2-17-11305/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11305 Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ hagi XX ja YY vastu ühisvara jagamiseks. Hagi läbi vaatamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23. jaanuari 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Inkasso OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (määruskaebuse esitaja): Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), lepinguline esindaja Olesja Polehhina Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 23. jaanuari 2018 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. 2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 25. juulil 2017 Harju maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II, koos edaspidi „kostjad“) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja väitel:  Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-110396 mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 1 000 eurot, intress 201,46 eurot ja viivis 13. juuni 2016 seisuga 920,26 eurot, samuti viivis määraga 0,2% päevas alates 14. juunist 2016 kuni põhinõude täitmiseni; otsus jõustus 12. detsembril 2016;  Harju Maakohtu 30. jaanuari 2017 määrusega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 1 873,60 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Määrus jõustus 18. aprillil 2017;  hageja esitas jõustunud kohtulahendid kohtutäiturile täitmiseks. Kohtutäituri õiendi kohaselt ei ole kostja I võlgnevuste katteks midagi tasunud. Maksuameti andmetel

2 (3) puudub kostjal I töökoht ning rahalised vahendid pangakontodel. Kostjale I kuuluvad osalused OÜ-s E ja M OÜ-s. Osalustele on seatud käsutamise keelumärked;  kostjate ühisomandis on kinnistu, mis asub XXX (edaspidi „kinnistu“), mille arvelt saaks rahuldada hageja nõuded kostja I vastu. Lisaks sellele kuulus kuni 19. juulini 2017 kostjatele kinnistu aadressil YYY, mille müügist saadud raha tuleb kostjate vahel jagada võrdsetes osades;  abieluvararegistri andmetel pole kostjatel sõlmitud abieluvaralepingut ega esitatud andmeid abikaasade valitud varasuhete kohta;  kuna kostja I lahusvarast tema kohustuste täitmiseks ei piisa, tuleb kostjate ühisvara müüa kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel ning saadud raha arvel rahuldada hüpoteegipidajate nõuded ja pärast nimetatud nõuete rahuldamist alles jäänud raha jagada kostjate vahel võrdselt. Kostja I leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna tema ja hageja vahel sõlmiti kohtutäituri vahendusel sissenõutava võlgnevuse tasumiseks maksegraafik. Seega puudub hagejal täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi alus nõuda ühisvara jagamist. Maksegraafikust põhjuseta loobumine on pahauskne käitumine. Isegi kui hageja töötajal ei olnud õigust kohtutäituriga suhelda ja maksegraafikut sõlmida, siis vastutab hageja oma töötaja tegevuse eest. Kostja II nõustus kostja I seisukohtadega. Hageja vaidles kostja I taotlusele vastu. Maksegraafiku sõlmimise nõusoleku andis kohtutäiturile hageja töötaja, kellel puudus selleks vastav volitus. Kohtutäitur tühistas 11. jaanuaril 2018 kostjaga I sõlmitud maksegraafiku. MAAKOHTU MÄÄRUS Maakohus jättis 23. jaanuari 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagi esitati kohtule põhjusel, et kostja I suhtes algatatud täitemenetlustes hageja nõude täitmine ebaõnnestus kostjal I lahusvara puudumise tõttu. Kuigi menetluse kestel sõlmis hageja esindaja õigustamatult (volituse puudumine) kostjaga I maksegraafiku kohustuste täitmiseks, on kostja I vastavat kohustust hageja ees siiski täitnud. Seega ei ole täitemenetluses nõude rahuldamine kostja I lahusvara arvelt ebaõnnestunud. MÄÄRUSKAEBUS Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub hagi sisuliselt läbi vaadata. Hageja tugineb TMS § 14 lg-le 2 ja perekonnaseaduse § 33 lg-le 3, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu. Kostja I määruskaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 27. aprilli 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3 (3) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Hageja tugineb väitele, et täitemenetluses pole tal olnud võimalik kostja I suhtes oma nõuet maksma panna, kuna kostjal I puudub lahusvara. Seetõttu nõuab hageja kostjate ühisvara jagamist. Hageja on kostjaga I sõlmitud maksegraafiku tühistanud. Kostja I seevastu leidis, et ta on kohustuse nõuetekohaselt täitnud, kuna tasub võlga hagejaga sõlmitud maksegraafiku alusel. Seega on pooltel vaidlus selle üle, kas hageja saab täitemenetluses kogu nõude korraga maksma panna, kui kostjaga I on sõlmitud maksegraafik, ja kas maksegraafik kehtib. Vaidluse lahendamiseks tuleb võtta seisukoht, kas kostja I on võimeline võlga tasuma oma lahusvara arvel, aga selleks on vaja hinnata tõendeid. Kohus ei saa seda teha TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel (vt Riigikohtu 18. november 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 teise alternatiivi alusel läbi vaatamata ja asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing Gaida Kivinurm Ulvi Loonurm