1-17-11719/25 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme kohtuotsus

1-17-11719

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Maakohus Pärnu Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2018.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-11719 (16274000220) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sarantšuk Tõlk - Kriminaalasi V.S süüdistusasjas kuriteos KarS § 121 lg1 järgi Kohtuistungi toimumise aeg Avalikul kohtuistungil 15.-16.03.2018.a.; üldmenetluses 23.04.2018.a. Prok

urör Ringkonnaprokuör Rainer Amur Süüdistatav

V.S

, ik.XXX,

Kaitsja Kokkuleppel jurist Ants Kuningas (tl.12-14) RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada V.S kuriteos KarS § 121 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

2. KarS § 73 alusel jätta V.S ’le mõistetud vangistuslik karistus kohaldamata tingimisi katseajaga üks (1) aasta.

3. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 23.aprillist 2018.a.

Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui V.S ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS § i 73 lõigetest 4 - ja 5 ei tulene teisiti.

2

Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse

vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus

uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga,

allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras.

Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras. -

4. . V.S suhtes tõkendit ei ole kohaldatud

5. riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista V.S’lt -

sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

Väljamõistetud menetluskulu tuleb V.S tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise d) eurot. Igakuine makse makse suurus 40 (nelikümmen

tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks, esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 30 ks kuupäevaks. -

V.S menetluskulud peab tasuma riigi kasuks välja mõistetud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE40123700123702872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a

nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber

sundraha V.S „ “. 99918700022232 Selgituseks märkida: , , kr asi 1-17-11719.

Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub

temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või

kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud

seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning

lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

6. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada V.S osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse.

7. CD plaat helisalvestisega asub kriminaalasja juures

ümbrikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse

tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse

3

pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna

on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatamise korral on tervikkohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav Kuressaare kohtumaja kantseleist alates 14. maist 2018.a. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus.

Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.

Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi,

esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 1 päeva 5 jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtun

ik

Märkus: 14.05. 2018.a. kohtumääruse alusel on pikendatud tervikkohtuotsuse kättesaamise tähtaega 17.07.2018.a.

V.S s

üüdistus

15.03.2018.a. toimunud kohtuistungil prokuröri poolt muudetud süüdistuse kohaselt süüdistatakse V.S’ d selles, et tema viibides 06.11.2016 kell 15.44 ajal Saare maakonnas Kuressaare linnas X F F asuva maja läheduses ja nähes majale lähenevat majanaabrit i’t, läks F

Fi juurde ning pihustas tahtlikult F F ainet, millega tekitas i’le näkku teadmata koostisega F F F F F F i’le valu ja tervisekahjustusi – i tundis näos põletustunnet ning valu. Samuti kaotas i ajutiselt nägemise paremas silmas, mis taastus arstide sekkumise tagajärjel.

V.S selline tegevus, mis seines teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, on kvalifitseeritud kuriteona KarS § 121 lg 1 järgi.

Menetlusosaliste seisukohad kohtus Prokurör peab kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega V.S süüdistuse KarS § 121 lg1

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises tõendatuks ja tema tegevuse KarS § 121 lg1 järgi õigesti kvalifitseerituks. V.S poolt toimepandud tegu on õigusvastane, ta on teo toimepanemises süüdi, süüd välistavad asjaolud puuduvad. V.S karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.S poolt on toimepandud tahtlik II astme

isikuvastane kuritegu. V.S ei oma kehivaid kriminaal- ja väärteokaristust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et V.S ei käi tööl, rahaliseks sissetulekuks on ainult pension summas X

XX eurot mille tõttu ei ole põhjendatud temale mõista karistuseks rahalist

karistust. Prokurör taotleb V.S süüdi tunnistamisel kuriteos KarS § 121 lg1 järgi mõista temale karistuseks vangistus 6 kuud, mis on sanktsiooni keskmises määras mõistetav karistus. KarS § 73 lg1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.S ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

V.S kinnitas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on temale arusaadav, kuid ennast kuriteo

toimepanemises süüdi ei tunnista. Tema väidete kohaselt pole üldse sellist asja toimunud.

4 Kasutades süüdistatavale antud õigust, keeldus V.S kohtuistungil temale süüks arvatud kuriteo

kohta ütluseid andmast.

Süüdistatava V.S kaitsja on veendumusel, et V.S ei ole temale etteheidetavat

kuritegu toimepannud. Kaitsja vaidlustab kõik prokuröri esitatud väited ja seisukohad ning osundab, et ka prokuröri poolt esitatud ja kohtus uuritud tõendid ei riimu omavahel ja ei toeta

süüdistuse väiteid. V.S-ile etteheidetava teoga seoses ei ole tekitatud kahju.

Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Süüdistus on täies ulatuses tõendamata ja kuriteo

koosseis puudub, puudub nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. V.S tuleb õigeks mõista ja kõik menetluskulud, sh. süüdistatava lepingulise kaitsja kulud jätta riigi kanda.

Kannatanu F Fi

leidis nagu prokurör, et V.S tuleb süüdi tunnistada kuriteos KarS § 121 lg1 järgi ja mõista ka vastavalt karistus. Materiaalse kahju nõuet süüdistatava vastu ei ole.

Kohtu seisukoht

KrMS § 3051

lg2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes kohtulikul uurimise esemeks olnud

tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik

oma arvamust avaldada. Kohus olles uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud

tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et

V.S süü KarS § 121 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, V.S süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna V.S on vaidlustanud prokuröri poolt esitatud kõigi tõendite lubatavuse siis annab

kohus esmalt hinnangu riikliku süüdistaja poolt esitatud ja kohtus uuritud tõendite lubatavusele: Süüdistatava kaitsja väitel ei ole V.S süüdistus leidnud tõendamist ühegi

lubatava tõendiga. Samas ei ole kaitsja veenvalt põhjendanud, miks ta ei loe ühte või teist

tõendit kaitseaktis ja kohtuistungil peetud kaitsekõnes tuginenud lubatavaks. Kaitsja on ise

oma vastuväidetes järgmistel süüdistusaktis nimetatud ning kohtus uuritud tõenditele: e

- 06.11.2016.a. häirekeskuse helisalvestisele koos asitõendi vaatlusprotokolliga, - kannatanu F Fi tervisekaardi andmetele nr XXXXXXXXXXX. KrMS § 63 lg1 alusel on tõendite liikideks: kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja

või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus kohtuistungil ekspertiisiakti

selgitamiseks, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või

videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või muu teabetalletus. Kaitsja vaidlustades

kõik tõendid ei ole esitanud selgeid argumente miks ei saa lugeda asjas tõenditena

kohtuistungil uuritud ning kannatanu ja tunnistajate lubatud ristküsitlusel saadud ütluseid tõenditeks. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid vastavad KrMS § 63 sätestatud nõuetele ja KrMS § 63 lg1 ja

2861 alusel on kohus need tõendid lugenud

lubatud tõenditeks. Suurem vaidlus oli kohtuistungil prokuröri poolt kohtule tõendina

esitatud kannatanu F Fi poolt Häirekeskusele tehtud kõnesalv e lubatavuse üle ning estis

sideettevõttelt saadud andmete protokolli lubatavuse üle. Kohus nõustub siin prokuröri

seiskohaga, mille kohaselt Häirekeskuse helisalvestise protokolli saab käsitleda nii asitõendina kui muu teabetalletusena. Prokurör on käsitlenud seda asitõendina ning esitanud

kohtule selle vaatlusena. Samuti esitas p asitõendi rokurör kohtule sideettevõtjalt saadud

andmete protokolli, mis on käsitletav uurimistoimingu protokollina. Lisaks esitas prokurör kohtule Kuresaare Haigla SA-lt saadud tervisekaardi ja politseiandmebaasi MIS väljatrükid, mis on käsitletavad muude dokumentidena. Seega on prokurör kohtule esitatud KrMS § 63 lg

1 kohased tõendid, kohus loeb need tõendid lubatavateks ja usaldusväärseiks. Kaitsja täiendavaid tõendite vastuvõtmist ei ole taotlenud.

5

V.S süü KarS § järgi 121 lg1 kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist: - Kannatanu F F , et tunneb V.S

i ütlustega selles , kuna elavad ühes majas, so.

naabrid X Kuressaares asuvas majas. Tema ja ka teiste majas elavate naabrite

omavaheline suhe V.S-iga ei ole kõige parem, kuna V.S on naabrite

suhtes väga kiuslik. i ütluste kohaselt oli ta V.S süüdistuses märgitud F F

ajal, 06.11.2016.a., ja jalutas peale tööd poest läbi käinud ning paar õlut joonud

kodu poole X teel olles mobiiltelefoniga. XXXXX. Ta rääkis Jõudes juba X maja lähedusse s.o. maja hoovi, kus oli majani viiv tee, tuli talle vastu naaber V.S, kes talle F F mida midagi ütles, kuid kuna i rääkis telefoniga, siis ei saanud ta aru, V.S oli talle poole, kui V.S öelnud. Ta lõpetas kõne ning vaatas V.S võttis midagi rohkem ütlemata taskust mingi eseme ja temale ootamatult lasi sellest

talle näkku, sealhulgas silmadesse, mingit ainet, vedelikku või gaasi. Kannatanu

ütles, et see aine, mille V.S talle näkku lasi, maitses halvasti, tekitas näkku s.h

silmadesse kipitava valu ning silmanägemine kadus. Tal kadus hetkeks „ “ eest pilt

ning ta kukkus korraks pikali. Peale toibumist leidis ta maha kukkunud telefoni ja

helista 112, et kutsuda kiirabi, mis tuli ja viis ta haiglasse. s hädaabi numbrile

Haiglas vaatas arst ta üle ning seal pandi talle 2-3 tunni jooksul silmatilku, mis leevendasid valu. Kannatanu ise ei osanud öelda, mis ainega oli tegemist. Kannatanu jäi kohtus kindlalt oma ütluste juurde nii sündmuse toimumise aja, koha kui toimunu

kirjeldamisel antud ütluste juurde. Kahjutasu nõuet süüdlase vastu ei ole, kuid soovib V.S kriminaalvastutusele võtmist; - F F kinnitavad - skuselt saadud kannatanu F F i ütluste tõepärasust asitõendi Häireke i

poolt

häirekeskusele 06.11.2016.a. tehtud kõne helisalvestis CD plaadil ning

kõnesalvestise protokoll (tl.11-27), F F tervisekaart-Haigusjuhu nr XXXX 2016 i

kohta (tl.28-29)31- ja sel saadud kannatanu F F sideettevõttelt menetleja taotlu i kõneeristuse andmed 06. novembri 2016.a. (tl .31-33). st

Häirekeskusele 06.11.2016.a. tehtud kõne salvestiselt kuuldu- ja loetu kattub põhilises – ütlustega kohtuistungil; ja olulises osas kannatanu F Fi

Tervisekaardilt F Fi toimetati kiirabiga haiglasse 06.11.2016 kell 16.03 nähtub, et s.o peale toimunut. Selleks hetkeks tuvastas arst, et F Fil oli paarkümmend minutit parem silm punetav, vasaku silma visus korras. Arst hinnangul esinesid F Fil on küll käitumiselt ja enesekontrollilt alkoholi tarvitamise tunnused, kuid ta oli oma

korrektne. Haiglas hakati silma loputama NaCl lahusega ning peale 2 tunnist

loputamist kaebused leevendusid ja nägemine paranes. Soovitatud esimesel

võimalusel pöörduda silmaar Põhidiagnoos, mille arst on pannud, on stile. "silmavalu". Arstile on kannatanu F Fi seletanud silma vigastuste saamise kohta rääkinud järgmist: „Oli just koju jõudmas kui naabrimees tuli tänaval vastu. See naabrimees visanud mingit keemiat silma – õnneks sai käe ette. Paremas silmas pärast seda kõrvetav

valu. See mees olevat varemgi selliseid tükke teinud ja kellelegi hapet näkku pritsinud“; - F F mobiiltelefoniga Sideettevõtjalt saadud andmete protokollilt nähtub, et i rääkis

(telefoninumber XXXXXXX, mida kannatanu nimetas ka ülekuulamisel)

06.11.2016 kell 15.41 - 15.44 ning sellele kõnele järgmine kõne oli

koheselt

numbrile 112 kell 15.44. Seega nähtub ka kannatanu kõneeristusest, et koheselt

6 peale eelmise kõne lõppu helistas ta 112, mis vastab üheselt ka kannatanu ütlustele

kohtuistungil; - Tunnistaja G G`e - kannatanu F Fi abikaasa, G G ütlustega kohtuistungil. e ütluste kohaselt on naabritel s.h neil on pidevalt probleeme X aadressil, ehk samas majas, elava V.S-iga. Tunnistaja teab et V.S oli ka suvel 2016 pritsinud mingi

ainega nende naabrit Ct. Peale abikaasaga juhtunut k F F odus rääkis kannatanu i

talle, kuidas V.S oli temale ootamatult midagi silma lasknud ning abi saamiseks helistas a ta Häirekeskusele ja käis haiglas silmi puhastamas. Abikaas F F

i silmad olid peale sündmust punased;

- Tunnistaja C C ise varem, `i ütlustega kohtuistungil, mille kohaselt on ka tema

suvel 2016, langenud sarnaselt F File V.S poolt teostatud mingi aine

rünnaku ohvriks. V.S on ka temale 2016.a. suvel pritsinud mingit ainet

näkku ja riietele. Tunnistaja ütluste kohaselt on V.S maja naabritega

erinevaid probleeme. Peale F Figa toimunut 2016 aasta novembris kis rää

kannatanu F F ise temale F File midagi i , kuidas süüdistatav V.S oli ootamatult ajal kui F Fi oli abi näkku pritsinud ta tuli töölt ja rääkis telefoniga. saamiseks helistanud Hädaabinumbrile ja kiirabi oli ta viinud haiglasse. Tunnistaja

teab sündmusest sellepärast, et kiirabi käis nende maja juures ja e rääkis F Fi is

juhtunust. Tunnistaja C C

. i ütlused kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust

kuna on põhiosas kattuvad kannatanu i ütlustega ja kooskõlas F F teiste uuritud tõenditega;

- -keelduda Süüdistatav V.S on kasutanud temale seadusega antud õigust ütluste andmisest. Ta on väitnud ainult, et midagi kannatanu poolt kirjeldatut ei ole toimunud ning süüdi ta ennast ei tunnista. Seega puudub kohtul võimalus hinnata

süüdistatava poolt antud ütluste tõepärasust või usaldusväärsust koosmõjus teiste kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega. Süüdistatav eitades kuriteo toimepanemist

ja loobudes juhtunu kohta ütluste andmisest on jäänud passiivsele

kaitsepositsioonile. Kaitsja väidet, et kaitsealust V.S ei olnud süüdistuse kirjeldatud kuriteo ajal sündmuskohal, ei saa kohus ilma süüdistatava enda ütluseid kuulamata lugeda tõendiks.

Eeltoodud tõendite nii otseste kui kaudsete tõendite – annalüüsi pinnalt on kohus jõudnud -

veendumusele, et kannatanu F F F F i on andnud tõeseid ütluseid ja i ütlused koosmõjus teiste

kaudsete tõenditega annavad alust lugeda esitatud süüdistus V.S-ile e kannatanu F Fi

tervise kahjustamises ja valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises, so. kuriteos KarS § 121 lg1 järgi tõendatuks. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses juhtunu

kohta . Kannatanult, kes sattub , so. kuriteo sündmuse ja selle sündmuse tagajärgede kohta

ootamatult kuriteo ohvriks ei saa nõuda, et ta pärast juhtunut iga kord ja erinevate ajavahemike järgi annaks ütluseid nagu „grammafoniplaadilt“. Kohus nõustub ka prokuröri

s

üüdistuskõnes viidatud asjaoluga, et süüdistatava kaitsja ei seadnud ristküsitluse käigus

kordagi kannatanu ütlusi kahtluse alla s.t diametraalseid vastuolusid kohtueelses menetluses antud ütlustega ei olnud (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-25-15-

Kohus ei pea uuritud tõendite analüüsi põhjal asjakohasteks kaitsja viiteid sellele, et kogu sündmuse esitamine on kannatanu poolne lavastus eesmärgil kahjustada V.S. F F i

KarS § 121 lg1 järgi kvalifitseeritaval kuriteokoosseisul on kaks alternatiivset objektiivse

koosseisu alust: kas tervise kahjustamine või valu tekitamine. Selleks, et rääkida kuriteokoosseisust, peab vähemalt üks nendest olema tuvastatud.

7 Riigikohus on otsuses nr 1-16-10326 asunud seisukohale, et

Seega tuleb antud juhul hinnata, kas V.S tegevus tekitas kannatanule vähemalt

valuaistingut ning kas see on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav tüüpilise

tagajärjena. Kohtus uuritud tõenditest kannatanu ütlustest, Häirekeskusele tehtud kõne -

salvestisest ja kannatanu tervisekaardist nähtub, et V.S rünnaku tagajärjel esines kannatanul mitteainult silmade punetus, vaid ka silmavalu ja nägemise ajutine kadumine ning leevendus nägemis 2 tunnise füsioloogilise lahusega loputami ele saabus alles silma sel ja arsti

soovitusel tuli kannatanul pöörduda võimalikult kiiresti silmaarsti poole. Sisuliselt pidi

kannatanu F Fi 2 tundi haiglas valu leevendus. Kehalise käes olema enne kui see puutumatuse oluline kahjustamine on sätestatud KarS § 121 lg 2 p 1 kuriteokoosseisus. Antud juhtumi puhul on tegemist paari tunnisest kehalise puutumatu

se kahjustamisest, mistõttu on

põhjendatud teo kvalifitseeri KarS § 121 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel kohus ei nõustu mine

süüdistatava kaitsja väidetega, et kannatanu silmade punetust, mille päritolu ei ole teada

ning mis täiskasvanud inimesele isegi valu ei tekita ja leeveneb üksnes silma loputamisel

füsioloogilise lahusega ning ei vaja eraldi ravi, ei saa pidada objektiivsele kõrvalseisjale

oluliseks tervisekahjustuseks. Tegemist on kaitsja enda isikliku subjektiivse hinnanguga

asjaolude suhtes, mida ta erinevalt kannatanust konkreetses olukorras ei ole tajunud.

Kannatanul esinenud valuaisting on tuvastatud nii kannatanu ütluste kui tervisekaardil fikseeritu alusel.

Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et V.S pihustas F Fi le näkku mingit teadmata ainet, mis tekitas F Fi'le valu ning võttis ajutiselt silmanägemise. Seega pidi olema tegemist ainega, mis oma sisalduselt oli valu tekitav, nägu ja silmi ärritav. See tähendab, et just V.S

tegevuse tulemusel tundis F Fi reaalselt valu ning kadus ka silmanägemine (see on tuvastatav üheselt nii kõnesalvestuselt kui ka patsiendikaardilt- diagnoos oli silmavalu ja kokkuvõte ja soovitused koha peal on märgitud, et loputatud silma 2 h, nägemine paranenud).

Kohus V.S tegevust hinnates, sh. kohtumenetluses saadud andmeid V.S agressiivse käitumise kohta oma naabrite suhtes ka varasemal perioodil, asub seisukohale, et V.S pidi teadma, et tema poolt pihustatav (pritsitav) aine on valu tekitav, sest vastasel

juhul puuduks kannatanu poolt kirjeldatud viisil toimepandud Kohus pritsimisel mõte.

nõustub prokuröriga, et kui hinnata antud tegevust objektiivse kõrvalseisja seisukohast, siis mingi aine näkku s.h silma, mis on õrn organ, pihustamine toob tagajärjena tüüpiliselt kaasa valuaistingu Antud juhul soovis V.S arvestades nende omavahelisi suhteid F File valu

tekitada, mistõttu la silma ja lahkus kiiresti pärast seda sigi ta talle mingti ainet sündmuskohalt.

Seega on tuvastatud nii V.S-ile süüks arvatud kuriteo objektiivne külg kui ka subjektiivne külg ning põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.

Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätestatust. KarS § 56 kohaselt on V.S-ile isiku karistamise aluseks isiku süü. Kohus on tuvastanud süü KarS § järgi V.S-ile 121 lg1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. V.S on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid

asjaolusid ei ole tuvastatud. V.S poolt on toimepandud tahtlik II astme isiku

8 isikuvastane 121 lg1 vägivallaga seotud kuritegu. KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on

kohtul võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õigusko

rra

kaitsmise huvisid. V.S ei ole kuritegu tunnistanud, ei ole kuritegu kahetsenud. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. V.S tööl ei käi, elab pensionist, mis on

360 eurot. Arvestades, et elamiseks on samuti raha vaja, siis kohus ei pe V.S-ile a

võimalikuks ega põhjendatuks mõista rahalist karistust. V.S ei oma kehtivaid väärteo- ega kriminaalkaristusi. Arvestades eespool välja toodud asjaolusid, mis mõjutavad V.S

süü suurust ja täidab karistuse eesmärke V.S süüdi tunnistamisel KarS § 121 lg1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on põhjendatud mõista V.S-ile karistuseks kolm

(3) kuud vangistust, mis on sanktsiooni keskmisest määrast allapoole mõistetav karistus. Arvestades V.S poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema isikut leiab kohus, et mõistetud

vangistuse võib süüdlase suhtes jätta täielikult KarS § 73

lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi

kohaldamata, kui V.S ei aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku pane 1 (ühe) kuritegu. Tsiviilhagi - puudub Asitõendid – Häirekeskusele tehtud CD plaat kõnesalvestisega on lisatud toimiku materjalide hulka, muid asitõendeid ei ole. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Tõkendit –

V.S suhtes ei ole tõkendit kohaldatud ja kohus ei pea põhjendatuks tõkendit otsusega ka kohaldada.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

-

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega

kaas I astme kuriteos nev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on I

süüdimõistmise korral ,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on on 1 alates 01.01.2018.a. 500,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500=750 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel

kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt

riigituludesse. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel arvestades süüdistatava V.S varalist

olukorda peab põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha 750-lt eurot 480,00 -le eurole ja määrab väljamõistetud sundraha tasumisele ositi 1 aasta jooksul.

Muud menetluskulud puuduvad.