2-18-6353/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-18-6353

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda G. L.i hagi A. C. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmisest.

2. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses G. L.i kanda.

3. Tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kostja elukoht on Ukrainas.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtujurist Olga Dmitrijeva Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2018, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-18-6353 Kohtuasi

G. L.i hagi A. C. vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja esindajad Hageja:

G. L. (isikukood xxx), elukoht xxx Kostja:

A. C. (sünd xxx), elukoht xxx

2-18-6353

2(3) Kohus 24.04.2018 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja kohtualluvuse põhjendamiseks ja/või kostja kirjaliku nõusoleku esitamiseks asja lahendamiseks eesti kohtus.

Hageja esitas 07.05.2018 kirjaliku taotluse, milles taotleb hagiavalduse vastuvõtmist arutamisele Viru Maakohtus. Koos taotlusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel. Kirjalikku nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus hageja ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata.

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja on korteriomandi aadressil xxx, xxx omanik. Hageja esitab nõude tema vastu korteriomandist. Hageja elab nimetatud korteris ning nõuab kostjalt hüvitama vara säilitamise kulud ajavahemikus märtsist 2003 kuni summas 8177,32 eurot. Kostja elukoht on Ukrainas.

Kohus tuvastas, et kostjal ei ole Eesti kodakondsust, Eesti rahvastikuregistris puuduvad kostja kohta andmed. Kostja elab Ukrainas ning võib eeldada, et kostja on Ukraina kodanik, seega käesoleva asja kohtualluvuse kindlaksmääramisele kohalduvad Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu sätted.

Kohus 24.04.2018 määruses selgitas hagejale, et rahvusvahelise õigusabi lepingu alusel tuleks hagi esitada kostja elukohajärgsesse kohtusse ja nõudis hagejalt selgitusi seoses Eesti kohtu kohtualluvusega.

Hageja 07.05.2018 taotluses selgitas, et hagejal on alaline elamisluba Eestis ja tema elukoht on Narvas. Hageja on eakas (88.aastane) ning omab rakseid haigusi, mis takistab tema osalemist teise kohtu menetluses. Hagiavalduse nõuded kostjale tulenevad õigussuhetest, mis on seotud korteriomandiga ning nimetatud kinnisvara on võlgade nõuete rahuldamise tagatis ja asub Narvas. Kostja 16.02.2016 kirjalikult andis hagejale lubaduse maksta korteriomandi korrashoiu eesti 5000 eurot pärast korteri müüki. Lubadust ta ei täitnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1).

Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel.

Kohus tuvastas, et kostja on Ukraina kodanik. Nimetatud andmed sai kohus kinnistu nr xxx kohta avatud kinnistustoimikust.

Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (lühend Eesti Vabariigi ja Ukraina leping) artikli 21 p 1 ja 2 alusel kui

2-18-6353

3(3) käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud menetlevad asja ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe.

Hageja ei esitatud poolte kokkulepet või kostja kirjalikku nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus.

Kohus leiab, et ei ole pädev asja lahendama sest puudub kirjalik kokkulepe asja lahendamiseks Eesti kohtus.

Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi.

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4).

Et kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, ei võta kohus seisukohta menetlusabi taotluse suhtes.

Kohus selgitab hagejale, et võlgnevuse nõudega kostja vastu võib hageja pöörduda kostja elukohariigi, so Ukraina, kohtusse.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 372 lg 6 juhul kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS §

173 lg 1).

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova kohtunik