4-18-178/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTU OTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18.05.2018

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-18-178 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretärid

Ingrid KODDO Jane VÄLI Tõlgid

Olga NÕMMEMEES Riina PALMI

Marina DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäevad

28.02.2018 22.03.2018 17.04.2018 Väärteoasi

G.U väärteoasi Liiklusseaduse §230

lg.2

ja §227 lg.1 järgi Kaebuse esitaja G. U sünd. XXX, isikukood XXX, xxx Kaitsja Jevgeni KRIŠTAFOVITŠ

Tartu Ülikool, õigusteaduskond, õigusteaduse magister,

2016 Kohtuvälise menetleja E B Ida Prefektuuri vanemliiklusametnik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseipatru - ja ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna lli

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik A K 30.12.2017 kiirmenetluse otsus

nr.10220162195005 G.U

karistamise osas Liiklusseaduse §230 lg.2 ja

2

§227 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega

rahatrahviga 100

trahviühiku ulatuses, s.o. summas – jätta muutmata. 400 (nelisada) eurot

G.

U kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule alates otsuse avalikult

30 päeva jooksul teatavakstegemisest.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis v vahetult peale selle

õimalik tutvuda kuulutamist.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseiliikluspolitseinik A ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

K 30.12.2017 kiirmenetluse otsusega nr.10220162195005 G. -le

U määrati

Liiklusseaduse §230 lg.2 ja §227 lg.1 Karistusseadustiku §63 lg.1

alusel kohaldamisega

karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 eurot.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis G. 30.12.2017 kell 13.xxx-ndal U

kilomeetril mootorsõidukit ja sooritas möödasõitu vasakult poolt pärisuunas otse

liikuvast autorongist

. Juht ei veendunud, et sõidurada, millele juht suundub, on

vajalikus ulatuses vaba, juht möödasõitu ei katkestanud, kui talle ilmnesid takistusena vastuliikuvad sõidukid, juht lõpetas möödasõidumanöövri, tekitades oma

tegevusega liiklusohu. Samuti juhtis G. xxx U kell 13.33 mootorsõidukit kiirusega 103 +/- 6 km/h, kui lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 7 km/h. Sama kiirmenetluse otsuse kohaselt andis . ütlusi, mille kohaselt sõitis G U

ta xxx

ja tekitas avariiohtliku olukorra, sest arvas, et jõuab möödasõidu lõpetada. Kiirmenetluse otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

G. esitas 15.01.2018 Viru Maakohtule kaebuse, milles

U põhjendas

möödasõitu asjaoluga, et oli veendunud manöövri ohutuses. Kaebuse esitaja oli

seisukohal, et rikkumine ei ole tõendatud ja kiirmenetluse otsuse tühistada. ta palus

Viru Maakohtu 30.01.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta ja selle esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei olnud kaebuses täidetud Väärteomenetluse seadustiku §2,

§115 lg.1 p.4, 6, 8, 9 ja §115 lg.3 p.1, 2 tluse seadustiku §10 lg.1, ning Kriminaalmene

3

nõuded.

G. esitas 08.02.2018 Viru Maakohtule parandatud kaebuse, milles palus

U

k eomenetlus iirmenetluse otsus tühistada ja väärt lõpetada ning tutvuda rikkumise

aluseks oleva videosalvestisega.

3 Maakohtu istung 28.02.2018

Kaebuse esitaja G U . taotles kiirmenetluse otsuse tühistamist seoses asjaoluga, et ta ei saanud kiirmenetluse otsusest aru, sest oli šokiseisundis.

Varasemalt on teda karistatud rahatrahv

iga summas 100 € kiiruse ületamise eest, nimetatud karistus tundus loogiline.

Tunnistaja N I ta on kaebuse esitaja abikaasa.

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et

Kuna ta on ise samuti juht, vaatas spidomeetrit kinnitas, et kiirus ei olnud

ta

ja mitte rohkem kui 100 km/h.

Maakohus leidis, et kuna kaebusest ja kiirmenetluse otsusest on näha, et kasutatud

on

videotehnikat, tuleb asja arutamine edasi lükata ja kohustada politseid esitama kohtule CD.

Maakohtu istung 22.03.2018

Tunnistaja A V tegemist on 10 aastase

i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et

staažiga abipolitseinikuga, kes oli patrullis vastas. Sõiduauto ületas 70 xxx tankla

km/h alas kiirust, fikseerisid kiiruse, sõitsid autole järgi. Järgmises kurvis tegi sõiduk möödasõidu, möödus eessõitvast veoautost, vastu tuli mitu sõiduautot, 1 oli

veoauto. Vastutulevad autod võtsid teeserva, üks veoautodest andis ka signaali.

Sõiduk kiirendas intensiivsemalt ja ületas veelgi rohkem kiirust, patrull fikseeris

rikkumise. Menetlusalune i peatasid politseinikud sik tegi veel möödasõite, siis

sõiduki ja veoauto, võtsid v ütles, et manööver oli eoauto juhilt kontaktid, kes

ohtlik. Politseinikud j ui olid ätkasid menetlust pärast seda, k veoauto juhi ära

lubanud. Menetlusalune isik ei saanud algul aru, milles rikkumine seisnes, hiljem

nõustus. Veoauto ja vastutulev auto võtsid kõrvale, muidu oleks juhtunud õnnetus.

Tunnistaja oli patrullis koos A K A K, nad ga, auto oli eravärvides, roolis oli

m xxx poolt. õõtsid kiirust mõlemalt poolt, menetlusaluse isiku auto tuli

Maakohus vaatas kohtuistungil Ida Prefektuuri poolt esitatud CD-d salvestusega

menetlusaluse

isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse osas.

Maakohtu istung 17.04.2018

Tunnistaja S G oli tema selle veoki roolis, millest menetlusalune

ütluste kohaselt isik sooritas möödasõidu, möödasõit oli väga ohtlik, vastu tuli palju autosid, pidi

pidurdama ja võtma kõrvale, et vältida avariid. Seal on teel pisike lauge kurv,

tunnistaja pidurdas päris kõvasti, paremale poole polnud ruumi võtta. Kuna

tunnistaja veokil oli poolhaagis, jälgis ta pide ä valt tagasivaatepeegleid ja n gi menetlusaluse isiku sõidukit peeglitest kohe, kui see alustas möödasõitu. Juba enne

tunnistaja veokit menetlusalune isik tunnistaja taga olles mest autost

mit sõitis

korraga mööda, seejärel tunnist ja tema eest sõitvast autost. 3 – aja veokist 4 autot sõitis vastu, vastutulevad võtsid paremale.

Kaitsja Jevgeni Krištafovitš taotles menetluse lõpetamist kõigis menetlusalusele

isikule etteheidetud tegudes. Möödasõidu osas lõpetada

taotles kaitsja menetlus

Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel, sest teos puuduvad väärteo

4

tunnused. Kaitsja leidis, et ei u ohtlikult.

ole tõendatud, et isik sooritas möödasõid

Tunnistaja S G

ütlustes on möödarääkimisi, isik ei mäletanud auto värvi. Abipolitseiniku ütluste kohaselt viitas isik mitu korda, et teostasid liiklusjärelevalvet maanteel. Menetlusaluse isiku autot märgati, kui ületas kiirust ja see fikseeriti, kuid

eraldi protokolli selle kohta ei ole. Väidetavalt fikseeriti kiiruse ületamine mitu

korda, aga vaatamata sellele ei tulnud ühtegi ko a pähe lülitada sisse pardakaamera. rd

Videos on näha ületas 6 – 7 km/h võrra kiirust. Seega lõpetada , et

menetlus kiiruse

ületamise osas Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Tunnistab, et

menetlusalune isik ei ole just aasta liikleja tal on 2 kehtivat karistust kiiruse „ “ –

ületamise eest, makstud. Ületamine oli ainult 6 – kuid trahvid on 7 km/h, see oli toime pandud ettevaatamatusest ja isik vabandab rikkumise eest.

Kohtuvälis oli seisukohal, et otsus tuleb jätta muutm e menetleja esindaja E B

ata ja kaebus rahuldamata, kuna menetlusaluse isiku süü on tõendatud. Tunnistajate ütluste

kohaselt oli möödasõit ohtlik, menetlusalune isik seadis sellega omakorda ohtu nii

enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Varasemalt on teda karistatud kahel

korral kiiruse ületamise eest. Määratud karistused olid keskmisest määrast kõrgemad, kuid see pole menetlusalust isikut pannud mõtlema ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist. Otsuses ei ole tõendite lahtris ära toodud videot kui eraldi iseseisvat tõendit, kuid see on protokolli lisa. Arvestades isiku süüd ja rikkumise tõsidust ning raskust, pole alust kaebuse rahuldamiseks.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud

menetlusosaliste seletused ja tunnistaja G. kaebus ei

te

U ütlused, leidis, et kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §230 lg.2 ja §227 lg.1 järgi, kohaldades Karistusseadustiku §63 lg.1 sätteid.

Liiklusseaduse §230 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht.

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik liikus kiirmenetluse

otsuses nimetatud ajal ja kohas, sooritas liikluses möödasõitu ja kas selle möödasõiduga oli tekitatud liiklusoht.

Nagu nähtub 30.12.2017 kiirmenetluse otsusest nr.10220162195005, on menetlusalune

isik rikkunud Liiklusseaduse

§51 lg.3, 4 sätteid.

