millest sisuline osa hõlmab

umbes 1 lk hõredas kirjas. Ei ole eluliselt usutav, et sellise keerukuse ja sisuga õigusdokumendi

ettevalmistamise ja koostamise kulud oleksid nii suured, nagu nimekiri väidab. Pealegi on arved

kolmandale isikule esitanud OÜ Camden Invest, kes pole käesolevas menetluses osalenud ega

kolmandat isikut esindanud.

Kaebaja leiab, et kolmanda isiku väidetavad kohtuvälised kulud ei ole ülaltoodust tulenevalt

vajalikud ega põhjendatud ning need tuleb jätta kolmanda isiku enda kanda.

Planeeringumenetlus on avatud menetlus ning erandlikult on lubatud ka populaarkaebuste

esitamine. Kolmas isik polnud planeeringumenetluse ajal isegi planeeritava kinnistu omanik.

Kolmanda

isiku

kohtuväliste

menetluskulude

väljamõistmine

kaebajalt

peaks

planeeringuvaidlustes olema pigem erandlik, see oleks põhjendatud nt esialgse õiguskaitse

kohaldamisel, juhul kui vastustaja ei vaidle kaebusele vastu vms, ehk siis kui kolmas isik on

sunnitud aktiivselt kohtumenetluses osalema. Antud vaidluses puudus kolmandal isikul põhjus

teha suuri kulutusi õigusabile, kuna tema seisukohad kattuvad vastustaja omadega ning

vastustaja juba vaidleb samu argumente kasutades kaebusele vastu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses paludes jätta kaebuse

rahuldamata.

5.1. Esiteks leiab vallavalitsus, et kaebaja ei ole viidanud ega põhjendanud, millised on isiku

subjektiivsed

õigused,

mida

Harku

Vallavalitsuse

11.09.2017

korraldus

nr

ebaproportsionaalselt riivab või rikub ning mille kaitseks käesolev kaebus esitati. Vallavalitsuse

hinnangul ei esine kaebaja õigustele vaidlustatud haldusaktiga reaalset või usutavat rikkumise

ohtu. Kaebuses on tuginetud vaid õigusküsimusele, st kehtestatud detailplaneeringu vastuolule

Harku valla kehtiva üldplaneeringuga (kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega

nr 138). Märgime, et Riigikohus (vt lahend nr 3-3-1-84-08) on olnud ka seisukohal, et

populaarkaebuse

esitamise

eelduseks

on

avalike

huvide

riive,

mitte

üksnes

planeerimismenetluse õigusvastasus. Kaebaja ei ole kaebuses määratlenud ega sisustanud

avaliku huvi riivet, mida kehtestatud detailplaneering kaasa tooks. Vastustaja juhib tähelepanu

asjaolule, et kaebaja ei ole detailplaneeringu avalikustamise käigus (avaliku väljapaneku

perioodil 21.04.2017-5.05.2017) esitanud Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid.

5.2. Vastustaja märgib, et detailplaneering on kooskõlas Harku valla kehtiva üldplaneeringuga,

kuivõrd planeeritav ala paikneb selle kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal.

Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.18.4 on tiheasustusalad alad, kus kõrge

asustustihedus tingib lahendamist vajavate teemade ning erinevate huvide ja väärtushinnangute

rohkuse. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.19.1 kohaselt on tiheasustusalad valla

piirkonnad, kus ruumiline planeerimine peab järgima linnalisele asulale omaseid põhimõtteid.

Kõike eeltoodut on nimetatud detailplaneeringu koostamisel arvestatud ning sellest lähtutud,

planeeringu koostamisel on hinnatud uuringute läbiviimise vajadust, arvestatud varem

koostatud tööde ja uuringutega.

Üldplaneeringuga nõutud minimaalselt 10% suurune avalik haljasala planeeringuala

teenindamiseks on tagatud vastavalt maaomaniku ja valla vahel saavutatud kokkuleppele Harku

järve äärde jääval rohevõrgustiku osaks oleval Hobuseraua tee 6 (katastritunnus

19801:001:3013) kinnistul. Planeeringuala naabruses (vastas, üle Harku vallale kuuluva

Hobuseraua tee) asuv Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtostarve on 100% maatulundusmaa

(kuulub samale omanikule kui planeeringuala) ja antakse 13 509 m² suuruses osas vallale üle,

et tagada piirkonnas avaliku kasutusega haljasala. Hobuseraua tee 6 kinnistut ei ole haaratud

detailplaneeringu

koosseisu

ning

maaüksusele

ei

ole

algatatud

ka

eraldiseisvat

detailplaneeringut, kuivõrd maaüksusele ei ole kavas rajada hooneid ning olemasolev haljasala

säilib. Hobuseraua tee 6 ja Hobuseraua tee 15 maaüksused moodustavad kokku u 6 ha suuruse

maa-ala ja seega on kavandatava haljasala suurus Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol u 23%

planeeritavast alast (üldplaneering seab nõudena vähemalt 10% planeeritavast alast

üldkasutatava haljasalana). Nimetatud kokkulepe Hobuseraua tee 6 üleandmiseks ja sellega

avaliku haljasala nõude täitmiseks on määratletud ning reguleeritud nii vallavalitsuse

11.09.2017 korralduse nr 442 punktiga C, detailplaneeringu seletuskirja lk 23, 23.08.2017

sõlmitud notariaalse lepingu punktidega 3.5.6. ja 3.8.3., kui nähtub muuhulgas ka kinnistu

Hobuseraua tee 6 kinnistusraamatu III jakku kantud eelmärkest omandiõiguse üleandmise

nõude tagamiseks Harku valla kasuks. Vastustaja rõhutab, et Hobuseraua tee 6 maaüksus asub

Hobuseraua tee 15 maaüksuse vastas, mitte ei paikne valla territooriumil teises, kaugemas,

piirkonnas. Hobuseraua tee 6 on planeeritud haljasalaks just planeeringualale elama tulevate ja

naabruses elavate inimeste huvides ja teenindamiseks (tekitades inimestes huvi looduses

liikumise ja puhkamise vastu) ja kaks maaüksust moodustavad kokkuvõtvalt ühtse ala, mida

läbib Hobuseraua tee. Eeltoodust tulenevalt ei ole täiendava haljasala loomist planeeringu

koostamisel vajalikuks ega otstarbekaks peetud. Vastustaja rõhutab, et Hobuseraua tee 6

maaüksuse üleandmise ja sellel roheala loomise kokkulepe on detailplaneeringu lahutamatuks

osaks.

Vastustaja märgib, et planeeringuala piirneb muuhulgas lõuna osas suurema metsase alaga, mis

üldplaneeringule vastavalt on ette nähtud säilitada puhke- ja virgestusmaana ning mis kehtiva

üldplaneeringu kohaselt asub rohevõrgustiku tuumalal nimega Harku järvest läänes asuvad

metsad. Vallavalitsus märgib, et kehtiva üldplaneeringu dokumentide ja materjalide kohaselt ei

paikne Hobuseraua tee 15 maaüksus rohevõrgustiku tuumalal ning selle osas ei kehti

keskkonnakaitselisi piiranguid. Lisame, et kaebaja viidatud Merikanni maaüksus

(katastritunnusega 19814:001:0393) asub nimetatud tuumalal, mis omab olulist rolli Harku

järve jõudvate vete puhveraladena ning tiheasustusala ja järve vahelise puhvrina.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.17 kohaselt tuleb tuumalasse kuuluvate metsamassiivide

pindala säilitada puutumatuna ja majandada metsa edaspidi lageraiest erinevate

majandamisvõtetega. Vallavalitsus märgib siinkohal, et esitatud kaebuse eesmärgiks ei saa olla

kolmandate isikute erahuvide kaitse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-08), st isik ei saa

käesolevat kaebust kasutada vahendina saavutamaks või tagamaks Merikanni maaüksusele oma

huvidest lähtuvalt üldplaneeringuga kooskõlas mitte olevat kasutusotstarvet, -tingimusi vms.

Kaebuse esitaja esindaja on vallavalitsusele 08.06.2016 e-kirja teel esitanud ettepanekud, mille

kohaselt on ta pidanud üldplaneeringust tuleneva nõude tagamiseks 10% haljasala loomist

mõistlikuks tema esindatava maaüksusega (eelnimetatud Merikanni) piirnevale alale.

Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamisel 09.06.2017 arutati nimetatud ettepanekut ning

jõuti seisukohale, et täiendava haljastuse ettenägemine ei ole ratsionaalne, kuivõrd Hobuseraua

tee 6 maaüksuse üleandmisega, mis muutub üleandmise järgselt avalikuks haljasalaks, antakse

vallale üle enam kui 3 korda suurem maa-ala, kui üldplaneeringu 10% nõue planeeringuala osas

ette näeks. Kaebaja esindaja 11.08.2017 selgitustaotluse 15.09.2017 vastuses nr 13-

4/17/278611 viitas vallavalitsus samuti eskiislahenduse tutvustamisele ja koostatud

protokollile, kus kaebaja esindaja ettepanekut arutati. Lisaks eeltoodule selgub eskiislahenduse

tutvustamise protokollist, et planeeringuala tagumine osa (Hobuseraua tee poolt vaadatuna)

jäetakse rohevõrgustiku mikrokoridoriks väljaspool aedu ning kaebuse esitaja maad

Hobuseraua tee 15 detailplaneeringuga kasutada ei soovita. Vallavalitsus rõhutab, et kaebaja

või tema esindaja eskiislahenduse tutvustamisel ei osalenud, mistõttu on väär väita, et isiku

seisukohad jäeti tähelepanuta. Kaebaja või tema esindaja ei esitanud detailplaneeringu avaliku

väljapaneku perioodil 21.04.2017-5.05.2017 Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid. Samuti ei osalenud nad 01.06.2017

vallavalitsuses toimunud detailplaneeringu avalikustamise järgsel avalikul arutelul.

Vastustaja leiab, et Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 detailplaneeringu koostamine on

toimunud kooskõlas kehtivate õigusaktide ning valla üldplaneeringuga. Vallavalitsuse

hinnangul on kavandatud tegevus ja ehitusmaht antud piirkonda ning maaüksusele sobiv.

Detailplaneeringu koostamisel on silmas peetud ning järgitud avalikku huvi, st võimalikult

paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid, tagades säästva ja tasakaalustatud ruumilise

lahenduse ja arengu.

Eeltoodule tuginedes on vastustaja seisukohal, et käesolevas asjas ei esine detailplaneeringu

vastuolu üldplaneeringuga või avalikkuse huve, mis läbi esitatud kaebuse praegusel juhul

kaitset vajaks. Üksnes asjaolu, et üldplaneeringuga nõutav 10% suurune haljasala on tagatud

naaberkinnistu arvelt ning seejuures oluliselt suuremas mahus, ei ole vallavalitsuse hinnangul

kaebuse rahuldamise aluseks.

KOLMANDA ISIKU TSENTRUM KAPITAL OÜ SEISUKOHT

6. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.

6.1. Kolmas isik kinnitab, et on tutvunud Harku vallavalitsuse vastuses esitatud seisukohtadega,

toetab neid ega pea vajalikuks neid oma vastuses täiendavalt korrata.

6.2. Kolmas isik on seisukohal, et esitatud kaebusest ei nähtu, kelle (kaebaja enda, kolmanda

isiku või avalikkuse) ja millise rikutud õiguse kaitseks on ta kohtusse pöördunud (HKMS §44).

Kolmas isik lähtub oma vastuses seisukohast, et kaebaja esitas kaebuse enda rikutud õiguste

kaitseks. Kolmas isik on seisukohal, et kuigi Hobuseraua tee 6 kinnistu ei ole otseselt

detailplaneeringu alas, on ta siiski kindlasti detailplaneeringu osaks ja seega rikkumine ei ole

leidnud aset. Hobuseraua tee 6 kinnistu omandi üleandmine ja sellele roheala rajamine tuleneb

ainult detailplaneeringust. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii vaidlustatud haldusakti sisuga,

notariaalse kokkuleppega kolmanda isiku ja vastustaja vahel kui ka eelmä rkega

kinnistusraamatus.

Arvestades, et Hobuseraua tee 6 kinnistu moodustab üle 20% alast, mille moodustavad kokku

detailplaneeringu ala (Hobuseraua tee 15) ja Hobuseraua tee 6 kinnistud, oleks kaebaja

etteheide formaalselt lahendatud ka juhul, kui detailplaneeringu alasse lisada ca pool

Hobuseraua tee 6 kinnistust. Küsimus on, kas Hobuseraua tee 6 kinnistu täielikult või pooles

ulatuses detailplaneeringu alasse lisamine muudab kuidagi midagi kaebaja jaoks? Roheala

moodustamiseks pole detailplaneering iseenesest seaduse kohaselt nõutav. Järelikult on roheala

moodustamine võimalik nii detailplaneeringu alas kui ka ilma detailplaneeringuta. Osa

Hobuseraua tee 6 kinnistu detailplaneeringu alasse lisamine kõrvaldaks küll formaalse etteheite,

kuid võib kahjustada nii naabrite (kelleks kaebajagi on) kui ka avalikkuse olukorda võrreldes

tä nasega oluliselt (roheala suurus võib vä heneda kuni 7000 m2 võrra) või jä taks olukorra

samaks.

Seega kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik ei kaebaja ega kellegi teise olukorda kuidagi

parandada või õigusi vä hem rikkuda.

Kolmas isik on seisukohal, et ainult asjaoluga, et Hobuseraua tee 6 kinnistu ei ole

detailplaneeringu alas, olles samas detailplaneeringu lahutamatuks osaks, ei ole võimalik

kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkuda. Kaebaja pole ka oma kaebuses nimetatud asjaolu

kuidagi välja toonud ega põhjendanud. Seega, isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et

rikkumine leidis aset, siis see ei saa kaasa tuua detailplaneeringu tühistamist.

6.3. Kolmas isik palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kolmas isik on esitatud arvete alusel

kandnud alljärgnevad kohtuvä lised kulud: OÜ-le Camden Invest (mille kaudu osutas

õigusabiteenust mag. jur. Tiit Vajak) tasumisele kuuluvad kulud õigusabikulud kokku summas

1125,00 eurot (vt tl 69-71). Kolmas isik palub kohtulahendis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt vä lja mõista viivis VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenä htud ulatuses

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni tä itmiseni.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastuväite lahendamine

7. HKMS § 90 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele

menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu

tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

Kaebuse esitaja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele seoses asja lahendamisega kirjalikus

menetluses olukorras, kus kaebaja on soovinud enne seisukoha andmist, kas ta nõustub kirjaliku

menetlusega, tutvuda teise haldusasja toimiku materjalidega. Viimase lubatavuse osas on aga

vaidlus pooleli Tallinna Ringkonnakohtus. Kaebaja leidis veel, et kui kohus oli seisukohal, et

teise haldusasja materjalidega tutvumine ei ole oluline, siis oleks pidanud kohus seda kaebajale

selgitama.

Kohus leiab, et kaebaja vastuväide on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on

pidanud võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel

arvestades vaidluse iseloomu ja seda, et vaidluse all on üksnes õigusküsimused.

Tegemist ei ole keeruka vaidlusega – kaebaja on esitanud kaebuses sisuliselt ühe argumendi ja

sellega seotud faktiliste asjaolude üle vaidlust ei ole. Vaidlus on sisuliselt ainult õiguslik.

HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel saab kohus sellised asjad ka omal otsusel lahendada kirjalikus

menetluses sõltumata menetlusosaliste arvamisest. Kohus leiab, et kaebajal puudub ka

igasugune mõistlik põhjendus kohtuistungi nõudmiseks Lisaks ei oleks kaebaja saanud

kohtuistungil esitada täiendavaid seisukohti, mida ei ole kaebuses või menetlusosalistele antud

täiendavate seisukohtade esitamise tähtajal esitatud seisukohtades esitatud.

Mis puudutab seda, et kaebaja esindaja soovis tutvuda ka teise haldusasja (so nr 3-17-2084)

materjalidega, kus on vaidlustatud sama detailplaneering ja millise toimikuga kaebaja esindaja

tutvumise võimaluse üle käib määruskaebuse menetlus Tallinna Ringkonnakohtus, siis see ei

takista käesoleva vaidluse lahendamist. Oma õiguste rikkumisega seotud asjaolusid ei saa

kaebaja leida teistest kohtuasjadest, vaid peab neid ise teadma. Käesoleva vaidluse lahendamine

ei ole teise vaidluse tõttu peatatud (kaebaja ei ole seda ka taotlenud), sest käesoleva asja

lahendus ei sõltu teises mainitud asjas tehtavast kohtotsusest. Järelikult võis ja pidigi kohus

tegema järgmise menetlustoimingu vastavalt oma töögraafikule. Ka kaebaja ise toob välja, et

kohus ei ole vahepeal pikema perioodi jooksul toiminguid teinud, millest tulenevalt oli

kaebajale üllatuslik asja lahendamisega kiirustamine. Kohus selgitab, et lahendab asju üldjuhul

nende saabumise järjekorras ning kaebuse kirjalikku menetlusse määramisel oli jõudnud

tööjärjekord kaebaja kaebuseni. Kohus ei tohi ka põhjendamatult venitada asja lahendamisega.

Arvestades, et asja menetlus ei olnud peatatud, ei pidanud kohus vajalikuks olukorras, kus teist

asja lahendav kohus ei pidanud asja asjaolusid tundes kaebaja soovi asjas toimikuga tutvuda

põhjendatuks, oodata ära, millal lahendatakse kaebaja määruskaebus teises asjas 3-17-2084,

kuivõrd see ei takista kuidagi käesoleva kaebuse lahendamist. Kohus jagab Tallinna

Halduskohtu poolt asjas 3-17-2084 avaldatud seisukohta, et kaebajal puudub ülekaalukas huvi

tutvuda teise haldusasja materjalidega olukorras, kus vastava asja menetlusosalised ei ole

selleks nõusolekut andnud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korraldusega nr

442 kehtestatud „Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu“

(detailplaneering). Kaebaja on esitanud kaebuse nähtuvalt selle sisust esmalt ja põhiliselt

populaarkaebusena. Kohus märgib, et PlanS §-st 141 tuleneb kaebajale õigus esitada kaebus

mh avalikes huvides (populaarkaebus). Kohtupraktika on rangelt määratlenud, et

populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-

84-08), mitte üksnes planeerimismenetluse õigusvastasus. Kaitstava avaliku huvi märkimise

kohustus lasub kaebajal. Kaebaja on avalike huvidena määratlenud vastuolu üldplaneeringuga.

9. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud:

9.1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Harku valla kehtiva üldplaneeringu seletuskirja

kohaselt punktis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks – elamumaad kompaktse

asustusega aladel“ sätestatakse et: „Maa-ala kasutamise juhtotstarve on pere-, paaris-, rida- või

korterelamumaa; kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-,

majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja

parkmetsa maa. Üldkasutatav haljasala peab moodustama detailplaneeringu alast minimaalselt

10%, suuremate maa-alade planeerimisel tuleb reserveerida rohealasid järgnevalt: Pargiala 40

m² inimese kohta 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel; Puhkeala 80 m² inimese kohta 15-20 minuti

jalgsikäigutee kaugusel; Suuremate alade planeerimisel paigutada rohelised puhkealad nii, et

need moodustaksid ühtse rohekoridori, pargi- või puhkeala.

9.2. Vaidlust ei ole ka selles, et kehtestatud detailplaneeringu kohaselt kavandatakse

olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse jagamine üheksateistkümneks

elamumaa sihtotstarbega krundiks suurustega vastavalt (Pos nr 1) 2006 m², (Pos nr 2) 2006 m²,

(Pos nr 3) 2003 m², (Pos nr 4) 2005 m², (Pos nr 5) 2007 m², (Pos nr 6) 2010 m², (Pos nr 7) 2024

m², (Pos nr 8) 2051 m², (Pos nr 9) 2163 m², (Pos nr 10) 2135 m², (Pos nr 11) 2005 m², (Pos nr

12) 2023 m², (Pos nr 13) 2092 m², (Pos nr 14) 2004 m², (Pos nr 15) 2182 m², (Pos nr 16) 2011

m², (Pos nr 17) 2024 m², (Pos nr 18) 2201 m², (Pos nr 19) 2029 m², kaheks transpordimaa

sihtotstarbega krundiks suurustega vastavalt (Pos nr 20) 1271 m² ja (Pos nr 21) 5096 m², üheks

tootmismaa sihtotstarbega krundiks suurusega vastavalt (Pos nr 22) 30 m² ning määratakse

ehitusõigus. Tegemist on elamumaaga kompaktse asutusega alal.

Vaidlust ei ole, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse kohaselt tagatakse planeeringuala

teenindamiseks üldplaneeringuga nõutud avalik haljasala vastavalt planeeringu algatamise eel

maaomaniku ja valla vahel saavutatud kirjalikule kokkuleppele Harku järve äärde jääval

rohevõrgustiku osaks oleval Hobuseraua tee 6 (katastritunnus 19801:001:3013) kinnistul.

Planeeringuala naabruses asuv Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtostarve on 100 %

maatulundusmaa (kuulub samale omanikule kui planeeringuala) ja sellest antakse 13 509 m²

suurune osa peale vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamist vallale üle, et tagada piirkonnas

avaliku kasutusega haljasala vastavalt Harku valla üldplaneeringule. Vaidlust ei ole, et

Hobuseraua tee 6 kinnistut ei ole haaratud vaidlustatud detailplaneeringu koosseisu ning

maaüksusele ei ole algatatud ka eraldiseisvat detailplaneeringut, mida vastustaja põhjendab

asjaoluga, et roheala loomiseks sel alal ei ole vaja detailplaneeringu kehtestamist. Hobuseraua

tee 6 ja Hobuseraua tee 15 maaüksused moodustavad kokku u 6 ha suuruse maa-ala ja seega on

kavandatava haljasala suurus Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol u 23 % planeeritavast alast.

Sellega ületatakse üldplaneeringus seatud nõuet kavandada vähemalt 10% planeeritavast alast

üldkasutatava haljasalana.

9.3. Vaidlust ei ole ka selles, et korralduse p 1 kohaselt otsustati: Kehtestada Harkujärve külas

Hobuseraua tee 15 (katastritunnus 19814:001:0656) maaüksuse ja lähiala detailplaneering

vastavalt OÜ Head (rg-kood 11711661) tööle nr 2015_027. Korralduse p 2 sätestab, et

korralduse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud

tegevused on järgmised: 1) katastriüksuse jagamine ning katastriüksuste sihtotstarvete

määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutusele ; 2) 1271 m² (krunt pos nr

20) suuruse transpordimaa, 5096 m² (krunt pos nr 21) suuruse transpordimaa, 30 m² (krunt pos

nr 22) suuruse tootmismaa kruntide tasuta võõrandamine vallale; 3) 13509 m² suuruse

Hobuseraua tee 6 (katastritunnus 19801:001:3013) eelnevalt heakorrastatud maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistu tasuta võõrandamine vallale; 4) planeeringujärgsete servituutide osas

notariaalsete kokkulepete sõlmimine ja servituutide kandmine kinnistusraamatusse; 5)

detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu

realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse

olemasolevatest

liitumispunktidest

kuni

eraomandisse

jääva

krundi

kavandatud

liitumispunktideni; 6) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on

planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse

planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel.

Korralduse p 3 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal õigus detailplaneering kehtetuks

tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud

isik ei ole 24.08.2017 sõlmitud lepingus määratud tähtajaks täitnud eelnimetatud lepingus

võetud kohustusi.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas korraldus vastab üldplaneeringule olukorras, kus

detailplaneeringu kehtestamiseks nõutav haljasala ei asu detailplaneeringu ala sees, vaid vastav

haljasala antakse kohalikule omavalitsusele tasuta omandisse üle eraldi lepinguga ja see on

korralduses määratletud kui detailplaneeringu elluviimiseks nõutav kohustuslik tegevus.

Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et üldplaneeringuga nõutud minimaalselt 10% suurune

avalik haljasala planeeringuala teenindamiseks on käesoleval juhul tagatud vastavalt

maaomaniku ja valla vahel saavutatud kokkuleppele Harku järve äärde jääval rohevõrgustiku

osaks oleval Hobuseraua tee 6 (katastritunnus 19801:001:3013) kinnistul (vt ka Notariaalne

leping tl 41-46). Planeeringuala naabruses (vastas, üle Harku vallale kuuluva Hobuseraua tee)

asuv Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtostarve on 100% maatulundusmaa, mis kuulub samale

omanikule kui planeeringuala, ja see antakse 13 509 m² suuruses osas vallale üle, et tagada

piirkonnas avaliku kasutusega haljasala. Lisaks tuleneb kokkuleppest arendajale kohustus

heakorrastada vastav maatulundusmaa ning vastustajale tuleneb kohustus peale kinnistu

omandamist 6 kuu jooksul muuda vastava katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatavaks maaks

(vt Notariaalse lepingu p 3.8.3 ja 3.8.4 tl 43 p).

Kohus leiab, et vaatamata üldplaneeringu sõnastusele, mille kohaselt üldkasutatav haljasala

peab moodustama detailplaneeringu alast minimaalselt 10%, on lubatav lahendada

üldkasutatava haljasala moodustamine ka sellisel viisil nagu on tehtud vaidlustatud

detailplaneeringu kehtestamise otsusega. Ehk siis ala ei arvata detailplaneeringu ala sisse,

kuivõrd sellel alal ei muudeta midagi, kuid ala antakse üle tasuta vallale ning vald tagab selle

avaliku kasutamise haljasalana. Käesoleval juhul on ka vaidlustatud detailplaneeringus tehtud

selge seisukoht, et vastava leping ja selle vastav tulevane maakasutus on detailplaneeringu

osaks. Kohus märgib, et tähendust ei oma hetkel ka see, kas vastav ala on võimalik koheselt

haljasalana kasutusse võtta või mitte. Kõik kaebaja väited, et vallal pole plaane ja raha haljasala

korrastamiseks, on oletuslikud ja tuleb tähelepanuta jätta.

Vastava kinnistu detailplaneeringu ala sisse arvamine oleks olnud kohtu arvates

üldplaneeringust lähtuvalt juriidiliselt küll ilmselt korrektsem, kuid sama eesmärk – et isikutel,

kes elavad kompaktse asustusega aladel, oleks võimalik kasutada haljasala, on saavutatud ka

vastava lepingu sõlmimisega ning detailplaneeringu kehtestamise otsuses kohustusliku

tegevuse sätestamisega. Lisaks on käesoleval juhul oluline, et nimetatud maa-ala antakse valla

omandisse, mitte see ei jää kellegi eraisiku omandisse ja selle sihtotstarbeks saab

detailplaneeringus mainitud lepingu täitmisel üldkasutatav maa.

11. Lähtuvalt PlanS § 124 lg 2 on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Vastav

põhimõte, et detailplaneering on vajalik just ehitustegevuseks, tuleneb otseselt ka PlanS § 125

ja § 126. Sellest tulenevalt oli kohtu arvates ka vähemalt sisulises osas põhjendatud vastustaja

selgitus, et Hobuseraua tee 6 kinnistut ei haaratud detailplaneeringu koosseisu ning

maaüksusele ei algatatud ka eraldiseisvat detailplaneeringut, kuivõrd maaüksusele ei ole kavas

rajada hooneid ning olemasolev haljasala säilib ehk seal ei planeerita ehitamisega seotud

muudatusi, millisel juhul oleks vajalik alale kehtestada detailplaneering.

12. Kohus märgib, et iseenesest ei ole vaidlust ka asjaolu üle, et Hobuseraua tee 6 ja Hobuseraua

tee 15 maaüksused moodustavad kokku u 6 ha suuruse maa-ala ja seega on kavandatava

haljasala suurus Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol u 23% planeeritavast alast - üldplaneering

seab nõudena vähemalt 10% planeeritavast alast üldkasutatava haljasalana. Nimetatud

kokkulepe Hobuseraua tee 6 üleandmiseks ja sellega avaliku haljasala nõude täitmiseks on

määratletud ning reguleeritud nii vaidlustatud korralduse nr 442 punktiga C (vt tl 13 ja selle

pöördel),

detailplaneeringu

seletuskirja

lk

(Kättesaadav

http://kaart.harku.ee/DP/150206_3/avalik/Menetlusdokumendid/2017.06.01_dp%20materjalid

/Seletuskiri.pdf ), 23.08.2017 sõlmitud notariaalse lepingu (tl 41-45p) punktidega 3.5.6. ja

3.8.3., kui nähtub muuhulgas ka kinnistu Hobuseraua tee 6 kinnistusraamatu III jakku kantud

eelmärkest omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Harku valla kasuks (tl 47).

Õige on ka vastustaja väide sellest, et Hobuseraua tee 6 maaüksus asub Hobuseraua tee 15

maaüksuse vastas (vt

https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620

&HEIGHT=911&zlevel=9,534370.515,6587315&setlegend=UUKAT1_82=1 ), mitte ei

paikne valla territooriumil teises, kaugemas, piirkonnas. Seega on selle kasutamise

võimalused loogiliselt seotud planeeringualale asuvate elanike vajadustega puhkeala järele.

Vastustaja on üheselt ja selgelt välja toonud, et Hobuseraua tee 6 on planeeritud haljasalaks

just planeeringualale elama tulevate ja naabruses elavate inimeste huvides ja teenindamiseks.

Kaks maaüksust moodustavad kokkuvõtvalt sisuliselt ühtse ala, mida läbib Hobuseraua tee.

Vastavad asjaolud nähtuvad ka vaidlustatud detailplaneeringu seletuskirjast.

Lisaks ei nõustu kohus kaebajaga selles, et 19 elamukrundiga ala detailplaneerimist tuleks

käsitleda kui suurema maa-ala planeeringut, millisel juhul tuleks täiendavalt üldplaneeringu

kohaselt reserveerida olemasolevaid rohealasid pargiala 40 m² inimese kohta 5 minuti

jalgsikäigutee kaugusel ja puhkeala 80 m² inimese kohta 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel.

Vastustajal on kaalutlusõigus otsustada, millisel juhul ta käsitleb ala suurema maa-ala

planeeringuna. Käesoleval juhul ei ole vastustaja vaidlusalust detailplaneeringut sellisena

käsitlenud ja vastustajal puudub igasugune õiguslikult siduv kohustus seda ka teha. Seda ei ole

detailplaneeringu menetluses ka kaebaja nõudnud. Isegi juhul, kui seda teha, siis planeeringuala

piirneb muuhulgas lõuna osas suurema metsase alaga, mis üldplaneeringule vastavalt on ette

nähtud säilitada puhke- ja virgestusmaana ning mis kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub

rohevõrgustiku

tuumalal

nimega

Harku

järvest

läänes

asuvad

metsad

(vt

http://www.harku.ee/documents/2846103/2951007/harku_looduskeskkond_20131017.pdf/a77

121dd-0b70-4849-b3c9-03f1609bbb4c). Vastava ala täidab nii või teisiti üldplaneeringus

sätestatud eesmärki tagada vajalik puhkeala lisanduvale elanikkonnale.

13. Kohalikul omavalitsusel on planeerimisotsuste tegemisel suur kaalutlusruum. Seejuures ei

kontrolli kohus otsuste otstarbekuse küsimust, vaid üksnes seda, kas otsus vastab seaduse

nõuetele juhul, kui kaebus on esitatud populaarkaebusena nagu käesoleval juhul. Seejuures on

õige vastustaja poolt välja toodu, et populaarkaebuse esitamisel tuleb ära näidata ka see avalik

huvi, mida kaitstakse.

Antud juhul saabki selliseks avalikuks huviks pidada eelkõige seda, et elamualal või selle

vahetuses läheduses oleks piisavalt haljasalasid, kus elanikud saaksid aega veeta. Vastav avalik

huvi on määratletud üldplaneeringus, ja millise huvi rikkumist kaebaja vastustajale ette heidab.

Kohus leiab, et vastav eesmärk on käesoleval juhul täidetud, kuna Hobuseraua tee 6 maaüksuse

anti üle vallale ja üleandmise ning ja sellel alal roheala loomise kokkulepe on detailplaneeringu

lahutamatuks osaks. Järelikult on vastavad avalikud huvid, mille kaitseks kaebaja kaebuse

esitas kaitstud.

14. Arvestades eeltoodut leiab kohus kokkuvõtvalt, et asjaolu, et üldplaneeringus nõutav

haljasala protsent on tagatud naaberkinnistu arvelt, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul

kaebuse rahuldamise aluseks. Kinnistusregistrist ilmneb, et mõlemad kinnisasjad (Hobuseraua

tee 6 ja Hobuseraua tee 15) kinnisasjad kuuluvad planeeringust huvitatud isikule. Ühtlasi on

vaidlustatud korralduses märgitud, et Hobuseraua tee 6 kinnisasja tasuta vastustajale

võõrandamine on üks detailplaneeringu lahenduse aktsepteerimise tingimusi. Nimetatud

kokkulepe nähtub ka detailplaneeringu seletuskirjast, vastustaja ja planeeringust huvitatud

isiku vahel 23.08.2017 sõlmitud notariaalsest lepingust ning ka kinnistusraamatusse kantud

eelmärkest omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks vastustaja kasuks. Seega ei esine kohtu

hinnangul seesuguseid avalikke huve, mis esitatud kaebuse läbi praegusel juhul kaitset vajaks.

Kui kaebaja mureks on piirkonnas haljastuse säilimine või olemasolu, ei ole avaliku huvi

seisukohalt tähtsust, kas haljastus säilitatakse Hobuseraua tee 15 kinnistule jääval alal või

naaberkinnistule jääval alal või luuakse sinna täiendav haljastus. Avaliku huvi seisukohalt on

ka kohtu hinnangul pigem soodsam 23% naaberkinnistul avaliku haljasala säilimine kui

planeeringualal 10% avaliku haljasala säilimine. Ka jääb Hobuseraua tee 6 kinnistu vahetult

Harku järve kalda äärde, mis on avaliku haljasalana avaliku huvi seisukohalt kahtlemata

otstarbekam kui Harku järve kaldast kaugemale jääv Hobuseraua tee 15 kinnistu ala. Ainuüksi

asjaolu, et Hobuseraua tee 6 ei kuulu detailplaneeringuala hulka, ei loo kaebuse rahuldamiseks

iseenesest alust.

15. Täpsustatud kaebuses viitas kaebaja ka oma subjektiivsete õiguste rikkumisele, mis seisneb

kaebaja, kui naaberkinnistu omaniku, õiguste ja huvide kahjustamises sellega, et

detailplaneeringu kehtestamisel rikutakse üldplaneeringu nõudeid. Selle tulemusel muutub

kaebaja kinnistu kaebuse kohaselt piirkonna ainsaks suuremaks rohealaks, mida piirkonna

elanikud soovivad kasutada üldkasutatava haljasalana, mis ei ole aga kaebaja, kui maaomaniku,

soovidega kooskõlas.

Kuivõrd kaebaja heidab nii populaarkaebuse kui subjektiivsete õiguste rikkumiste kaitseks

esitatud kaebuses vastustajale ette ühte ja sama rikkumist ning kohus juba võttis selles osas

seisukoha, siis ei pea kohus vajalikuks uuesti korrata, miks ta leiab, et detailplaneering ei ole

vastuolus üldplaneeringuga.

Kaebajale kuuluv kinnistu on kaebaja eraomandis ning tal on võimalik seda vallata, kasutada

ja käsutada seaduses sätestatud viisidel sh soovi korral ka tõkestada kinnistu kasutamist teiste

isikute poolt. Naaberkinnistu detailplaneeringu kohasest kasutuselevõtust ei saa sõltuda

võimalike probleemide tekkimine või mitte tekkimine kaebaja ja piirkonna elanike vahel seoses

kaebaja enda kinnistu kasutamisega. Kohus märgib, et arvestades kinnistute suurust, ei oleks

ka 10% roheala määramine kolmanda isiku kinnistule kuidagi vähendanud seda, et piirkonna

elanikel võiks tekkida soov seaduses võimaldatud korras piiritlemata ja tähistamata eraomandis

oleva metsaala kasutamiseks. Pigem oleks see soov suurem, eriti, kui roheala osa jääks kaebaja

kinnistuga kokkupuutesse. Kohus märgib, et nähtuvalt kaebusest on kaebaja tõenäoliselt jätnud

oma huvid vajalikul määral kaitsmata üldplaneeringu menetluses, kuid see ei saa mõjutada

kolmanda isiku poolt oma kinnistute planeeringupärast arendamist.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata.

17. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud, seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd kaebus jäi rahuldamata, siis on kolmandal isikul

õigus menetluskulude hüvitamisele.

Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 1125 eurot vastavalt kohtule

esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 69-71). Kaebaja vaidleb kolmanda isiku

menetluskulude põhjendatusele vastu ning palub jätta menetluskulud kolmanda isiku enda

kanda.

HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole osaliselt põhjendatud ja neid tuleb

vähendada. Arvestades kaebuse mahtu ja asjaolusid – kaebuses on esitatud sisuliselt üksnes üks

väide, miks detailplaneering tuleb tühistada ja kaebuse sisu on kirjas 1,5 lk, ei ole sellega

tutvumiseks ja kohtumäärusega, millega võeti kaebus menetlusse kulutatud aeg 1,5 h tervikuna

põhjendatud. Kohtule jääb viidatud kulureast ka selgusetuks, mis vastuse on kolmas isik

kohtule esitanud (viidatud staadiumis on kolmas isik üksnes kinnitanud kohtumääruse

kättesaamist ja esitanud volituse). Kohus peab põhjendatuks viidatud kulureast 1 h.

Kohus ei nõustu kaebaja esindajaga selles, et kaebajaga läbirääkimiste aega ei saa arvestada

menetluskulude hulka. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et läbirääkimised toimusid, küll aga on

vaidlus selle kohtumise kestvuse osas (kaebaja väidab, et läbirääkimised kestsid 20-30 min),

siis loeb kohus viidatud kulurea osas põhjendatuks 30 min osas.

Vastuse koostamisele koos ettevalmistusega on kolmas isik kulutanud kokku 5 tundi, mis

arvestades vastuse sisu ja mahtu ning kogu vaidluse olemust on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus

peab selles osas põhjendatuks 2,5 h.

Kokku on põhjendatud ajaks seega 4 h. Kolmanda isiku esindaja tunni hinnaks on 125 eurot,

millele lisandub käibemaks. Kokkuvõtvalt tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista

menetluskulud summas 600 eurot (so 4h x 125 = 500 eurot + 20% so 100 eurot).

Kolmas isik esitas kohtule ka taotluse mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja

viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid sellist võimalust viivise tasumiseks

kohustamiseks HKMS ette ei näe.

Kaebaja väited nagu ei saaks menetluskulusid kaebajalt välja mõista põhjendusel, et arved on

esitanud Camden Invest OÜ, kes pole õigusteenust osutanud, sest teenuse osutajaks oli Tiit

Valjak, ei ole asjakohased. Tiit Valjak on Camden Invest OÜ juhatuse liige ning

õigusteadusliku kõrgharidusega isik, kes saab olla halduskohtus esindajaks. Asjaolu, et ta

esindas kolmandat isikut kohtumenetluses, ei ole ratsionaalselt vaidlustatav.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik