1-17-4769/22 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1174769

Määruse kuupäev

18. mai 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kahtlustatav M. J-i vara arestimine KarS § 831 lg 1 ja § 84

kohaldamise tagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrus

kriminaalasjas nr 1174769, millega jäeti kaitsja määruskaebus

läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. J-i kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga

Aadamsoo

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. aprill 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrus. Ennistada Pärnu

Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg.

2. Saata kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale Tallinna

Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

3. Kaitsja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale

rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 16. mail 2017 Pärnu Maakohtule taotluse karistusseadustiku

(KarS) § 210 lg 2 tunnustele vastava kuriteo toimepanemises kahtlustatava M. J-i vara arestimiseks

KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks.

2. Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus osaliselt ja arestiti

konfiskeerimise ning konfiskeerimise asendamise tagamiseks M. J-i vara – kinnistu 2,3 ha 100%

maatulundusmaad asukohaga Xxxxx, Xxxxx küla, Xxxxxxxxxxx vald, Xxxxx maakond.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 8 alusel

määrati kanda kinnistusraamatusse keelumärge Eesti Vabariigi kasuks.

1-17-4769

3. Samal päeval, s.o 17. mail 2017, koostas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurija

vara arestimise protokolli, millele on alla kirjutanud M. J. Toimingu käigus tutvustati M. J-ile Pärnu

Maakohtu 17. mai 2017. a määrust (tl 17 jj). Kohtumääruse koopiat M. J-ile ei antud.

4. 24. mail 2017 väljastas uurimisasutus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse koopia M. J-ile

allkirja vastu.

5. M. J-i kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo esitas 2. juunil 2017 maakohtu määruse peale

määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrusega jäeti M. J-i kaitsja määruskaebus läbi

vaatamata, põhjendades seda määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. M. J. kinnitas

omakäelise allkirjaga, et ta tutvus maakohtu määrusega 17. mail 2017. Seega sai M. J. maakohtu

määrusest KrMS § 387 lg 2 mõttes teadlikuks 17. mail 2017, sest siis tal oli võimalik tutvuda

määruse terviktekstiga ja kasutada tõhusalt kaebeõigust. Seega tuleb KrMS § 387 lgs 2 sätestatud

10-päevase kaebetähtaja kulgemist arvestada KrMS § 171 lg 1 ls 2 alusel alates sellest päevast ning

kaebetähtaeg möödus 29. mail 2017.

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas 21. juunil 2017 määruskaebuse M. J-i kaitsja

vandeadvokaat Kaimo Räppo, kes taotles ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist

ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotles kaitsja maakohtu määruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

8. Riigikohtu 10. novembri 2017. a määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a

määrus ja saadeti kaitsja määruskaebus maakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule

eelmenetluse toimetamiseks. Riigikohus viitas lahendis kriminaalasjas nr 1174754 väljendatud

põhimõtetele, selgitades täiendavalt, et asja uuel menetlemisel tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas

uurimisasutuse ametnik andis M. J-ile samasisulisi selgitusi edasikaebetähtaja kulgemise kohta kui

T. J-ile.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrusega jäeti kahtlustatav M. J-i kaitsja taotlus

määruskaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt

järgmised.

9.1. Vaatamata sellele, et menetleja ei tutvustanud M. J-ile vara arestimise määrust tutvustades

õigust teha määrusest väljakirjutusi või saada taotluse esitamise korral määruse koopia, ei ole mingit

alust asuda seisukohale, et menetleja on pahatahtlikult keeldunud määruse koopia väljastamisest,

nagu seda väidab kaitsja. Toimikus sisalduvast e-kirjast (tl 20) nähtub, et uurijad olid ekslikult

jätnud määruse koopia isikule kätte andmata, kuid pärast eksitusest teada saamist 24. mail 2017

edastati määruse koopiad M. J-i kodusele aadressile, mistõttu ei ole alust jaatada taotluses toodut, et

menetleja on keeldunud tutvustamise järel määruse koopia kätteandmisest.

9.2. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt on M. J. vara arestimise määrusele isiklikult allkirja andnud

selle kohta, et tutvus vara arestimise määrusega 17. mail 2017, vastav teave nähtub ka vara

arestimise protokollist. Prokurör edastas ringkonnakohtule M. J-i kaitsja Kaimo Räppo 1. juuni

2017. a e-kirja, milles kaitsja teatas prokuratuurile, et tema on M. J-i ja OÜ M kokkuleppeline

kaitsja, ning palus edastada temale vara arestimist puudutavad määrused. Määrused edastati kaitsjale

2. juunil 2017 e-postiga. Seejuures on e-kirja manusena lisatud määrustest selgelt näha, et M. J-ile

tutvustati vara arestimise määrust 17. mail 2017. Seega ei saanud kaitsjal õigusteadmistega isikuna

2(5)

1-17-4769

olla kahtlusi kaebetähtaja kulgemise alguse osas. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et M. J-ile

oleks menetleja poolt täiendavalt selgitatud edasikaebetähtaega nii, nagu seda tehti T. J-ile.

Ringkonnakohus pöördus täiendavate asjaolude selgitamiseks prokuröri poole ning 20. novembri

2017. a e-kirjas on uurija selgitanud, et ta ei ole pidanud M. J-iga kirjavahetust ning koopiad

määrustest toimetati M. J-i kodusele aadressile. Seega ei vasta tõele kaitsja taotluses toodud väide,

et menetleja eksitas õigushariduseta isikut kaebetähtaja arvestamise osas. Küll on menetleja

märkinud kaitsjale edastatud e-kirjas eksitavalt, et edasikaebamise tähtaeg hakkab kulgema alates

määruse koopia kätteandmisest, kuid õigusteadmistega vandeadvokaat ei saanud olla eksimuses

antud selgitusest, kuivõrd edastatud maakohtu määruses oli kajastatud selgesõnaliselt

edasikaebamise kord ja tähtaeg.

9.3. Kuivõrd M. J. pöördus eelduslikult lepingulise kaitsja poole 1. juunil 2017, s.o pärast

määruskaebetähtaja möödumist, tulnuks kaitsjal taotleda kaebetähtaja ennistamist 14 päeva jooksul

alates päevast, mil takistus ära langes, s.o hiljemalt 7. juunil 2017. Kuivõrd kaebetähtaja ennistamise

taotlus on esitatud alles 21. juunil 2017, siis on see esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkuvalt.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD.

10. Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale esitas määruskaebuse isiku kaitsja

vandeadvokaat Mihkel Gaver, kes taotleb määruse tühistamist ja asja saatmist Tallinna

Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

10.1. Ringkonnakohtu määrus on otseses vastuolus Riigikohtu suunistega. KrMS § 339 lg 2

tähenduses peetakse oluliseks kriminaalmenetlusnormi rikkumiseks sellist rikkumist, mis võib

oluliselt mõjutada lahendi sisu. Siinsel juhul rikkus ringkonnakohus oluliselt KrMS § 364 (ja § 384

lg 3), mis sätestab, et Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Kuivõrd Riigikohus leidis, et

tähtaeg tuleb ennistada, on ringkonnakohtu vastupidine seisukoht vastuolus kõrgema kohtu

suunistega. Sel põhjusel tuleb ringkonnakohtu määrus igal juhul tühistada.

10.2. Ringkonnakohtu seisukohad on sisuliselt ebaõnnestunud. Arvestades siinses asjas antud

Riigikohtu suuniseid ning põhiseaduse §s 15 sätestatut, peab isikule jääma efektiivse kaebeõiguse

teostamiseks piisavalt aega. Kui seadus näeb isikule ette määruse vaidlustamiseks 10 päeva, peab

olema tagatud kümme päeva esimesest päevast alates, sõltumata sellest, kas isik kasutab advokaadi

abi või mitte. Kui isik esitab määruskaebuse kümne päeva jooksul alates vara arestimise määruse

saamisest ning lähtub sealjuures menetleja eksitavast selgitusest ja määruse üleandmise tegelikust

kuupäevast, ei saa isikule etteheiteid teha.

10.3. Ringkonnakohus ei tuvastanud Riigikohtu poolt nõutavaid asjaolusid seoses kahtlustatava

poolt vara arestimise määruse kättesaamisega (Riigikohtu asjas nr 1174756 tehtud määruse p 9).

Kaitsja märgib, et kahtlustatav lähtus samuti uurija eksitavatest selgitustest. Kahtlustatav saatis

nädal hiljem uurijale e-kirja, paludes talle elektrooniliselt puuduv määrus edastada, millest esialgsel

ülekuulamisel selgelt keelduti. Elektroonilise edastamise asemel tõi uurija selle isiklikult

kahtlustatava elukohta Xxxxxxxx ära. Üleandmisel selgitas uurija, et edasikaebamise tähtaeg

hakkab kehtima määruse kättesaamisest. Kuna selgitus oli suuline, siis seda saavad kinnitada

üleandmisel juures olnud M. J., T. J., uurija ning uurijaga kaasas olnud kolleeg. Sellele uurijale ütles

3(5)

1-17-4769

T. J., et ka temal ei ole vara arestimise määrust, uurija lubas asja uurida ja saatiski hiljem määruse T.

J-ile e-kirja teel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei anna alust kalduda kõrvale Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 10. novembri 2017. a määruses nr 1174754/16 antud juhtnööridest.

12. KrMS § 142 lg 5 ei sätesta otsesõnu, kellel lasub kohustus tutvustada isikule vara arestimise

määrust. Praktikas on tavapärane, et seda tehakse uurimisasutuses. Riigikohus asus seisukohale, et

olukorras, kus eeluurimiskohtuniku vara arestimise määrust tutvustab uurimisasutuse ametnik, lasub

tal nii nagu kohtulgi kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob

kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse

ilmsikstulekut olema võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Seega saab menetlustähtaja

ennistamist taotleda erandlikult ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse

peale, sest sel juhul ilmneb kaebetähtaja arvutamise ekslikkus ringkonnakohtu põhjendustest.

13. Ringkonnakohtu määruses leitakse, et kaitsjal kui vajalike õigusteadmistega isikul oli võimalik

kooskõlas KrMS § 172 lgga 3 taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul pärast määruse koopia

saamist, s.o kuni 7. juunini 2017. Tegelikkuses esitas kaitsja ennistamise taotluse alles 21. juunil

2017 ringkonnakohtu määruse vaidlustamisel. Viitega Riigikohtu 30. detsembri 1999. a määrusele

kriminaalasjas nr 31112199 leidis ringkonnakohus, et lepingulise kaitsja eksimus, sealhulgas

ennistamistaotluse hilinenult esitamine, ei tingi menetlustoimingu tähtaja ennistamist.

14. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu määruses kriminaalasjas

nr 31112199 kirjeldatud asjaolude kohaselt ei olnud lepingulise kaitsja eksimus tingitud menetleja

(kohtu) tegevusest. Seevastu Riigikohtu 20. detsembri 2017. a määruses nr 1177210/11 leiti, et

menetleja eksimused kaebetähtaja kirjapanekul ja selgitamisel võivad anda aluse kaebetähtaja

ennistamiseks. Seejuures tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ei välista iseenesest ka asjaolu, et

määruskaebuse esitas professionaalne jurist ehk advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega

kohe äratuntav.

15. Riigikohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul uurimisasutuse ametniku ehk menetleja eksimus

kaebetähtaja selgitamisel ilmne. Riigikohtu 10. novembri 2017. a määruses nr 1174754/16

väljendatud seisukoha kohaselt on kaitseõiguse edukaks teostamiseks üldjuhul vajalik määruse

täisteksti valdamine. M. J-i ja OÜ M kaitsjale K. Räppole 2. juunil 2017 saadetud kirjas, millega

edastati koopiad vara arestimise määrustest, märkis uurija, et edasikaebetähtaeg algab 24. maist

2017, mil asjasse puutuvad määrused anti M. J-ile. Kuna vastupidist ei ole menetluses tuvastatud, on

igati loogiline järeldada, et täpselt samu selgitusi andis uurija ka M. J-ile määruste koopiaid kätte

toimetades. KrMS § 387 lg 2 sõnastust silmas pidades ja menetleja selgitusi arvesse võttes oli ka

kaitsjal põhjust arvata, et kaebetähtaja arvutamisel võib lähtuda määruse koopia kätteandmise ajast,

s.o 24. maist 2017. Selle arvamuse ekslikkus ilmnes ringkonnakohtu määruse tegemise järel.

Eeltoodust tulenevalt jääb Riigikohus seisukoha juurde, et M. J-i kaitsjal oli õigus taotleda

menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse

peale ja vastupidisele seisukohale jõudmisel rikkus ringkonnakohus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2, § 364 ja § 390 tähenduses.

4(5)

1-17-4769

16. Lahendades tähtaja ennistamise põhjendatust, jääb Riigikohus samuti varasemas lahendis

väljendatud seisukohtade juurde. Kolleegium leiab, et kahtlustataval on õigus taotluse korral saada

vara arestimise määruse koopia. Samuti lasub menetlejal kohustus selgitada isikule

menetlustoiminguga seotud õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust saada menetlusdokumendist

koopia (KrMS § 1604 lg 1). Ringkonnakohus ei lükanud ümber kahtlustatava väidet, et ta taotles

koopia saamist määruse tutvustamisel, kuid see jäeti talle andmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole põhjust eeldada menetleja pahatahtlikkust määruse väljastamisest keeldumisel, sest ka

uurimisasutuse kirjas kahtlustatavale selgitatakse, et määruse koopia jäeti väljastamata ekslikult.

Kolleegium märgib, et kirjas ei selgitata siiski eksimuse sisu, mistõttu ei välista see sündmuste

toimumist kahtlustatava kirjeldatud viisil. Lisaks on üldjuhul põhjendatud pärast määruse

tutvustamist ka selle kättesaadavaks tegemine e-toimiku kaudu, mis jäeti praegusel juhul samuti

tegemata. Menetleja käitumine vara arestimise määruse tutvustamise järel, s.o vara arestimise

määruse täisteksti kättesaadavaks tegemata jätmine (kas isikule antava koopiana või e-toimiku

kaudu) kuni 24. maini 2017, annab alust määruskaebetähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul esitas

kahtlustatava kaitsja määruskaebuse vara arestimise määruse peale 2. juunil 2017, s.o juba enne

tähtaja ennistamise taotlemist. Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohus, et määruskaebuse esitamise

tähtaeg tuleb ennistada.

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §st 390 ja § 361 lg 1 pst 6, tühistab Riigikohus Tallinna

Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse ja ennistab Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a

määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja. Kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai

2017. a määruse peale saadetakse Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)