5 Liiklusseaduse §51 lg.3 sätestab, et enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning sama paragrahvi lg.4 sätestab,

et enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba.

Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et menetlusalune isik liikus 30.12.2017 kell

13.32 sõidukil , liikumises sooritas ta ka möödasõite, rikkumine on xxx poole

fikseeritud maantee 125-ndal kilomeetril. Nendes osades vaidlust väärteoasjas ei ole, neid kinnitab ise ka menetlusalune isik. Samad asjaolud nähtuvad ka tunnistajate A

Vi ja S G Samas on olemas vaid ütlustest. lus selle üle, kas menetlusaluse isiku poolt teostatud möödasõidud olid ohutud ja ei takistanud teisi liiklejaid.

Tunnistajate A Vi ja S G

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ajal, mil

menetlusalune isik S G

juhitud veokist, ei olnud sooritas möödasõite, s.h. tunnistaja vastassuunavöönd vaba, vastu tuli mitu sõidukit, mis võtsid paremale teeserva ning

üks andis ka helisignaali. Samuti kinnitas tunnistaja S G, et tema oli sunnitud oma

poolhaagisega veokiga järsult pidurdama, kuna paremale teeserva ei olnud võimalik võtta.

Maakohus peab eelnimetatud tunnistajate ütlusi antud väärteoasjas õigeteks, usaldust väärivateks ja asjakohasteks. Ühe tunnistaja puhul on tegemist abipolitseinikuga, kes

teostas antud ajal ja kohas liiklusjärelevalvet patrullis, teise tunnistaja puhul on tegemist veokijuhiga, kelle veokist menetlusalune isik ohtliku möödasõidu sooritas. Tegemist on tunnistajatega, kes menetlusalust isikut ei tunne ja mingeid suhteid neil menetlusaluse isikuga ei ole. Maakohus peab oluliseks ja tähelepanu väärivaks ka

asjaolu, et mõlemad tunnistajad nägid ohtlikke möödasõite vahetult pealt. Abipolitseinikust tunnistaja ütluste kohaselt sõitsid nad menetlusaluse isiku sõidukile järele ja peatasid selle hiljem.

Maakohtu istungil vaadatud videosalvestiselt nähtub üheselt, et menetlusaluse isiku juhitud sõidukile liikus vastu kokku 9 sõidukit.

Tunnistaja N I

ei andnud möödasõitude ohtlikkuse osas mingeid ütlusi.

Maakohtu istungil leidis kaitsja, et eelnimetatud rikkumine ei ole tõendamist leidnud ning väärteoasja menetlus tuleb lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel, kuna asjas puuduvad väärteo tunnused.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohtu põhjendused on välja toodud käesolevas kohtuotsuses eespool.

Liiklusseaduse §227 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis.

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik liikus kiirmenetluse

otsuses nimetatud ajal ja k

ohas ning ületas suurimat lubatud sõidukiirust.

Nagu nähtub 30.12.2017 kiirmenetluse otsusest nr.10220162195005, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätteid.

6 Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

Nagu juba käesolevas kohtuotsuses on ülalpool tuvastatud, liikus menetlusalune isik

30.12.2017 kell 13.32 sõidukil Renault Espace Tallinn – Narva maanteel suunaga

Tallinna poole, rikkumine on fikseeritud kell 13.33 maantee 123-ndal kilomeetril.

Nendes osades vaidlust väärteoasjas ei ole, neid kinnitab ise ka menetlusalune isik.

Samad asjaolud nähtuvad ka tunnistaja i ütlustest ja vi A V

deosalvestisest. Samas on olemas vaidlus selle üle, kas menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust.

Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus on mõõdetud kiirusmõõturiga

Stalker DSR2X nr.DP021147, antennid KC068304; KR021389, tabloo 200-0723-00. Seadme korrasolekut testiti 30.12.2017 kell 08.15, seade oli töökorras.

Vastavalt 30.12.2017 koostatud Kiirusmõõturi kasutamise protokollile mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust asulavälisel hea nähtavusega teel, valgel ajal, sademeteta ja kuiva kattega 2 sõidureaga kahesuunalisel teel. Patrullauto

liikus teisel sõidurajal, patrullauto kiirus oli 105 km/h. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal, teel liikus mitu

sõidukit, mootorsõiduk sooritas möödasõitu. Seadme helisignaal radarkiirusmõõturi

puhul oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 103 km/h. Kiiruse

mõõtmise laiendmääramatus +/ 6 km/h, mõõtetulemus 97 km/h. Juhile näidati seadme -

tabloole fikseeritud näitu allkirja vastu. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat 4074.

Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks

tõendiks käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Nimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on kooskõlas ka videosalvestis

ning tunnistajate N G ja A V

i ütlused.

Nii nähtub maakohtu istungil vaadatud videosalvestiselt, et 90 km/h alas oli

fikseeritud menet

lusaluse isiku sõiduki kiirus vähemalt 101 km/h.

Tunnistaja N G

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus ei olnud rohkem kui 100 km/h.

Tunnistaja A V i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et politseipatrull fikseeris kiiruse

ületamise menetlusaluse isiku poolt, seejärel kiirendas menetlusalune isik veel

intensiivsemalt. Politseipatrull sõitis menetlusaluse isiku sõidukile järele ja peatas selle.

Suurima lubatud sõidukiiruse ületamist menetlusaluse isiku poolt kinnitas maakohtu

istungil ka kaitsja, kuid leidis, et tegemist on rikkumisega, mille võib lõpetada otstarbekuse kaalutlusel Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, ka vähesel määral, on raske liiklusalane rikkumine. Käesoleval juhul oli tegemist vaid

kahesuunalise kurvilise intensiivse liiklustihedusega põhimaanteega, rikkumine oli

7 toime pandud päevasel ajal. Ilmselgelt ei saa väita, et sellisel juhul on menetlusaluse isiku süü väike. Ületades sellisel ajal ja sellises kohas suurimat lubatud sõidukiirust, pani menetlusalune isik sellega ohtu lisaks endale ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara.

Väärteoasja kohtuliku menetluse käigus on kaitsja viidanud ka asjaolule, et kuigi

menetlusaluse isiku autot märgati, kui see ületas kiirust ja see fikseeriti, siis eraldi

protokolli selle kohta ei ole. Samuti heitis kaitsja ette, et pardakaamera ei olnud sisse lülitatud.

Maakohtule jäävad sellised kaitsja seisukohad arusaamatuks. Kaitsja ei täpsustanud, missuguse protokolli puudumine on käesolevas asjas taunitav. Maakohus viitas juba

käesolevas kohtuotsuses eespool, et 30.12.2017 oli koostatud Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, kiirus oli mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Mis puutub pardakaamera kasutamisse, siis maakohus leiab, et selle sisselülitamise otsustamine on politseipatrulli enda pädevuses tulenevalt kohapealsest konkreetsest

vajadusest. Pardakaamera mittesisselülitamise pärast ei ole kaebuse rahuldamine

kuidagi

ja millegagi põhjendatud.

Eeltoodu alusel ja hinnates maakohtus uuritud tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.1 ja §230 lg.2

järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 ja §51 lg.3, 4. Maakohus nõustub

kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna

antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist

leidnud mõlema väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, siis kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab,

et süütegude koosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri kiirmenetluse otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §2 lg.2 näeb karist 00 trahviühikut või 30 usena ette rahatrahvi kuni 2 sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse §227 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, kohaldades Karistusseadustiku §63 lg.1 sätteid. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

8 Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule määranud karistuse kahe väärteo eest täpselt

rangeima

sanktsiooni keskmises s. Kohtup määra raktika kohaselt peaksid järgnevad karistused minema edaspidi rangemaks.

Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalust isikut varem karistatud

väärtegude toimepanemise eest kahel korral, mõlemal korral oli tegemist suurima

lubatud sõidukiiruse ületamisega, s.h. suuremal määral, kui käesolevas väärteoasjas. Mõlemal korral on menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid, vastavalt

50 ja 68 trahviühikut. Nimetatud karistused on samuti pool ja veidi üle poole

sanktsiooni keskmise määra. Mõlemad rahatrahvid on menetlusaluse isiku poolt

tasutud vähem kui aasta möödumisel. Siinkohal peab maakohus vajalikuks märkida,

et menetl suurima lubatud usaluse isiku väide selle kohta, et teda on korra karistatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga 100 € ulatuses, ei ole õige. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole teda sellise suurusega rahatrahviga karistatud.

Kuigi käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele

isikule taaskord rahatrahvi nüüd juba 2 väärteo toimepanemise eest keskmises

määras, mis praktikas ei ole tavapärane, nõustub maakohus kohtuvälise menetleja

seisukohaga ja loodab, et kolmandat korda väärteo toimepanemine ning rahatrahvi tasumine hoiab menetlusalust isikut edaspidi väärtegude toimepanemisest.

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü

Liiklusseaduse §2 ja §227 lg.1 järgi ning 30 lg.2 asjaolu, et tal on 2 kehtivat

väärteokaristust suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest, leiab maakohus, et

käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud

Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja

juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud

suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole.

Ülaltoodu alusel tuleb osas jätta muutmata. Ida Prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse

Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega ei kuulu rahuldamisele ka G.

U kaistja Jevgeni Krištafovitši taotlus menetluskulude (kaitsjatasu) hüvitamiseks summas 300 €.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik