3-17-2104/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. juuni 2018. apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Legislator headnote
AI generated3-17-2104/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: juuni 2018. apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
18. mai 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2104
Haldusasi
L.W.
kaebus
Harku
Vallavalitsuse
11.09.2017
korralduse nr 442 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: L.W., esindaja Martin Teder
Vastustaja: Harku vald
Kolmas isik: Tsentrum Kapital OÜ
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta
kaebuse
esitaja
04.05.2018
vastuväide
kohtu
tegevusele
rahuldamata.
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Mõista L.W.lt Tsentrum Kapital OÜ kasuks välja põhjendatud
menetluskulud kokku summas 600 eurot. Muus osas jätta menetluskulud
poolte enda kanda.
4. Kaebajal tuleb tasuda välja mõistetud menetluskulud 30 päeva jooksul
arvates käesoleva otsuse jõustumisest kolmanda isiku arveldusarvele,
millised andmed tuleb kolmandal isikul viivitamatult kaebaja esindajale
edastada.
5. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. juuni 2018.
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse
päeva
jooksul
apellatsioonkaebuse
vastuapellatsioonkaebuse
esitajale
kättetoimetamisest
arvates
või
ülejäänud
apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb
tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse
esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning
apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korraldusega nr 442 kehtestati „Harkujärve külas
Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneering.“
2. 16.10.2017 saabus Tallinna Halduskohtule L.W. kaebus Harku Vallavolikogu 30.03.2017
otsuse nr 17 „Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
vastuvõtmine“ ja Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korralduse nr 442 „Harkujärve külas
Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks.
3. 18.10.2017 määrusega võttis kohus menetlusse L.W. kaebuse Harku Vallavalitsuse
11.09.2017 korralduse nr 442 tühistamiseks. 18.04.2018 määrusega määras kohus asja
lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4. Kaebuse esitaja palub tühistada Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korralduse nr 442
alljärgnevatel põhjustel.
4.1. Kaebaja leiab, et Hobuseraua tee 15 detailplaneering on õigusvastane, kuna see ei vasta
Harku valla üldplaneeringule. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 2 on
detailplaneeringu eesmärgiks eelkõige üldplaneeringu elluviimine, seega ei saa kehtestada
üldplaneeringuga selges vastuolus olevat detailplaneeringut.
Kaebaja selgitab, et Harku valla üldplaneeringus (vt. http://www.harku.ee/kehtiv-
uldplaneering), täpsemalt selle seletuskirja lk 19, seatakse kompaktse asustusega aladel
elamumaade detailplaneeringute koostamisele mitmeid imperatiivseid tingimusi. Muu hulgas
nõuab Harku valla kehtiv üldplaneering, et üldkasutatav haljasala peab moodustama
detailplaneeringu alast minimaalselt 10%, suuremate maa-alade planeerimisel tuleb lisaks
reserveerida rohealasid järgnevalt:
- Pargiala 40 m² inimese kohta 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel;
- Puhkeala 80 m² inimese kohta 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel;
- Suuremate alade planeerimisel paigutada rohelised puhkealad nii, et need moodustaksid ühtse
rohekoridori, pargi- või puhkeala.
Kõnealuse planeeringu alal aga ei ole üldkasutatavat haljasala, mis peaks olema vähemalt 4536
ruutmeetri suurune (10% planeeritava kinnistu pindalast), üldse ette nähtud. Kogu
planeeringuala on jagatud minimaalse lubatud suurusega elamukruntideks. Asja seletatakse
planeeringu dokumentides sedaviisi, et üldplaneeringuga ette nähtud haljasala asub ühel teisel,
väljaspool planeeringuala asuval ja planeeritava kinnistuga isegi mitte piirneval kinnistul
aadressiga
Hobuseraua
tee
6. (Detailplaneeringu
materjalid
asuvad:
http://kaart.harku.ee/DP/150206_3/avalik/ )
Selline lahendus (vt lisatud detailplaneeringu illustratsiooni tl 10) on aga otseses vastuolus
üldplaneeringu nõuetega, kuna Hobuseraua tee 6 kinnistule pole detailplaneeringuga
planeeritud mingit haljasala, parki ega puhkeala. Seda polnudki võimalik planeerida, kuna
kõnealune kinnistu asub väljaspool planeeritavat ala. Kaebaja kui naaberkinnistu omaniku
esindaja juhtis neile asjaoludele vallavalitsuse tähelepanu detailplaneeringu menetluses
08.06.2016 saadetud kirjaga, tehes ühtlasi ettepaneku haljasala planeerimiseks Merikanni
kinnistuga piirnevale alale, ning korduvalt 11.08.2017 selgitustaotluses, kuid tema seisukohad
jäeti tähelepanuta ning detailplaneering võeti vastu ja kehtestati üldplaneeringuga vastuolus
olevana.
Kaebaja leiab, et üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu kehtestamise korraldus
tuleb tühistada, misjärel vallavalitsus võib jätkata planeeringu menetlust ning saab viia selle
üldplaneeringuga kooskõlla.
4.2. Vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisega riivati kahtlemata avalikku huvi. Avaliku
huvi riive seisneb detailplaneeringu selges, olulises ja sisulises vastuolus kehtiva
üldplaneeringuga.
4.3. Samuti riivatakse vaidlusaluse planeeringu kehtestamisega kaebaja kui naaberkinnistu
omaniku õigusi ja huve. Kaebajale kuuluv naaberkinnistu on üldplaneeringuga määratud
rohealaks, millel praktiliselt ainus võimalik majandustegevus on metsa majandamine.
Planeerides kõrvalasuvat Hobuseraua tee 15 krunti vastuolus üldplaneeringuga ja nii, et
detailplaneeringu kehtima jäämisel muutuks kaebajale kuuluvad metsamaad sisuliselt ainsaks
piirkonna suuremaks rohealaks keset maksimaalse üldplaneeringuga lubatud tihedusega
(kruntide suurus 2000 m2) täisehitatud elamurajooni (vt kaebusele lisatud detailplaneeringu
illustratsiooni), on Harku vald tekitanud olukorra, kus ümberkaudsed elanikud ei taju kaebajale
kuuluvat maad enam tavalise maatulundusmaana, kus muu hulgas näiteks majandatakse kõigi
seaduslike võtetega (sh lageraie) metsa, vaid käsitlevad seda oma üha tiheneva elamurajooni
üldkasutatava haljasalana koos kõige sellest tulenevaga (kaebaja loata tema maal viibimine ja
selle kasutamine, metsa majandamise takistamine jne). See on juba põhjustanud kohtuvaidluse
seoses omaniku kavandatud raietega (haldusasi nr 3-17-1786) ja on ilmne, et Hobuseraua 15
detailplaneeringu realiseerimisel sarnased probleemid jätkuvad ning süvenevad tulevikus
veelgi.
4.4. Nagu vald oma vastuses õieti märgib, oli Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtotstarve
planeeringu kehtestamise ajal ja on ka praegu 100% maatulundusmaa. Vastavalt VV
23.10.2008 määrusele nr 155 tähendab see põllumajandussaaduste tootmiseks või
metsakasvatuseks kasutatavat maad või maad, millel on metsa- või põllumajanduslik
potentsiaal. Kui sihtotstarve ka muudetakse üldkasutatavaks maaks, nagu näeb ette valla ja
kolmanda isiku vahel sõlmitud leping, ei muutu sellest siiski põhiline. Nimelt Hobuseraua tee
6 kinnistul ei asu praegu ega ole sinna ühegi detailplaneeringuga planeeritud mingit
üldkasutatavat
haljasala.
(vt.
Harku
valla
detailplaneeringute
kaarti:http://harku.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=b820b2d41b614890b0
7300f93852aaba)
Faktiliselt on Hobuseraua tee 6 kinnistu praegu ja ka edaspidi Hobuseraua tee 8 hoonestatud
kinnistu ja Järveranna elamumaa sihtotstarbega kinnistu vahel paiknev ebakorrapärase kujuga
kraavitatud tühermaa (vt. Maa-ameti geoportaalist http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis), millest
läheb üle veel Järveranna kinnistu juurdepääsutee. Vald räägib oma vastuses "kavandatavast
haljasalast", kuigi reaalsuses pole ei kasutuskõlblikku üldkasutatavat haljasala, selle
planeeringut ega kavandit, rääkimata rahastusest. Nagu näeme valla vastusele lisatud
notariaalsest lepingust kolmanda isikuga, on teede, tehnovõrkude jm planeeringualale elamute
ehitamiseks vajaliku taristu rajamine, rahastamine ning lõpuks ka vallale kinkimine ülima
põhjalikkusega reguleeritud ning kindlalt tagatud hüpoteekide ja servituutidega. Lepingus pole
aga sõnagi selle kohta, kes, millal ja kelle kulul rajab väidetavalt kavandatava üldkasutatava
haljasala.
Veelgi enam: vald on kirjalikult kinnitanud, et Hobuseraua tee 6 juba on üldplaneeringu
kohaselt haljasala ja parkmetsa maa. Seega lisaks asjaolule, et planeeringuala tarbeks
väidetavalt kavandatav haljasala ei asu planeeringualal, nagu nõuab üldplaneering, ei looda
planeeritava maa arvel üleüldse uut, asumisisest üldkasutatavat haljasala planeeringuala
tulevastele elanikele, vaid selleks soovitakse määrata ala, mis on rohealana määratletud juba
praegu. Tegelikult on üldplaneeringu nõuete eesmärk ilmselgelt just uute üldkasutatavate
haljas-ja puhkealade loomine. Olemasolevad haljasalad, pargid jm üldkasutatavad alad ei ole
kummist ja neid on vähe. Neid kasutavad juba tiheasustusala senised elanikud, keda samas pole
vähe. Tuues tiheasustusalale uusi elanikke (antud detailplaneeringu realiseerimisel lisandub
piirkonda 50-100 elanikku), peavad arendajad lisaks teedele, tehnovõrkudele jms rajama nende
jaoks avalikes huvides ka täiendavaid avalikke rohe- ja puhkealasid ning seda tuleb
üldplaneeringu kohaselt teha just nimelt arendatava maa arvelt, vähendades nii asustussurvet ja
suurendades piirkonna üldkasutatavate puhke- ja rohealade pindala ja arvu.
Üldplaneering nõuab lisaks vähemalt 10% planeeringuala muutmisele üldkasutatavaks
haljasalaks veel, et suuremate maa-alade planeerimisel tuleb täiendavalt reserveerida
olemasolevaid rohealasid - pargiala 40 m² inimese kohta 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel ja
puhkeala 80 m² inimese kohta 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel. Hobuseraua tee 15
planeering on kahtlemata käsitletav suurema maa-ala planeeringuna, kuid üldplaneeringu
imperatiivseid nõudeid pole täidetud ka täiendavate pargi- ja puhkealade reserveerimise osas.
Sellest nõudest on vaidlusaluses planeeringus lihtsalt vaikides mööda mindud.
4.5. Kohus määras 18.04.2018 määrusega kaebuse lahendamisele kirjalikus menetluses.
Kaebaja taotles algselt asja lahendamist istungil. Varasemale kohtumäärusele vastates soovis
kaebaja enne kirjaliku menetluse võimalikkuse osas seisukoha võtmist tutvuda teise sama
planeeringu tühistamiseks esitatud kaebuse toimikuga.
Kohus määras asjas kirjaliku menetluse olukorras, kus vastava toimikuga tutvumise lubamise
osas on pooleli vaidlus ringkonnakohtus. Kuna asjas ei ole pikka aega menetlustoiminguid
tehtud on kohtu selline kiirustamine kaebajale ootamatu ega ole seda määruses ka kuidagi
põhjendatud. Kaebaja oli arusaamisel, et kohus ootab tema seisukohta kirjaliku menetluse osas
ning on aktsepteerinud kaebaja soovi eelnevalt teise samasisulise kohtuasja toimikuga tutvuda.
Seetõttu esitas kaebaja ka määruskaebuse toimikuga tutvumisest keeldumise määruse peale.
Kui kohus leidis, et teise samasisulise kohtuasja toimikuga tutvumine pole kaebajale oluline,
oleks kohus pidanud seda kaebajale põhjendatult selgitama.
Olukorras, kus kaebajal puudub jätkuvalt sisuline teave sama planeeringu tühistamiseks
esitatud teise kaebuse menetluses toimuvast, pole kaebaja loobunud soovist, et asja arutataks
kohtuistungil ning kaebaja esitab kirjaliku menetluse määramisele vastuväite.
4.6. Kolmanda isiku esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb oma
kohtuväliste kulude kaebajalt väljamõistmist.
Muu hulgas taotleb kolmanda isiku esindaja 150 euro väljamõistmist selgitusega
"läbirääkimised kaebaja esindajaga". Kaebaja esindaja selgitab omalt poolt, et kõnealune
kohtumine ei kestnud tundi, vaid 20-30 minutit ning toimus kolmanda isiku esindaja
initsiatiivil. Kolmanda isiku esindaja ei öelnud, et temaga kohtumine on tasuline ning et selleks
kuluv aeg arvestatakse menetluskulude hulka; seda teades ei oleks kaebaja esindaja
kohtumisega nõustunud. Kohtumise ainsaks sisuks oli kaebaja ähvardamine erinevate kahjulike
tagajärgedega (miljonitesse eurodesse küündivad kahjunõuded jne), kui ta kaebusest kohe ei
loobu; mingeid läbirääkimisi kompromissi leidmiseks ei toimunud.
Kolmanda isiku esindaja vastus kaebusele on kolmel A4 lehel, millest sisuline osa hõlmab
umbes 1 lk hõredas kirjas. Ei ole eluliselt usutav, et sellise keerukuse ja sisuga õigusdokumendi
ettevalmistamise ja koostamise kulud oleksid nii suured, nagu nimekiri väidab. Pealegi on arved
kolmandale isikule esitanud OÜ Camden Invest, kes pole käesolevas menetluses osalenud ega
kolmandat isikut esindanud.
Kaebaja leiab, et kolmanda isiku väidetavad kohtuvälised kulud ei ole ülaltoodust tulenevalt
vajalikud ega põhjendatud ning need tuleb jätta kolmanda isiku enda kanda.
Planeeringumenetlus on avatud menetlus ning erandlikult on lubatud ka populaarkaebuste
esitamine. Kolmas isik polnud planeeringumenetluse ajal isegi planeeritava kinnistu omanik.
Kolmanda
isiku
kohtuväliste
menetluskulude
väljamõistmine
kaebajalt
peaks
planeeringuvaidlustes olema pigem erandlik, see oleks põhjendatud nt esialgse õiguskaitse
kohaldamisel, juhul kui vastustaja ei vaidle kaebusele vastu vms, ehk siis kui kolmas isik on
sunnitud aktiivselt kohtumenetluses osalema. Antud vaidluses puudus kolmandal isikul põhjus
teha suuri kulutusi õigusabile, kuna tema seisukohad kattuvad vastustaja omadega ning
vastustaja juba vaidleb samu argumente kasutades kaebusele vastu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses paludes jätta kaebuse
rahuldamata.
5.1. Esiteks leiab vallavalitsus, et kaebaja ei ole viidanud ega põhjendanud, millised on isiku
subjektiivsed
õigused,
mida
Harku
Vallavalitsuse
11.09.2017
korraldus
nr
ebaproportsionaalselt riivab või rikub ning mille kaitseks käesolev kaebus esitati. Vallavalitsuse
hinnangul ei esine kaebaja õigustele vaidlustatud haldusaktiga reaalset või usutavat rikkumise
ohtu. Kaebuses on tuginetud vaid õigusküsimusele, st kehtestatud detailplaneeringu vastuolule
Harku valla kehtiva üldplaneeringuga (kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega
nr 138). Märgime, et Riigikohus (vt lahend nr 3-3-1-84-08) on olnud ka seisukohal, et
populaarkaebuse
esitamise
eelduseks
on
avalike
huvide
riive,
mitte
üksnes
planeerimismenetluse õigusvastasus. Kaebaja ei ole kaebuses määratlenud ega sisustanud
avaliku huvi riivet, mida kehtestatud detailplaneering kaasa tooks. Vastustaja juhib tähelepanu
asjaolule, et kaebaja ei ole detailplaneeringu avalikustamise käigus (avaliku väljapaneku
perioodil 21.04.2017-5.05.2017) esitanud Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid.
5.2. Vastustaja märgib, et detailplaneering on kooskõlas Harku valla kehtiva üldplaneeringuga,
kuivõrd planeeritav ala paikneb selle kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal.
Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.18.4 on tiheasustusalad alad, kus kõrge
asustustihedus tingib lahendamist vajavate teemade ning erinevate huvide ja väärtushinnangute
rohkuse. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.19.1 kohaselt on tiheasustusalad valla
piirkonnad, kus ruumiline planeerimine peab järgima linnalisele asulale omaseid põhimõtteid.
Kõike eeltoodut on nimetatud detailplaneeringu koostamisel arvestatud ning sellest lähtutud,
planeeringu koostamisel on hinnatud uuringute läbiviimise vajadust, arvestatud varem
koostatud tööde ja uuringutega.
Üldplaneeringuga nõutud minimaalselt 10% suurune avalik haljasala planeeringuala
teenindamiseks on tagatud vastavalt maaomaniku ja valla vahel saavutatud kokkuleppele Harku
järve äärde jääval rohevõrgustiku osaks oleval Hobuseraua tee 6 (katastritunnus
19801:001:3013) kinnistul. Planeeringuala naabruses (vastas, üle Harku vallale kuuluva
Hobuseraua tee) asuv Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtostarve on 100% maatulundusmaa
(kuulub samale omanikule kui planeeringuala) ja antakse 13 509 m² suuruses osas vallale üle,
et tagada piirkonnas avaliku kasutusega haljasala. Hobuseraua tee 6 kinnistut ei ole haaratud
detailplaneeringu
koosseisu
ning
maaüksusele
ei
ole
algatatud
ka
eraldiseisvat
detailplaneeringut, kuivõrd maaüksusele ei ole kavas rajada hooneid ning olemasolev haljasala
säilib. Hobuseraua tee 6 ja Hobuseraua tee 15 maaüksused moodustavad kokku u 6 ha suuruse
maa-ala ja seega on kavandatava haljasala suurus Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol u 23%
planeeritavast alast (üldplaneering seab nõudena vähemalt 10% planeeritavast alast
üldkasutatava haljasalana). Nimetatud kokkulepe Hobuseraua tee 6 üleandmiseks ja sellega
avaliku haljasala nõude täitmiseks on määratletud ning reguleeritud nii vallavalitsuse
11.09.2017 korralduse nr 442 punktiga C, detailplaneeringu seletuskirja lk 23, 23.08.2017
sõlmitud notariaalse lepingu punktidega 3.5.6. ja 3.8.3., kui nähtub muuhulgas ka kinnistu
Hobuseraua tee 6 kinnistusraamatu III jakku kantud eelmärkest omandiõiguse üleandmise
nõude tagamiseks Harku valla kasuks. Vastustaja rõhutab, et Hobuseraua tee 6 maaüksus asub
Hobuseraua tee 15 maaüksuse vastas, mitte ei paikne valla territooriumil teises, kaugemas,
piirkonnas. Hobuseraua tee 6 on planeeritud haljasalaks just planeeringualale elama tulevate ja
naabruses elavate inimeste huvides ja teenindamiseks (tekitades inimestes huvi looduses
liikumise ja puhkamise vastu) ja kaks maaüksust moodustavad kokkuvõtvalt ühtse ala, mida
läbib Hobuseraua tee. Eeltoodust tulenevalt ei ole täiendava haljasala loomist planeeringu
koostamisel vajalikuks ega otstarbekaks peetud. Vastustaja rõhutab, et Hobuseraua tee 6
maaüksuse üleandmise ja sellel roheala loomise kokkulepe on detailplaneeringu lahutamatuks
osaks.
Vastustaja märgib, et planeeringuala piirneb muuhulgas lõuna osas suurema metsase alaga, mis
üldplaneeringule vastavalt on ette nähtud säilitada puhke- ja virgestusmaana ning mis kehtiva
üldplaneeringu kohaselt asub rohevõrgustiku tuumalal nimega Harku järvest läänes asuvad
metsad. Vallavalitsus märgib, et kehtiva üldplaneeringu dokumentide ja materjalide kohaselt ei
paikne Hobuseraua tee 15 maaüksus rohevõrgustiku tuumalal ning selle osas ei kehti
keskkonnakaitselisi piiranguid. Lisame, et kaebaja viidatud Merikanni maaüksus
(katastritunnusega 19814:001:0393) asub nimetatud tuumalal, mis omab olulist rolli Harku
järve jõudvate vete puhveraladena ning tiheasustusala ja järve vahelise puhvrina.
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.17 kohaselt tuleb tuumalasse kuuluvate metsamassiivide
pindala säilitada puutumatuna ja majandada metsa edaspidi lageraiest erinevate
majandamisvõtetega. Vallavalitsus märgib siinkohal, et esitatud kaebuse eesmärgiks ei saa olla
kolmandate isikute erahuvide kaitse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-08), st isik ei saa
käesolevat kaebust kasutada vahendina saavutamaks või tagamaks Merikanni maaüksusele oma
huvidest lähtuvalt üldplaneeringuga kooskõlas mitte olevat kasutusotstarvet, -tingimusi vms.
Kaebuse esitaja esindaja on vallavalitsusele 08.06.2016 e-kirja teel esitanud ettepanekud, mille
kohaselt on ta pidanud üldplaneeringust tuleneva nõude tagamiseks 10% haljasala loomist
mõistlikuks tema esindatava maaüksusega (eelnimetatud Merikanni) piirnevale alale.
Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamisel 09.06.2017 arutati nimetatud ettepanekut ning
jõuti seisukohale, et täiendava haljastuse ettenägemine ei ole ratsionaalne, kuivõrd Hobuseraua
tee 6 maaüksuse üleandmisega, mis muutub üleandmise järgselt avalikuks haljasalaks, antakse
vallale üle enam kui 3 korda suurem maa-ala, kui üldplaneeringu 10% nõue planeeringuala osas
ette näeks. Kaebaja esindaja 11.08.2017 selgitustaotluse 15.09.2017 vastuses nr 13-
4/17/278611 viitas vallavalitsus samuti eskiislahenduse tutvustamisele ja koostatud
protokollile, kus kaebaja esindaja ettepanekut arutati. Lisaks eeltoodule selgub eskiislahenduse
tutvustamise protokollist, et planeeringuala tagumine osa (Hobuseraua tee poolt vaadatuna)
jäetakse rohevõrgustiku mikrokoridoriks väljaspool aedu ning kaebuse esitaja maad
Hobuseraua tee 15 detailplaneeringuga kasutada ei soovita. Vallavalitsus rõhutab, et kaebaja
või tema esindaja eskiislahenduse tutvustamisel ei osalenud, mistõttu on väär väita, et isiku
seisukohad jäeti tähelepanuta. Kaebaja või tema esindaja ei esitanud detailplaneeringu avaliku
väljapaneku perioodil 21.04.2017-5.05.2017 Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid. Samuti ei osalenud nad 01.06.2017
vallavalitsuses toimunud detailplaneeringu avalikustamise järgsel avalikul arutelul.
Vastustaja leiab, et Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 detailplaneeringu koostamine on
toimunud kooskõlas kehtivate õigusaktide ning valla üldplaneeringuga. Vallavalitsuse
hinnangul on kavandatud tegevus ja ehitusmaht antud piirkonda ning maaüksusele sobiv.
Detailplaneeringu koostamisel on silmas peetud ning järgitud avalikku huvi, st võimalikult
paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid, tagades säästva ja tasakaalustatud ruumilise
lahenduse ja arengu.
Eeltoodule tuginedes on vastustaja seisukohal, et käesolevas asjas ei esine detailplaneeringu
vastuolu üldplaneeringuga või avalikkuse huve, mis läbi esitatud kaebuse praegusel juhul
kaitset vajaks. Üksnes asjaolu, et üldplaneeringuga nõutav 10% suurune haljasala on tagatud
naaberkinnistu arvelt ning seejuures oluliselt suuremas mahus, ei ole vallavalitsuse hinnangul
kaebuse rahuldamise aluseks.
KOLMANDA ISIKU TSENTRUM KAPITAL OÜ SEISUKOHT
6. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.1. Kolmas isik kinnitab, et on tutvunud Harku vallavalitsuse vastuses esitatud seisukohtadega,
toetab neid ega pea vajalikuks neid oma vastuses täiendavalt korrata.
6.2. Kolmas isik on seisukohal, et esitatud kaebusest ei nähtu, kelle (kaebaja enda, kolmanda
isiku või avalikkuse) ja millise rikutud õiguse kaitseks on ta kohtusse pöördunud (HKMS §44).
Kolmas isik lähtub oma vastuses seisukohast, et kaebaja esitas kaebuse enda rikutud õiguste
kaitseks. Kolmas isik on seisukohal, et kuigi Hobuseraua tee 6 kinnistu ei ole otseselt
detailplaneeringu alas, on ta siiski kindlasti detailplaneeringu osaks ja seega rikkumine ei ole
leidnud aset. Hobuseraua tee 6 kinnistu omandi üleandmine ja sellele roheala rajamine tuleneb
ainult detailplaneeringust. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii vaidlustatud haldusakti sisuga,
notariaalse kokkuleppega kolmanda isiku ja vastustaja vahel kui ka eelmä rkega
kinnistusraamatus.
Arvestades, et Hobuseraua tee 6 kinnistu moodustab üle 20% alast, mille moodustavad kokku
detailplaneeringu ala (Hobuseraua tee 15) ja Hobuseraua tee 6 kinnistud, oleks kaebaja
etteheide formaalselt lahendatud ka juhul, kui detailplaneeringu alasse lisada ca pool
Hobuseraua tee 6 kinnistust. Küsimus on, kas Hobuseraua tee 6 kinnistu täielikult või pooles
ulatuses detailplaneeringu alasse lisamine muudab kuidagi midagi kaebaja jaoks? Roheala
moodustamiseks pole detailplaneering iseenesest seaduse kohaselt nõutav. Järelikult on roheala
moodustamine võimalik nii detailplaneeringu alas kui ka ilma detailplaneeringuta. Osa
Hobuseraua tee 6 kinnistu detailplaneeringu alasse lisamine kõrvaldaks küll formaalse etteheite,
kuid võib kahjustada nii naabrite (kelleks kaebajagi on) kui ka avalikkuse olukorda võrreldes
tä nasega oluliselt (roheala suurus võib vä heneda kuni 7000 m2 võrra) või jä taks olukorra
samaks.
Seega kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik ei kaebaja ega kellegi teise olukorda kuidagi
parandada või õigusi vä hem rikkuda.
Kolmas isik on seisukohal, et ainult asjaoluga, et Hobuseraua tee 6 kinnistu ei ole
detailplaneeringu alas, olles samas detailplaneeringu lahutamatuks osaks, ei ole võimalik
kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkuda. Kaebaja pole ka oma kaebuses nimetatud asjaolu
kuidagi välja toonud ega põhjendanud. Seega, isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et
rikkumine leidis aset, siis see ei saa kaasa tuua detailplaneeringu tühistamist.
6.3. Kolmas isik palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kolmas isik on esitatud arvete alusel
kandnud alljärgnevad kohtuvä lised kulud: OÜ-le Camden Invest (mille kaudu osutas
õigusabiteenust mag. jur. Tiit Vajak) tasumisele kuuluvad kulud õigusabikulud kokku summas
1125,00 eurot (vt tl 69-71). Kolmas isik palub kohtulahendis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt vä lja mõista viivis VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenä htud ulatuses
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni tä itmiseni.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Vastuväite lahendamine
7. HKMS § 90 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele
menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu
tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.
Kaebuse esitaja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele seoses asja lahendamisega kirjalikus
menetluses olukorras, kus kaebaja on soovinud enne seisukoha andmist, kas ta nõustub kirjaliku
menetlusega, tutvuda teise haldusasja toimiku materjalidega. Viimase lubatavuse osas on aga
vaidlus pooleli Tallinna Ringkonnakohtus. Kaebaja leidis veel, et kui kohus oli seisukohal, et
teise haldusasja materjalidega tutvumine ei ole oluline, siis oleks pidanud kohus seda kaebajale
selgitama.
Kohus leiab, et kaebaja vastuväide on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on
pidanud võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel
arvestades vaidluse iseloomu ja seda, et vaidluse all on üksnes õigusküsimused.
Tegemist ei ole keeruka vaidlusega – kaebaja on esitanud kaebuses sisuliselt ühe argumendi ja
sellega seotud faktiliste asjaolude üle vaidlust ei ole. Vaidlus on sisuliselt ainult õiguslik.
HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel saab kohus sellised asjad ka omal otsusel lahendada kirjalikus
menetluses sõltumata menetlusosaliste arvamisest. Kohus leiab, et kaebajal puudub ka
igasugune mõistlik põhjendus kohtuistungi nõudmiseks Lisaks ei oleks kaebaja saanud
kohtuistungil esitada täiendavaid seisukohti, mida ei ole kaebuses või menetlusosalistele antud
täiendavate seisukohtade esitamise tähtajal esitatud seisukohtades esitatud.
Mis puudutab seda, et kaebaja esindaja soovis tutvuda ka teise haldusasja (so nr 3-17-2084)
materjalidega, kus on vaidlustatud sama detailplaneering ja millise toimikuga kaebaja esindaja
tutvumise võimaluse üle käib määruskaebuse menetlus Tallinna Ringkonnakohtus, siis see ei
takista käesoleva vaidluse lahendamist. Oma õiguste rikkumisega seotud asjaolusid ei saa
kaebaja leida teistest kohtuasjadest, vaid peab neid ise teadma. Käesoleva vaidluse lahendamine
ei ole teise vaidluse tõttu peatatud (kaebaja ei ole seda ka taotlenud), sest käesoleva asja
lahendus ei sõltu teises mainitud asjas tehtavast kohtotsusest. Järelikult võis ja pidigi kohus
tegema järgmise menetlustoimingu vastavalt oma töögraafikule. Ka kaebaja ise toob välja, et
kohus ei ole vahepeal pikema perioodi jooksul toiminguid teinud, millest tulenevalt oli
kaebajale üllatuslik asja lahendamisega kiirustamine. Kohus selgitab, et lahendab asju üldjuhul
nende saabumise järjekorras ning kaebuse kirjalikku menetlusse määramisel oli jõudnud
tööjärjekord kaebaja kaebuseni. Kohus ei tohi ka põhjendamatult venitada asja lahendamisega.
Arvestades, et asja menetlus ei olnud peatatud, ei pidanud kohus vajalikuks olukorras, kus teist
asja lahendav kohus ei pidanud asja asjaolusid tundes kaebaja soovi asjas toimikuga tutvuda
põhjendatuks, oodata ära, millal lahendatakse kaebaja määruskaebus teises asjas 3-17-2084,
kuivõrd see ei takista kuidagi käesoleva kaebuse lahendamist. Kohus jagab Tallinna
Halduskohtu poolt asjas 3-17-2084 avaldatud seisukohta, et kaebajal puudub ülekaalukas huvi
tutvuda teise haldusasja materjalidega olukorras, kus vastava asja menetlusosalised ei ole
selleks nõusolekut andnud.
Kohtuotsuse põhjendused
8. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korraldusega nr
442 kehtestatud „Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu“
(detailplaneering). Kaebaja on esitanud kaebuse nähtuvalt selle sisust esmalt ja põhiliselt
populaarkaebusena. Kohus märgib, et PlanS §-st 141 tuleneb kaebajale õigus esitada kaebus
mh avalikes huvides (populaarkaebus). Kohtupraktika on rangelt määratlenud, et
populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-
84-08), mitte üksnes planeerimismenetluse õigusvastasus. Kaitstava avaliku huvi märkimise
kohustus lasub kaebajal. Kaebaja on avalike huvidena määratlenud vastuolu üldplaneeringuga.
9. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud:
9.1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Harku valla kehtiva üldplaneeringu seletuskirja
kohaselt punktis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks – elamumaad kompaktse
asustusega aladel“ sätestatakse et: „Maa-ala kasutamise juhtotstarve on pere-, paaris-, rida- või
korterelamumaa; kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-,
majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja
parkmetsa maa. Üldkasutatav haljasala peab moodustama detailplaneeringu alast minimaalselt
10%, suuremate maa-alade planeerimisel tuleb reserveerida rohealasid järgnevalt: Pargiala 40
m² inimese kohta 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel; Puhkeala 80 m² inimese kohta 15-20 minuti
jalgsikäigutee kaugusel; Suuremate alade planeerimisel paigutada rohelised puhkealad nii, et
need moodustaksid ühtse rohekoridori, pargi- või puhkeala.
9.2. Vaidlust ei ole ka selles, et kehtestatud detailplaneeringu kohaselt kavandatakse
olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse jagamine üheksateistkümneks
elamumaa sihtotstarbega krundiks suurustega vastavalt (Pos nr 1) 2006 m², (Pos nr 2) 2006 m²,
(Pos nr 3) 2003 m², (Pos nr 4) 2005 m², (Pos nr 5) 2007 m², (Pos nr 6) 2010 m², (Pos nr 7) 2024
m², (Pos nr 8) 2051 m², (Pos nr 9) 2163 m², (Pos nr 10) 2135 m², (Pos nr 11) 2005 m², (Pos nr
12) 2023 m², (Pos nr 13) 2092 m², (Pos nr 14) 2004 m², (Pos nr 15) 2182 m², (Pos nr 16) 2011
m², (Pos nr 17) 2024 m², (Pos nr 18) 2201 m², (Pos nr 19) 2029 m², kaheks transpordimaa
sihtotstarbega krundiks suurustega vastavalt (Pos nr 20) 1271 m² ja (Pos nr 21) 5096 m², üheks
tootmismaa sihtotstarbega krundiks suurusega vastavalt (Pos nr 22) 30 m² ning määratakse
ehitusõigus. Tegemist on elamumaaga kompaktse asutusega alal.
Vaidlust ei ole, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse kohaselt tagatakse planeeringuala
teenindamiseks üldplaneeringuga nõutud avalik haljasala vastavalt planeeringu algatamise eel
maaomaniku ja valla vahel saavutatud kirjalikule kokkuleppele Harku järve äärde jääval
rohevõrgustiku osaks oleval Hobuseraua tee 6 (katastritunnus 19801:001:3013) kinnistul.
Planeeringuala naabruses asuv Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtostarve on 100 %
maatulundusmaa (kuulub samale omanikule kui planeeringuala) ja sellest antakse 13 509 m²
suurune osa peale vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamist vallale üle, et tagada piirkonnas
avaliku kasutusega haljasala vastavalt Harku valla üldplaneeringule. Vaidlust ei ole, et
Hobuseraua tee 6 kinnistut ei ole haaratud vaidlustatud detailplaneeringu koosseisu ning
maaüksusele ei ole algatatud ka eraldiseisvat detailplaneeringut, mida vastustaja põhjendab
asjaoluga, et roheala loomiseks sel alal ei ole vaja detailplaneeringu kehtestamist. Hobuseraua
tee 6 ja Hobuseraua tee 15 maaüksused moodustavad kokku u 6 ha suuruse maa-ala ja seega on
kavandatava haljasala suurus Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol u 23 % planeeritavast alast.
Sellega ületatakse üldplaneeringus seatud nõuet kavandada vähemalt 10% planeeritavast alast
üldkasutatava haljasalana.
9.3. Vaidlust ei ole ka selles, et korralduse p 1 kohaselt otsustati: Kehtestada Harkujärve külas
Hobuseraua tee 15 (katastritunnus 19814:001:0656) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
vastavalt OÜ Head (rg-kood 11711661) tööle nr 2015_027. Korralduse p 2 sätestab, et
korralduse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud
tegevused on järgmised: 1) katastriüksuse jagamine ning katastriüksuste sihtotstarvete
määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutusele ; 2) 1271 m² (krunt pos nr
20) suuruse transpordimaa, 5096 m² (krunt pos nr 21) suuruse transpordimaa, 30 m² (krunt pos
nr 22) suuruse tootmismaa kruntide tasuta võõrandamine vallale; 3) 13509 m² suuruse
Hobuseraua tee 6 (katastritunnus 19801:001:3013) eelnevalt heakorrastatud maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnistu tasuta võõrandamine vallale; 4) planeeringujärgsete servituutide osas
notariaalsete kokkulepete sõlmimine ja servituutide kandmine kinnistusraamatusse; 5)
detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu
realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse
olemasolevatest
liitumispunktidest
kuni
eraomandisse
jääva
krundi
kavandatud
liitumispunktideni; 6) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on
planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse
planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel.
Korralduse p 3 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal õigus detailplaneering kehtetuks
tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud
isik ei ole 24.08.2017 sõlmitud lepingus määratud tähtajaks täitnud eelnimetatud lepingus
võetud kohustusi.
10. Pooled vaidlevad selle üle, kas korraldus vastab üldplaneeringule olukorras, kus
detailplaneeringu kehtestamiseks nõutav haljasala ei asu detailplaneeringu ala sees, vaid vastav
haljasala antakse kohalikule omavalitsusele tasuta omandisse üle eraldi lepinguga ja see on
korralduses määratletud kui detailplaneeringu elluviimiseks nõutav kohustuslik tegevus.
Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et üldplaneeringuga nõutud minimaalselt 10% suurune
avalik haljasala planeeringuala teenindamiseks on käesoleval juhul tagatud vastavalt
maaomaniku ja valla vahel saavutatud kokkuleppele Harku järve äärde jääval rohevõrgustiku
osaks oleval Hobuseraua tee 6 (katastritunnus 19801:001:3013) kinnistul (vt ka Notariaalne
leping tl 41-46). Planeeringuala naabruses (vastas, üle Harku vallale kuuluva Hobuseraua tee)
asuv Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtostarve on 100% maatulundusmaa, mis kuulub samale
omanikule kui planeeringuala, ja see antakse 13 509 m² suuruses osas vallale üle, et tagada
piirkonnas avaliku kasutusega haljasala. Lisaks tuleneb kokkuleppest arendajale kohustus
heakorrastada vastav maatulundusmaa ning vastustajale tuleneb kohustus peale kinnistu
omandamist 6 kuu jooksul muuda vastava katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatavaks maaks
(vt Notariaalse lepingu p 3.8.3 ja 3.8.4 tl 43 p).
Kohus leiab, et vaatamata üldplaneeringu sõnastusele, mille kohaselt üldkasutatav haljasala
peab moodustama detailplaneeringu alast minimaalselt 10%, on lubatav lahendada
üldkasutatava haljasala moodustamine ka sellisel viisil nagu on tehtud vaidlustatud
detailplaneeringu kehtestamise otsusega. Ehk siis ala ei arvata detailplaneeringu ala sisse,
kuivõrd sellel alal ei muudeta midagi, kuid ala antakse üle tasuta vallale ning vald tagab selle
avaliku kasutamise haljasalana. Käesoleval juhul on ka vaidlustatud detailplaneeringus tehtud
selge seisukoht, et vastava leping ja selle vastav tulevane maakasutus on detailplaneeringu
osaks. Kohus märgib, et tähendust ei oma hetkel ka see, kas vastav ala on võimalik koheselt
haljasalana kasutusse võtta või mitte. Kõik kaebaja väited, et vallal pole plaane ja raha haljasala
korrastamiseks, on oletuslikud ja tuleb tähelepanuta jätta.
Vastava kinnistu detailplaneeringu ala sisse arvamine oleks olnud kohtu arvates
üldplaneeringust lähtuvalt juriidiliselt küll ilmselt korrektsem, kuid sama eesmärk – et isikutel,
kes elavad kompaktse asustusega aladel, oleks võimalik kasutada haljasala, on saavutatud ka
vastava lepingu sõlmimisega ning detailplaneeringu kehtestamise otsuses kohustusliku
tegevuse sätestamisega. Lisaks on käesoleval juhul oluline, et nimetatud maa-ala antakse valla
omandisse, mitte see ei jää kellegi eraisiku omandisse ja selle sihtotstarbeks saab
detailplaneeringus mainitud lepingu täitmisel üldkasutatav maa.
11. Lähtuvalt PlanS § 124 lg 2 on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Vastav
põhimõte, et detailplaneering on vajalik just ehitustegevuseks, tuleneb otseselt ka PlanS § 125
ja § 126. Sellest tulenevalt oli kohtu arvates ka vähemalt sisulises osas põhjendatud vastustaja
selgitus, et Hobuseraua tee 6 kinnistut ei haaratud detailplaneeringu koosseisu ning
maaüksusele ei algatatud ka eraldiseisvat detailplaneeringut, kuivõrd maaüksusele ei ole kavas
rajada hooneid ning olemasolev haljasala säilib ehk seal ei planeerita ehitamisega seotud
muudatusi, millisel juhul oleks vajalik alale kehtestada detailplaneering.
12. Kohus märgib, et iseenesest ei ole vaidlust ka asjaolu üle, et Hobuseraua tee 6 ja Hobuseraua
tee 15 maaüksused moodustavad kokku u 6 ha suuruse maa-ala ja seega on kavandatava
haljasala suurus Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol u 23% planeeritavast alast - üldplaneering
seab nõudena vähemalt 10% planeeritavast alast üldkasutatava haljasalana. Nimetatud
kokkulepe Hobuseraua tee 6 üleandmiseks ja sellega avaliku haljasala nõude täitmiseks on
määratletud ning reguleeritud nii vaidlustatud korralduse nr 442 punktiga C (vt tl 13 ja selle
pöördel),
detailplaneeringu
seletuskirja
lk
(Kättesaadav
http://kaart.harku.ee/DP/150206_3/avalik/Menetlusdokumendid/2017.06.01_dp%20materjalid
/Seletuskiri.pdf ), 23.08.2017 sõlmitud notariaalse lepingu (tl 41-45p) punktidega 3.5.6. ja
3.8.3., kui nähtub muuhulgas ka kinnistu Hobuseraua tee 6 kinnistusraamatu III jakku kantud
eelmärkest omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Harku valla kasuks (tl 47).
Õige on ka vastustaja väide sellest, et Hobuseraua tee 6 maaüksus asub Hobuseraua tee 15
maaüksuse vastas (vt
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620
&HEIGHT=911&zlevel=9,534370.515,6587315&setlegend=UUKAT1_82=1 ), mitte ei
paikne valla territooriumil teises, kaugemas, piirkonnas. Seega on selle kasutamise
võimalused loogiliselt seotud planeeringualale asuvate elanike vajadustega puhkeala järele.
Vastustaja on üheselt ja selgelt välja toonud, et Hobuseraua tee 6 on planeeritud haljasalaks
just planeeringualale elama tulevate ja naabruses elavate inimeste huvides ja teenindamiseks.
Kaks maaüksust moodustavad kokkuvõtvalt sisuliselt ühtse ala, mida läbib Hobuseraua tee.
Vastavad asjaolud nähtuvad ka vaidlustatud detailplaneeringu seletuskirjast.
Lisaks ei nõustu kohus kaebajaga selles, et 19 elamukrundiga ala detailplaneerimist tuleks
käsitleda kui suurema maa-ala planeeringut, millisel juhul tuleks täiendavalt üldplaneeringu
kohaselt reserveerida olemasolevaid rohealasid pargiala 40 m² inimese kohta 5 minuti
jalgsikäigutee kaugusel ja puhkeala 80 m² inimese kohta 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel.
Vastustajal on kaalutlusõigus otsustada, millisel juhul ta käsitleb ala suurema maa-ala
planeeringuna. Käesoleval juhul ei ole vastustaja vaidlusalust detailplaneeringut sellisena
käsitlenud ja vastustajal puudub igasugune õiguslikult siduv kohustus seda ka teha. Seda ei ole
detailplaneeringu menetluses ka kaebaja nõudnud. Isegi juhul, kui seda teha, siis planeeringuala
piirneb muuhulgas lõuna osas suurema metsase alaga, mis üldplaneeringule vastavalt on ette
nähtud säilitada puhke- ja virgestusmaana ning mis kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub
rohevõrgustiku
tuumalal
nimega
Harku
järvest
läänes
asuvad
metsad
(vt
http://www.harku.ee/documents/2846103/2951007/harku_looduskeskkond_20131017.pdf/a77
121dd-0b70-4849-b3c9-03f1609bbb4c). Vastava ala täidab nii või teisiti üldplaneeringus
sätestatud eesmärki tagada vajalik puhkeala lisanduvale elanikkonnale.
13. Kohalikul omavalitsusel on planeerimisotsuste tegemisel suur kaalutlusruum. Seejuures ei
kontrolli kohus otsuste otstarbekuse küsimust, vaid üksnes seda, kas otsus vastab seaduse
nõuetele juhul, kui kaebus on esitatud populaarkaebusena nagu käesoleval juhul. Seejuures on
õige vastustaja poolt välja toodu, et populaarkaebuse esitamisel tuleb ära näidata ka see avalik
huvi, mida kaitstakse.
Antud juhul saabki selliseks avalikuks huviks pidada eelkõige seda, et elamualal või selle
vahetuses läheduses oleks piisavalt haljasalasid, kus elanikud saaksid aega veeta. Vastav avalik
huvi on määratletud üldplaneeringus, ja millise huvi rikkumist kaebaja vastustajale ette heidab.
Kohus leiab, et vastav eesmärk on käesoleval juhul täidetud, kuna Hobuseraua tee 6 maaüksuse
anti üle vallale ja üleandmise ning ja sellel alal roheala loomise kokkulepe on detailplaneeringu
lahutamatuks osaks. Järelikult on vastavad avalikud huvid, mille kaitseks kaebaja kaebuse
esitas kaitstud.
14. Arvestades eeltoodut leiab kohus kokkuvõtvalt, et asjaolu, et üldplaneeringus nõutav
haljasala protsent on tagatud naaberkinnistu arvelt, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul
kaebuse rahuldamise aluseks. Kinnistusregistrist ilmneb, et mõlemad kinnisasjad (Hobuseraua
tee 6 ja Hobuseraua tee 15) kinnisasjad kuuluvad planeeringust huvitatud isikule. Ühtlasi on
vaidlustatud korralduses märgitud, et Hobuseraua tee 6 kinnisasja tasuta vastustajale
võõrandamine on üks detailplaneeringu lahenduse aktsepteerimise tingimusi. Nimetatud
kokkulepe nähtub ka detailplaneeringu seletuskirjast, vastustaja ja planeeringust huvitatud
isiku vahel 23.08.2017 sõlmitud notariaalsest lepingust ning ka kinnistusraamatusse kantud
eelmärkest omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks vastustaja kasuks. Seega ei esine kohtu
hinnangul seesuguseid avalikke huve, mis esitatud kaebuse läbi praegusel juhul kaitset vajaks.
Kui kaebaja mureks on piirkonnas haljastuse säilimine või olemasolu, ei ole avaliku huvi
seisukohalt tähtsust, kas haljastus säilitatakse Hobuseraua tee 15 kinnistule jääval alal või
naaberkinnistule jääval alal või luuakse sinna täiendav haljastus. Avaliku huvi seisukohalt on
ka kohtu hinnangul pigem soodsam 23% naaberkinnistul avaliku haljasala säilimine kui
planeeringualal 10% avaliku haljasala säilimine. Ka jääb Hobuseraua tee 6 kinnistu vahetult
Harku järve kalda äärde, mis on avaliku haljasalana avaliku huvi seisukohalt kahtlemata
otstarbekam kui Harku järve kaldast kaugemale jääv Hobuseraua tee 15 kinnistu ala. Ainuüksi
asjaolu, et Hobuseraua tee 6 ei kuulu detailplaneeringuala hulka, ei loo kaebuse rahuldamiseks
iseenesest alust.
15. Täpsustatud kaebuses viitas kaebaja ka oma subjektiivsete õiguste rikkumisele, mis seisneb
kaebaja, kui naaberkinnistu omaniku, õiguste ja huvide kahjustamises sellega, et
detailplaneeringu kehtestamisel rikutakse üldplaneeringu nõudeid. Selle tulemusel muutub
kaebaja kinnistu kaebuse kohaselt piirkonna ainsaks suuremaks rohealaks, mida piirkonna
elanikud soovivad kasutada üldkasutatava haljasalana, mis ei ole aga kaebaja, kui maaomaniku,
soovidega kooskõlas.
Kuivõrd kaebaja heidab nii populaarkaebuse kui subjektiivsete õiguste rikkumiste kaitseks
esitatud kaebuses vastustajale ette ühte ja sama rikkumist ning kohus juba võttis selles osas
seisukoha, siis ei pea kohus vajalikuks uuesti korrata, miks ta leiab, et detailplaneering ei ole
vastuolus üldplaneeringuga.
Kaebajale kuuluv kinnistu on kaebaja eraomandis ning tal on võimalik seda vallata, kasutada
ja käsutada seaduses sätestatud viisidel sh soovi korral ka tõkestada kinnistu kasutamist teiste
isikute poolt. Naaberkinnistu detailplaneeringu kohasest kasutuselevõtust ei saa sõltuda
võimalike probleemide tekkimine või mitte tekkimine kaebaja ja piirkonna elanike vahel seoses
kaebaja enda kinnistu kasutamisega. Kohus märgib, et arvestades kinnistute suurust, ei oleks
ka 10% roheala määramine kolmanda isiku kinnistule kuidagi vähendanud seda, et piirkonna
elanikel võiks tekkida soov seaduses võimaldatud korras piiritlemata ja tähistamata eraomandis
oleva metsaala kasutamiseks. Pigem oleks see soov suurem, eriti, kui roheala osa jääks kaebaja
kinnistuga kokkupuutesse. Kohus märgib, et nähtuvalt kaebusest on kaebaja tõenäoliselt jätnud
oma huvid vajalikul määral kaitsmata üldplaneeringu menetluses, kuid see ei saa mõjutada
kolmanda isiku poolt oma kinnistute planeeringupärast arendamist.
16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta
rahuldamata.
17. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude
hüvitamise nõuet esitanud, seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool
samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd kaebus jäi rahuldamata, siis on kolmandal isikul
õigus menetluskulude hüvitamisele.
Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 1125 eurot vastavalt kohtule
esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 69-71). Kaebaja vaidleb kolmanda isiku
menetluskulude põhjendatusele vastu ning palub jätta menetluskulud kolmanda isiku enda
kanda.
HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud
menetluskulud.
Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole osaliselt põhjendatud ja neid tuleb
vähendada. Arvestades kaebuse mahtu ja asjaolusid – kaebuses on esitatud sisuliselt üksnes üks
väide, miks detailplaneering tuleb tühistada ja kaebuse sisu on kirjas 1,5 lk, ei ole sellega
tutvumiseks ja kohtumäärusega, millega võeti kaebus menetlusse kulutatud aeg 1,5 h tervikuna
põhjendatud. Kohtule jääb viidatud kulureast ka selgusetuks, mis vastuse on kolmas isik
kohtule esitanud (viidatud staadiumis on kolmas isik üksnes kinnitanud kohtumääruse
kättesaamist ja esitanud volituse). Kohus peab põhjendatuks viidatud kulureast 1 h.
Kohus ei nõustu kaebaja esindajaga selles, et kaebajaga läbirääkimiste aega ei saa arvestada
menetluskulude hulka. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et läbirääkimised toimusid, küll aga on
vaidlus selle kohtumise kestvuse osas (kaebaja väidab, et läbirääkimised kestsid 20-30 min),
siis loeb kohus viidatud kulurea osas põhjendatuks 30 min osas.
Vastuse koostamisele koos ettevalmistusega on kolmas isik kulutanud kokku 5 tundi, mis
arvestades vastuse sisu ja mahtu ning kogu vaidluse olemust on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus
peab selles osas põhjendatuks 2,5 h.
Kokku on põhjendatud ajaks seega 4 h. Kolmanda isiku esindaja tunni hinnaks on 125 eurot,
millele lisandub käibemaks. Kokkuvõtvalt tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista
menetluskulud summas 600 eurot (so 4h x 125 = 500 eurot + 20% so 100 eurot).
Kolmas isik esitas kohtule ka taotluse mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja
viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid sellist võimalust viivise tasumiseks
kohustamiseks HKMS ette ei näe.
Kaebaja väited nagu ei saaks menetluskulusid kaebajalt välja mõista põhjendusel, et arved on
esitanud Camden Invest OÜ, kes pole õigusteenust osutanud, sest teenuse osutajaks oli Tiit
Valjak, ei ole asjakohased. Tiit Valjak on Camden Invest OÜ juhatuse liige ning
õigusteadusliku kõrgharidusega isik, kes saab olla halduskohtus esindajaks. Asjaolu, et ta
esindas kolmandat isikut kohtumenetluses, ei ole ratsionaalselt vaidlustatav.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Daimar Liiv
Kohtunik