1-07-5731/5 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-07-5731 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Indrek REBASE Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 10.09.2009 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.L

sünd. xxx, isikukood xxx,

Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, xxx Karistuse kandmise algus 23.07.2007 ja lõpp 19.11.2009 RESOLUTSIOON Vabastada R.L (isikukood xxx) temale Pärnu Maakohtu 12.06.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata R.L-i katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada

R.L

katseajal

järgima

Karistusseadustiku

§75 lg.1

sätestatud

järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxx -

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele -

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

-

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast

lahkumiseks

kauemaks

kui

2 viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada

R.L

katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p. 1, 2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- heastada kuriteoga tek

itatud kahju 6 (kuue) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas

töötuna arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada R.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.06.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.L on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 12.06.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8 ja §263 p.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 4 kuud.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3

distsiplinaarkaristust. Iseloomustuse kohaselt omandas kinnipeetav vanglas põhihariduse, taotleb õppimise jätkamist 10-ndas klassis. Vanglas viibimise ajal on

kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides EQUIP, Viha juhtimine ja

Eluviisitreening. Koostöös ametnikega kinnipeetav initsiatiivi ei ilmuta, kriminaalhooldusesse suhtub neutraalselt.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vabadusse

naastes toeks ema ja kasuisa. Vabanedes ei ole kinnipeetava ema arvates ees ootamas kriminaalse taustaga sõpru, kuid kindel ta selles ei ole, sest ei tea poja suhtlusringkonda täpselt. Perekonna toetus kinnipeetavale on vähene, seega tõhusat toetust pakkuv tugivõrgustik puudub. On kahtlusi, et kinnipeetav võib alustada uuesti kodust asjade äraviimist, et need maha müüa ja raha saada. Täitise andmetel on

rahalisi nõudeid üleval summas 84 488,50 krooni. Kinnipeetaval on ilmnenud

korduvalt vägivaldsust, ta on manipuleeriv, võib olla liider, on täheldatud

karistamatuse tunnet. Vabanedes kinnipeetaval töökohta ei ole, ka vangistuses ei töötanud. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht Silla talus, mis kuulub kasuisale, kes on nõus kinnipeetava sinna elama võtma. Eluruumid on heas korras ning avarad. Uue kuriteo toimepanemise olulised riskifaktorid on järgmised: halvad

3 suhted lähedastega; motivatsioon oma käitumist muuta on puudulik; esineb mõtlematu

käitumine, elab hoolimatut ja teisi mittearvestavat eluviisi; puudulikud eluoskused; agressiivsus.

Arvestades eeltoodut nõustus kriminaalhooldusametnik kinnipeetava vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamisega ja tegi ettepaneku määrata kinnipeetavale

järgmised kohustused: heastada kuriteoga tekitatud kahju igakuiste jõukohaste maksetega; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala 2 nädala jooksul vabanemise päevast või võtta end arvele Töötukassas; mitte viibida kohtu määratud

paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

Maakohtu istung

Kinnipeetav R.L taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et soovib vabaneda just käesoleval ajal, kuigi tähtaegse vabanemiseni on jäänud vaid 2 kuud, kuna soovib kindlasti jääda kriminaalhooldaja järelevalve alla, et olla esialgu vabaduses kindlam ja et oleks, kust abi küsida.

Prokuröri abi Indrek Rebase nõustus maakohtu istungil kinnipeetava ennetähtaegse

vabastamisega ja tegi ettepaneku lisaks kriminaalhooldaja poolt nimetatud kontrollnõuetele panna süüdimõistetule veel lisakohustuseks keeld tarvitada alkoholi.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil taotlust ja palus see rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et R.L tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused R.L vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et R.L viibib vangistuses alates 23.07.2007, s.o. üle 2 aasta. Karistust on jäänud lõpuni 19.11.2009 kanda veel 2

kuud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud tunduvalt kauem, kui jääb veel karistust kanda.

Maakohus leiab, et kuigi antud asjas kuuluvad arvestamisele asjaolud, et kinnipeetavat on vangistuses karistatud distsiplinaarkorras 3 korda, et tal on võlgnevusi peaaegu

85 000 krooni, et ema ei suhtu poega usalduslikult ja et viimase kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal, tuleb lisaks nendele võtta arvesse ka alljärgnevat.

4 Vangistusest vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Elama asub ta

Silla talusse Ahula külla Albu valda. Tegemist on eramajaga, majas on remont lõppemas, eluruumid on heas korras ning avarad, on olemas pesemisvõimalused ning elamispind on varustatud elektriga.

Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, ei ole kinnipeetaval tõhusat toetust

pakkuvat tugivõrgustikku, kinnipeetava ema on poja suhtes kahtlustav ja usaldus puudub, kuna poeg kippus asju kodust ära viima ja neid müüma, et raha saada. Samas nähtub samast arvamusest, et käesoleval ajal on nii kinnipeetava ema kui

viimase elukaaslane nõus jagama kinnipeetavaga elukohta ja talu omanik (kinnipeetava kasuisa) on nõustunud, et R.L tuleb vabanemisel elama nende

juurde. Seega väärivad tähelepanu kinnipeetava poolt maakohtu istungil antud seletused selle kohta, et käesolevaks ajaks on ta emaga ära leppinud.

Kuigi asja materjalides puudub garantiikiri selle kohta, et kinnipeetavale oleks tagatud vabanemisel töökoht ja seega legaalne sissetulek, nähtub kriminaalhooldaja

kirjalikust arvamusest, et kinnipeetaval on olemas vanavanemate rahaline toetus. Kinnipeetav seletas ise maakohtu istungil, et tegelikult on tal kokkulepe töökoha saamiseks onu kaudu olemas ja ta kavatseb vabanemisel koheselt tööle asuda, et hakata tasuma võlgu.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vangistuse ajal läbinud erinevaid nõustamisi ja programme – EQUIP, Viha juhtimine, Eluviisitreening. Ka omandas ta

vanglas põhihariduse. Viru Vangla ametnikud ei täheldanud probleemkäitumisega seonduvaid asjaolusid, kinnipeetava eesmärke tulevikuks peavad nad realistlikeks –

asuda edasi õppima ja minna tööle. Maakohus leiab, et seega on tegemist kinnipeetavaga, kelle soovi muutuda ja elada edaspidi seaduskuulekalt võib pidada

reaalseks. Arvestada tuleb ka seda, et kinnipeetava puhul on tegemist noore inimesega, kes on vangistuses esimest korda.

Maakohus leiab, et eeltoodud asjaolud on lisatagatisteks sellele, et hoida ära

kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemine. Elamine koos perekonnaga ja mitte üksi tagab järelevalve lisaks kriminaalhoolduse poolt kehtestatavale.

Lisaks eeltoodule arvestab maakohus ka asjaolu, et kinnipeetava vabastamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega on nõustunud nii kriminaalhooldaja kui prokurör. Kinnipeetav ise on leidnud, et vabanemine koos käitumiskontrolli nõuete ja kriminaalhooldaja järelevalvega on talle vajalik.

Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. 2 kuud enne karistuse tähtaja lõppu, on

võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ning aitab teda resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb 2 kuu

pärast tähtaegselt, puudub igasugune seaduslik alus tema elu ja tegevuse üle

teostada järelevalvet. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et

vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru

andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski selge, et kriminaalhooldusalane endine vang on ühiskonnale palju

ohutum ja turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita tähtaegselt vabanenud endine vang.

5

Arvestades eeltoodut, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud R.L

vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega eelkõige sellepärast, et karistuse tähtaja lõpuni on jäänud vaid 2 kuud ja vabastades ta enne seda tähtaega, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve

aasta. Ka leiab maakohus, et peale esimest ja noore inimese jaoks suhteliselt pikaajalist vangistuses viibimist on kinnipeetaval vabanemise korral kindlasti väga vajalik toetus ja abi, mida maakohtu arvates saab kõige efektiivsemalt ja õigesti pakkuda ennekõike kriminaalhooldus.

Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb R.L-ile vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista ühe aasta pikkune katseaeg.

Sellel ajal allutatakse R.L KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning

esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste kriminaalhooldusametniku ja prokuröri poolt nimetatud KarS §75 lg.2 p.1, 2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- heastama kuriteoga tekitatud kahju 6 kuu jooksul alates

vangistusest vabanemisest

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume

- otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas töötuna

arvele 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on põhjendatud, kuna Pärnu Maakohtu

12.06.2007 otsusega on kinnipeetavalt välja mõistetud tsiviilhagina Kxxx Axxx

kasuks 1050 krooni ja Albu valla kasuks (solidaarselt A.S xxx 1500 krooni. Maakohus leiab, et koheselt tööle asumisel või töötuna arvele võtmisel on nimetatud kahju võimalik heastada 6 kuu jooksul. Teine lisakohustus on vajalik seetõttu, et kuna Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi ja

narkootikumide tarvitamist, on sellekohane järelevalve vabanemisel vajalik. Tööle asumine või töötuna enda arvele võtmine tagab kinnipeetaval vabaduses legaalse

sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude

toimepanemise ohtu. Kuna asja materjalides asuvast kohtuotsusest nähtub, et kinnipeetav on kuriteo sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega

suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

6

Anne PALMISTE Kohtunik