1-17-4754/21 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1-17-4754

Määruse kuupäev

18. mai 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kahtlustatav T. J-i vara arestimine KarS § 831 lg 1 ja § 84

kohaldamise tagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrus

kriminaalasjas nr 1-17-4754, millega jäeti rahuldamata

kahtlustatav T. J-i kaitsja taotlus määruskaebetähtaja

ennistamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga

Aadamsoo

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. aprill 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrus. Ennistada Pärnu

Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg.

2. Saata kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale Tallinna

Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

3. Kaitsja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale

rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 16. mail 2017 Pärnu Maakohtule taotluse karistusseadustiku

(KarS) § 210 lg 2 tunnustele vastava kuriteo toimepanemises kahtlustatava T. J-i vara arestimiseks

KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks.

2. Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määrusega arestiti konfiskeerimise ja konfiskeerimise

asendamise tagamiseks T. J-i korteriomand Xxxxxxxxx Xxxxxx XX-XX ning määrati kanda

asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 8 alusel

kinnistusraamatusse keelumärge.

3. Samal päeval, s.o 17. mail 2017, koostas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurija

vara arestimise protokolli, millega tutvumist on T. J. allkirjaga kinnitanud. Toimingu käigus

1-17-4754

tutvustati T. J-ile Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määrust (tl 17). Kohtumääruse koopiat T. J-ile ei

antud.

4. 24. mail 2017 saatis PPA Keskkriminaalpolitsei vanemuurija T. J-ile e-posti teel Pärnu Maakohtu

17. mai 2017. a määruse, mille kättesaamist kahtlustatav samal päeval kinnitas. T. J. küsis

uurimisasutuse ametnikult, mis hetkest hakkab kulgema kohtumääruse edasikaebetähtaeg. Uurija

vastuse kohaselt kulgeb kaebetähtaeg kohtumääruse kättesaamisest (tl 26).

5. T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv esitas 2. juunil 2017 maakohtu määruse peale

määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrusega jäeti T. J-i kaitsja määruskaebus läbi

vaatamata, põhjendades seda määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. T. J. kinnitas, et ta

tutvus maakohtu määrusega 17. mail 2017. Seega sai T. J. maakohtu määrusest KrMS § 387 lg 2

mõttes teadlikuks 17. mail 2017, sest siis tal oli võimalik tutvuda määruse terviktekstiga ja kasutada

tõhusalt kaebeõigust. Seega tuleb ka KrMS § 387 lg-s 2 sätestatud 10-päevase kaebetähtaja

kulgemist arvestada KrMS § 171 lg 1 ls 2 alusel alates 17. maist ning kaebetähtaeg möödus

29. mail 2017. Uurimisasutuse ametniku ekslik selgitus, mille kohaselt kaebetähtaeg hakkab

kulgema alates määruse kättesaamisest, eeltoodut ei väära. Riigikohus on selgitanud, et lähtuda

tuleb seaduses sätestatud kaebetähtajast. Kuna kaebuse on esitanud vandeadvokaadist kaitsja, ei ole

kaebetähtaja rikkumine õigustatav.

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas T. J-i kaitsja 21. juunil 2017 määruskaebuse, taotledes

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

Alternatiivselt taotles kaitsja maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

8. Riigikohtu 10. novembri 2017. a määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a

määrus ja kaitsja määruskaebus maakohtu määruse peale saadeti Tallinna Ringkonnakohtule

eelmenetluse toimetamiseks. Riigikohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

8.1. KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib määruskaebetähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates

päevast, mil takistus ära langes. Olukorras, kus eeluurimiskohtuniku määrust tutvustab

kahtlustatavale uurimisasutuse ametnik, lasub tal kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra

kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab

isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist.

Olemuslikult on sel juhul tegemist ennistamata jäetud tähtaja ennistamise taotlusega. Vastasel juhul

ei olnuks isikule tagatud kaitseõigus riigivõimu eksitava tegevuse tõttu. Seega oli T. J-il ja tema

kaitsjal õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi

vaatamata jätmise määruse peale.

8.2. Määruskaebetähtaja ennistamine on praegusel juhul põhjendatud, sest isikul on õigus saada

määruskaebuse koostamiseks vara arestimise määruse täisteksti. KrMS § 1604 kohaselt on isikul

õigus taotleda määruse koopia saamist. Selle õiguse selgitamine kuulub menetleja ülesannete hulka.

Kaitsja määruskaebuse kohaselt taotles isik menetlejalt määruse koopiat juba tutvustamise käigus,

kuid selle andmisest keelduti. Kuigi selle taotluse kohta ei ole tehtud märget vara arestimise

määrusesse ega protokolli, ei nähtu nendest dokumentidest ka seda, et menetleja oleks

kahtlustatavale vastavat õigust selgitanud. Sellekohaseid kahtlusi tuleb tõlgendada isiku kasuks.

Lisaks näeb ka KrMS § 1562 lg 1 ette kohtu kohustust teha e-toimiku süsteemis kohtumenetluse

2(5)

1-17-4754

pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest,

kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse. Kuigi säte ei reguleeri otsesõnu kohtueelse

menetluse raames kohtu tehtavate määruste avalikustamist, tuleb pidada põhjendatuks ka

kohtueelses menetluses tehtud määruste kättesaadavaks tegemist juhul, kui see ei ole seadusest

tulenevalt välistatud – näiteks jälitustoiminguks antavate lubade puhul. Vara arestimise määruse e-

toimiku kaudu kättesaadavaks tegemine on põhjendatud hiljemalt pärast määruse tutvustamist või

isikule edastamist KrMS § 142 lg-s 5 kirjeldatud viisil. Kriminaalasjast nähtub, et vara arestimise

määrust ei tehtud pärast tutvustamist kättesaadavaks ka e-toimiku kaudu.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrusega jäeti kahtlustatav T. J-i kaitsja taotlus

määruskaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt

järgmised.

9.1. Vaatamata sellele, et menetleja ei tutvustanud T. J-ile õigust teha määrusest väljakirjutusi või

saada taotluse esitamise korral määruse koopia, ei ole mingit alust asuda seisukohale, et menetleja

on pahatahtlikult keeldunud määruse koopia väljastamisest, nagu seda väidab kaitsja. Toimikus

olevast e-kirjast (tl 20) nähtub, et uurijad olid ekslikult jätnud määruse koopia isikule kätte andmata,

kuid T. J-i taotlusel on temale vara arestimise määruse koopia kohe e-postiga edastatud (tl 26-27).

9.2. Ennistamise taotluse läbivaatamisel edastas prokuratuur ringkonnakohtule kaitsja volikirja,

millest nähtub, et T. J. pöördus vandeadvokaat R. Sarve poole hiljemalt 26. mail 2017. Sama

kuupäeva ennelõunal teatas kaitsja prokurörile tema kaitsjaks valimisest. Eksitavale teabele

vaatamata pöördus T. J. lepingulise kaitsja poole kaebetähtaja jooksul, seega oli isikule tagatud

võimalus esitada vandeadvokaadi vahendusel määruskaebus tähtaegselt. Seega esitas R. Sarv

Riigikohtule eksitavat teavet selle kohta, et kahtlustatav pöördus tema poole alles siis, kui maakohtu

määruse vaidlustamise tähtaeg oli juba möödunud. Menetleja edastas T. J-ile vara arestimise

määruse ja protokolli, millest nähtub üheselt, et vara arestimise määrust tutvustati kahtlustatavale

17. mail 2017. Sisuliselt oli kaitsjal kaks tööpäeva selleks, et koostada ja esitada tähtaegne

määruskaebus. Määruskaebuse esitamine menetleja tegevuse tõttu võis olla takistatud kuni 24. maini

2017, mil isikule väljastati vara arestimise määruse koopia. Juhul, kui kaitsja leidis, et kahest

tööpäevast ei piisa määruskaebuse koostamiseks, oleks ta saanud taotleda 14 päeva jooksul, s.o kuni

7. juunini 2017, kaebetähtaja ennistamist, kuid kaitsja ei ole ka seda tähtaegselt teinud. Riigikohus

on lahendi nr 3-1-1-121-99 p-s 2 asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjusena

ei ole käsitatav lepingulise kaitsja poolt kaebuse tähtajaks esitamata jätmine.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

10. Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale esitas määruskaebuse isiku

kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja asja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

10.1. Ringkonnakohus rikkus oluliselt KrMS § 364 ja § 384 lg 3, mis sätestavad, et Riigikohtu

otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti

läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Kuivõrd Riigikohus leidis, et tähtaeg tuleb ennistada, on

ringkonnakohtu vastupidine seisukoht vastuolus kõrgema kohtu suunistega. Sel põhjusel tuleb

ringkonnakohtu määrus igal juhul tühistada.

3(5)

1-17-4754

10.2. Kui seadus näeb isikule ette määruse vaidlustamiseks 10 päeva, peab olema tagatud kümme

päeva esimesest päevast alates. Seda sõltumata sellest, kas isik kasutab advokaadi abi või mitte. Kui

isik esitab määruskaebuse kümne päeva jooksul alates vara arestimise määruse saamisest ning

lähtub sealjuures menetleja eksitavast selgitusest ja määruse üleandmise tegelikust kuupäevast, ei

saa isikule etteheiteid teha.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei anna alust kalduda kõrvale

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 2017. a määruses nr 1-17-4754/16 antud

juhtnööridest.

12. Viidatud lahendis leiti, et KrMS § 142 lg 5 ei sätesta otsesõnu, kellel lasub kohustus tutvustada

isikule vara arestimise määrust. Praktikas on tavapärane, et seda teeb uurimisasutus. Riigikohus asus

määruses seisukohale, et olukorras, kus eeluurimiskohtuniku vara arestimise määrust tutvustab

uurimisasutuse ametnik, lasub tal nii nagu kohtulgi kohustus anda isikule õiget teavet

edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise

kohta, peab isikul pärast sellise eksimuse ilmsikstulekut olema võimalus taotleda kaebetähtaja

ennistamist. Seega saab menetlustähtaja ennistamist taotleda erandlikult ka määruskaebuses

ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale, sest sel juhul ilmneb kaebetähtaja arvutamise

ekslikkus ringkonnakohtu põhjendustest.

13. Ringkonnakohtu määruses leitakse, et kahtlustatav pöördus kaitsja poole kaebetähtaja jooksul,

mistõttu kaitsjal kui vajalike õigusteadmistega isikul oli võimalik esitada tähtaegne määruskaebus

või kooskõlas KrMS § 172 lg-ga 3 taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul pärast määruse

koopia saamist, s.o kuni 7. juunini 2017. Kaitsja esitas ennistamise taotluse alles 21. juunil 2017

ringkonnakohtu määruse vaidlustamisel. Viitega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri

1999. a määrusele asjas nr 3-1-1-121-99 leidis ringkonnakohus, et lepingulise kaitsja eksimus,

sealhulgas ennistamistaotluse hilinenult esitamine, ei tingi menetlustoimingu tähtaja ennistamist.

14. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu viidatud määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-121-99

kirjeldatud asjaolude kohaselt ei olnud lepingulise kaitsja eksimus tingitud menetleja (kohtu)

tegevusest. Seevastu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2017. a määruses nr 1-17-

7210/11 leiti, et menetleja eksimused kaebetähtaja kirjapanekul ja selgitamisel võivad anda aluse

kaebetähtaja ennistamiseks. Seejuures ei välista tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist iseenesest

ka asjaolu, et määruskaebuse esitas advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav.

15. Kolleegiumi hinnangul ei olnud praegusel juhul uurimisasutuse ametniku eksimus kaebetähtaja

selgitamisel ilmne. Riigikohtu 10. novembri 2017. a määruses nr 1-17-4754/16 väljendatud

seisukoha kohaselt on kaitseõiguse edukaks teostamiseks üldjuhul vajalik määruse täisteksti

valdamine. KrMS § 387 lg 2 sõnastust silmas pidades ja menetleja selgitusi arvesse võttes oli ka

kaitsjal põhjust arvata, et kaebetähtaja arvutamisel võib lähtuda määruse koopia kätteandmise ajast,

s.o 24. maist 2017. Selle arvamuse ekslikkus ilmnes ringkonnakohtu määruse tegemise järel.

Eeltoodust tulenevalt jääb kolleegium seisukoha juurde, et T. J-i kaitsjal oli õigus taotleda

menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse

peale ja vastupidisele seisukohale jõudmisel rikkus ringkonnakohus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2, § 364 ja § 390 tähenduses.

4(5)

1-17-4754

16. Tähtaja ennistamise põhjendatuse küsimust lahendades jääb kolleegium samuti varasemas

lahendis väljendatud seisukohtade juurde. Kolleegium leiab, et kahtlustataval on õigus taotluse

korral saada vara arestimise määruse koopia. Samuti lasub menetlejal kohustus selgitada isikule

menetlustoiminguga seotud õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust saada menetlusdokumendist

koopia (KrMS § 1604 lg 1). Ringkonnakohus ei lükanud ümber kahtlustatava väidet, et ta taotles

koopia saamist määruse tutvustamisel, kuid see jäeti talle andmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole põhjust eeldada menetleja pahatahtlikkust määruse väljastamisest keeldumisel, sest ka

uurimisasutuse kirjas kahtlustatavale selgitatakse, et määruse koopia jäeti väljastamata ekslikult.

Kolleegium märgib, et kirjas ei selgitata siiski eksimuse sisu, mistõttu ei välista see sündmuste

toimumist kahtlustatava kirjeldatud viisil. Lisaks on üldjuhul põhjendatud pärast määruse

tutvustamist ka selle kättesaadavaks tegemine e-toimiku kaudu, mis jäeti praegusel juhul samuti

tegemata. Menetleja käitumine vara arestimise määruse tutvustamise järel, s.o vara arestimise

määruse täisteksti kättesaadavaks tegemata jätmine (kas isikule antava koopiana või e-toimiku

kaudu) kuni 24. maini 2017, annab aluse määruskaebetähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul esitas

kahtlustatava kaitsja määruskaebuse vara arestimise määruse peale 2. juunil 2017, s.o juba enne

tähtaja ennistamise taotlemist. Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohus, et määruskaebuse esitamise

tähtaeg tuleb ennistada.

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 361 lg 1 p-st 6, tühistab Riigikohus

Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse ja ennistab Pärnu Maakohtu 17. mai 2017.

a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja. Kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai

2017. a määruse peale tuleb saata Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)