3-18-650/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-650

Haldusasi

Saku

Tehnopark

OÜ

kaebus

Saku

Vallavalitsuse

hankekomisjoni 15.02.2018 otsuse, millega lükati tagasi

kaebaja

pakkumus

riigihankes

„Saku

Vallavalitsuse

tööruumide üürimine“ (viitenumber 191094), ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni 23.03.2018 otsuse nr 33-18/191094

tühistamiseks

Vaidlustatud lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.03.2018 otsus nr 33-

18/191094

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Saku Tehnopark OÜ, volitatud

esindaja Indrek Põder

Vastustaja (hankija) – Saku Vallavalitsus, volitatud esindaja

vandeadvokaat Aarne Akerberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Saku Tehnopark OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses

(HKMS § 279 lg 1).

3-18-650

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saku Vallavalitsus (vastustaja) avaldas 22.09.2017 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Saku Vallavalitsuse tööruumide üürimine“

(viitenumber 191094) hanketeate ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid.

2. Saku Tehnopark OÜ (kaebaja) esitas 23.10.2017 pakkumuse. Vastustaja 23.10.2017

pakkumuste avamise protokollist nähtuvalt oli kaebaja pakkumus ainus. Vastustaja

kvalifitseeris kaebaja 03.11.2017 kvalifitseerimise protokolliga ja tunnistas tema pakkumuse

03.11.2017 pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolliga vastavaks.

3. Saku Vallavalitsuse hankekomisjon lükkas 15.02.2018 koosoleku protokollilise

otsusega kaebaja pakkumuse tagasi, sest selle maksumus 551 736 eurot koos käibemaksuga

ületab hankelepingu eeldatavat maksumust. Saku Vallavolikogu võttis 17.08.2017 otsuse nr 45

p-ga 1 60-kuulise perioodiga hanke jaoks rahalise kohustuse kuni 504 000 eurot koos

käibemaksuga.

4. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse 15.02.2018 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks ja riigihanke tühistamiseks.

5. VAKO jättis 23.03.2018 otsusega nr 33-18/191094 kaebaja taotluse hankemenetluse

tühistamiseks läbi vaatamata ja vaidlustuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Hankemenetluse tühistamine ei kuulu VAKO pädevusse. Kuna vastustaja lükkas

15.02.2018 otsusega ainsa pakkumuse tagasi, on hankemenetlus lõppenud.

5.2. Kuna kohustus võeti pikemaks ajaks kui üks eelarve aasta, pidi hanke korraldamise

otsustama volikogu. Volikogu lubas 17.08.2017 otsusega vallavalitsusel viia läbi riigihanke

uute tööruumide rentimiseks 60 kuuks ja varalise kohustusega 504 000 eurot koos

käibemaksuga.

5.3. Hankekomisjonil oli õigus otsustada kõigi pakkumuste tagasilükkamine. Hankekomisjoni

esimees on olnud ka selle riigihanke kontaktisikuks (vastutavaks isikuks). Seega kuulus

vastutav isik hankekomisjoni koosseisu ja neljandat liiget ei olnud vaja kaasata. Vaidlustatud

otsuse on allkirjastanud 15.02.2018 hankekomisjoni esimees ja 16.02.2018 kõik

hankekomisjoni liikmed. Komisjoni protokolli ei pea allkirjastama kõik komisjoni liikmed

samal päeval.

5.4. Riigihangete seaduse (RHS) § 116 lg 1 p-s 1 sätestatud kõigi pakkumuste tagasilükkamise

alus annab hankijale õiguse mitte sõlmida hankelepingut juhul, kui kõik pakkumused ületavad

eeldatavat maksumust, ja ka siis, kui hankijal puuduvad rahalised vahendid hankelepingu

sõlmimisel lepinguliste kohustuste täitmiseks. Vaidlustades vallavolikogu poolt tööruumide

rentimiseks planeeritud rahaliste vahendite suurust, tulnuks kaebajal tõendada, et see pole

määratud kooskõlas õigusaktidega, eelkõige RHS-iga. Kaebaja ei ole seda teinud.

5.5. Vallavolikogu määras 17.08.2017 otsusega hankelepingu eeldatava maksumuse suuruse

enne hankemenetluse algust. Tööruumide rentimine oli ette nähtud viieks eelarve aastaks,

mistõttu võib tegemist olla hankeplaani välise riigihankega. Volikogu otsus oli vallavalitsusele

täitmiseks, mistõttu ei pidanud vallavalitsus hakkama hindama või analüüsima võimalikku

eeldatavat maksumust. Vallavalitsus sai riigihanke läbi viia üksnes volikogu otsuses ettenähtud

tingimustel. Hankijale ei tulene RHS-ist kohustust hankelepingu eeldatava maksumuse

teatavaks tegemiseks riigihanke alusdokumentides. Seega ei pidanud vastustaja „ülempiiri“

avaldama.

3-18-650

3(8)

5.6. Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendanud, millise maksumusega võrreldes on

hankekomisjon pidanud pakkumuse maksumust liiga kõrgeks. Pakkumus ületab volikogu poolt

ruumide üürimiseks ettenähtud vahendid 47 736 euro võrra. Kuna vastustajal puuduvad

rahalised vahendid ainsa pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingu sõlmimiseks, siis oli ta

õigustatud pakkumuse RHS § 116 lg 1 p 1 alusel tagasi lükkama.

5.7. Kaebaja viitas kvalifitseerimise protokolli ja pakkumuse vastavaks tunnistamise protokolli

puhul asjaolule, et need on 03.11.2017 allkirjastatud ühe komisjoni liikme poolt ja alles

15.02.2017 teise poolt. Isegi kui kaebaja need protokollid vaidlustataks, jätaks VAKO vastavad

taotlused läbi vaatamata, sest kaebajal puudub õigus vaidlustada tema jaoks positiivseid

otsuseid (RHS § 192 lg 3 p 7).

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tühistada hankekomisjoni 15.02.2018 otsus ja VAKO 23.03.2018 otsus. Kaebuse põhjendused:

6.1. Enne riigihanke alustamist tuleb vajadusel analüüsida turul olemasolevat ja prognoosida

tulevast olukorda, milleks võib hankija läbi viia turu-uuringu. Riigihanke eeldatav maksumus

tuleb määrata õigete, konkreetsele riigihankele kohalduvate reeglite valimiseks. Eeldatava

maksumuse määramisel tuleb lähtuda riigihanke alustamisele vahetult eelneval ajal kehtivast

keskmisest hinnatasemest turul. Vaidlustuse korral peab vastustaja põhjendama, et eeldatava

maksumuse määramine oli õige ja suurema maksumusega pakkumused esitati mingite väliste

faktorite mõjul. Vastustaja ei edastanud pakkujatele teavet rahaliste kohustuste võtmise

ülempiirist. Arusaamatuks jääb, kuidas jõudis volikogu maksimaalse varalise kohutuse

piirmäärani 504 000 eurot koos käibemaksuga. Vallavolikogu ei ole vastavat summat

määratlenud ei 2017. a ega 2018. a eelarves ega seletuskirjas. Samuti puuduvad hankeplaanis

viited tööruumide rentimisele. Ka Saku Vallavalitsuse 25.07.2017 istungi protokollist nr 35 ei

nähtu, et vallavanem Tiit Vahenõmm on teinud konkreetse ettepaneku varalise kohustuse

suuruse osas. Vallavalitsus ei ole määranud realistlikku eelarvet ja seejärel vajalike vahendite

olemasolu hankelepingu sõlmimiseks. Vastustaja ei ole VAKO-le esitanud ühtegi tõendit,

millest nähtuks võimalik eelarve kavandamine ja sellest tulenev eeldatava hanke maksumus.

Puuduvad tõendid ja viited dokumentidele, mille alusel on määratud üürisumma piirmääraks

504 000 eurot käibemaksuga.

6.2. Saku Sõnumite 2018. a märtsi numbris annab vallavalitsuse finantsteenistuse juht ülevaate

Saku valla 2018. a eelarvest. Üheks suuremaks investeeringuobjektiks on vallavalitsusele uued

tööruumid 1 800 000 eurot. Eeltoodu viitab üheselt, et vallavalitsusel on puudunud soov rentida

tööruume ja väidetav riigihange on näilik.

6.3. Saku valla 2017. a hankeplaanis ei ole ühtegi viidet selle kohta, et hankija soovib läbi viia

riigihanget vallavalitsuse tööruumide üürimiseks 60-kuuliseks perioodiks, samuti selle

maksimaalset maksumust.

6.4. RHS-i loogika kohaselt ei tohi hankija viia läbi hankemenetlust, teades, et tal puuduvad

selleks vajalikud rahalised vahendid. Praegusel juhul on vastustaja sellise käitumisega tekitanud

kaebajale varalist kahju.

6.5. Vastustaja koostas otsuse pakkumuse tagasilükkamiseks 15.02.2018, kuid edastas

protokolli pakkujale alles 20.02.2018. RHS § 47 lg 1 p 6 alusel tuleb pakkumuste

tagasilükkamise otsus edastada riigihankes osalevale ettevõtjale 3 tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates.

6.6. Kaebaja pakkumus avati 23.10.2017. Juba avamisel pidi vastustajale olema selge, et

pakkumus ületab planeeritud rahalisi vahendeid. Seega pidi vastustaja pakkumuse kohe tagasi

3-18-650

4(8)

lükkama või taotlema koheselt volikogult volitust pakkumuses esitatud summas varalise

kohustuse võtmiseks. Vastustaja aga palus 90 päeva möödudes kaebajal pakkumuse jõusolekut

pikendada, põhjendades seda rahaliste vahendite otsimisega.

6.7. Hankekomisjon on 3-liikmeline. Vastavalt Saku valla hankekorrale määratakse lisaks

komisjonile hanget läbi viima ka hanke eest vastutav isik. Vaidlusalust hanget viis läbi sama

isik, kes on hankekomisjoni esimees. Hanke pakkumuste avamise, kvalifitseerimise ja

vastavaks tunnistamise protokollid on allkirjastanud ainuisikuliselt hanke eest vastutav isik, kes

on ka komisjoni esimees. Ühe komisjoni liikme allkiri on lisatud 15.02.2018 ja kolmanda

komisjoni liikme allkiri puudub protokollidelt tänaseni. Arvestades riigihanke läbiviimise

korda, on vastavad dokumendid tühised.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Vastavalt HKMS § 17 lg-le 1 peaks vastustaja olema Saku vald.

7.2. Õigeks ei saa pidada kaebaja väidet hankekorra rikkumise kohta, kuid see ei oma vaidluses

tähendust.

7.3. Enne hanke korraldamist võib hankija korraldada turu-uuringu, kuid ei pea seda tegema.

Uuringule kulub paratamatult vahendeid ja seadus annab sellise kulutuse tegemiseks õiguse,

mitte ei sea kohustust. Selle eesmärk on hoida ära suurem kulu või kahju, mis võiks tekkida

ebamõistlikult kõrge hinnaga hankelepingu sõlmimisel. Eesmärk on, et hankija ei nõustuks

pakkumusega, mis on reaalselt üle turuhinna. Ei ole põhjust kahelda T. Vahenõmme, kes omab

pikaajalist kogemust kinnisvaravaldkonnas ja samuti vastavat kutsetunnistust, antud hinnangus

mõistlikule rendikulule.

7.4. Isegi kui vastustaja võinuks korraldada täiendava turu-uuringu, ei ole selle tegemata

jätmine käsitletav kaebaja õiguste rikkumisena. Kaebeõiguse teostamiseks peaks kaebus olema

riivatud õiguse kaitseks asjakohane ja eesmärgipärane ning eelkõige kaebaja subjektiivseid

õigusi puudutav.

7.5. Seadus ei kohusta hankijat enne hanke väljakuulutamist eeldatavat hankelepingu hinda

avaldama. Vaidlusaluse hanke ülempiir on mitmel viisil avaldatud. Vallavolikogu 17.08.2017

otsus nr 45 on avalik dokument, mis on vabalt kättesaadav Saku valla dokumendiregistris.

Samuti kajastub vastav informatsioon Saku Sõnumite 2017. a augusti numbris. Saku Sõnumid

on valla ametlik infokanal, mis viiakse tasuta igasse Saku valla postkasti. Äriregistri andmetel

on kaebaja tegevuskoha aadress Saku vallas. Samuti on ka kaebaja juhatuse liikmete elukohad

Saku vallas. Seetõttu ei saa väita, et informatsiooni on kaebaja eest varjatud.

7.6. Hankemenetluse eesmärk on hankija varade säästlik kasutamine. Riigikohus selgitas

05.03.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-14 (p 24), et riigihankeõiguse eesmärk ei ole

suurendada erasektori turuosa avaliku sektori pakutavate teenuste arvel.

7.7. RHS § 116 lg 1 p 1 alusel saab hankija tagasi lükata kõik pakkumused või kõik vastavaks

tunnistatud pakkumused. Mõistlik ei ole seda otsust teha enne, kui on selge, kas üldse on

vastavaid pakkumusi. See eeldab pakkumuste vastavaks tunnistamise etapi läbimist.

7.8. Kaebaja arvestas pakkumuse tagasilükkamise otsuse kättetoimetamise tähtaega valesti.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 alusel algas tähtaja kulgemine 16.02.2018.

Ajavahemik 17.-18.02.2018 langes nädalavahetusele. Seega oligi 20.02.2018 kolmas tööpäev

pärast kõigi pakkumiste tagasilükkamise otsuse tegemist ja vastav info edastati kaebajale

tähtaegselt.

3-18-650

5(8)

7.9. Kaebaja ei ole tehingu näilikkusele (vt TsÜS § 89) viidates selgitanud, kes on näilikus

tehingus olnud poolteks ja mis on näiliku tehingu eesmärk, mida selle tehinguga on väidetavalt

varjatud. Kaebaja ei ole kirjeldanud, milles peaks seisnema väidetav hankija huvi korraldada

näilik hange.

7.10. Kaebaja subjektiivne arvamus, et omavalitsus pidanuks otsustama üüripindade ülempiiri

suuremas ulatuses, ei ole asjakohane. Omavalitsus on autonoomne ja lähtub otsuste tegemisel

oma rahalistest vahenditest ning võimekusest. Rahaliste kohustuste võtmise üle otsustab

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 8 alusel omavalitsuse volikogu.

Seadusest ei tulene hankijale ülesannet omavalitsuse eesmärke ja volikogu otsuseid riigihankes

osalevatele pakkujatele selgitada.

7.11. Saku Vallavolikogu 17.08.2017 otsus nr 45 ei ole hanke alusdokumendiks või

menetlustoiminguks, mida kaebaja saaks vaidlustada. See on halduse siseakt, millel puudub

halduseväline mõju. Volikogu otsus oli suunatud hankijale, mitte kaebajale. Isegi kui kaebaja

saanuks sellist siseakti vaidlustada, tulnuks seda teha enne pakkumuste esitamise tähtaja

saabumist. Praeguseks on selle vaidlustamise tähtaeg möödunud, mistõttu ei saa kaebaja enam

tugineda selle õigusvastasusele.

7.12. Hankemenetluse väidetavad rikkumised ei mõjutanud hankija otsust kaebaja pakkumus

tagasi lükata. Kaebuses märgitud rikkumiste tuvastamine ei tooks kaasa kaebaja soovitud

tagajärge – sõlmida hankeleping.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastustaja avaldas hanketeate riigihangete registris 22.09.2017, seega tuleb vaidluse

lahendamisel lähtuda 01.09.2017 jõustunud RHS-ist.

9. Vastustaja tõi välja, et kohus on vastustaja ebaõigesti kindlaks määranud ja HKMS § 17

lg 1 järgi peaks vastustajaks olema kohaliku omavalitsuse üksus. Kohus lähtus hankeasjades

HKMS 28. peatükis toodud eriregulatsioonist. HKMS § 269 lg-st 1 nähtuvalt on hankeasjas

vastustajaks hankija. Kuna hanketeate järgi oli hankijaks Saku Vallavalitsus, luges ka kohus

asjas vastustajaks Saku Vallavalitsuse.

10. Vaidlus on tekkinud asjaolust, et vastustaja soovis üürida tööruume. RHS § 11 lg 1 p 7 järgi

ei ole hankija kohustatud RHS-is sätestatud korda rakendama, kui hankeleping sõlmitakse

kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks,

sõltumata lepingu liigist. Seega ei olnud vastustajal ruumide üürimiseks vaja riigihanget

korraldada. Kuna aga vastustaja pidas vajalikuks riigihanke korraldada, siis tuli tal järgida

RHS-is kehtestatud norme (RHS § 15 lg 12).

11. Kaebaja heidab vastustajale ette hanke eeldatava maksumuse ebaõiget kindlaksmääramist

ja avaldamata jätmist. Kaebaja hinnangul puudus vastustajal tegelikult soov riigihanget läbi viia

ja näiliku hanke läbiviimisega on tekitatud kaebajale kahju. Vastustaja on rikkunud ka

menetlusnorme protokollide allkirjastamisel ja kättetoimetamisel.

12. RHS näeb küll ette reeglid riigihanke eeldatava maksumuse kindlaksmääramiseks (RHS

§ 23 jj), kuid ei sätesta hankijale kohustust teha sellekohane teave koos hankedokumentidega

potentsiaalsetele pakkujatele teatavaks. Eeldatav maksumus tuleb teha teatavaks riigihangete

registrile (RHS § 23 lg 9), mitte aga hankedokumentides (vt RHS § 77).

3-18-650

6(8)

13. Riigihangete seaduse eelnõu 450 SE seletuskirjas1 (§ 23 kommentaar; lk 45) selgitatakse

eeldatava maksumuse avaldamise kohustuse puudumist järgmiselt: „Kõikides registris

alustatavates riigihangetes tuleb registrile esitada riigihanke eeldatav maksumus. /…/ Kuivõrd

eeldatav

maksumus

märgitakse

hanketeates,

mis

Euroopa

Komisjoni

kehtestatud

standardvormi kohaselt on nö vabatahtlikult avaldatav väli, peab hankija märkima ka, et kas ta

soovib eeldatava maksumuse avaldamist või mitte. Kuivõrd praktika on näidanud, et eeldatava

maksumuse avaldamise tagajärjeks on pakkumused, mis esitatakse peaaegu sendi täpsusega

eeldatava maksumuse summaga, ei ole eeldatava maksumuse avaldamise kohustamine

põhjendatud. Samas on aga teabe registrile esitamine oluline nii järelevalve töö hõlbustamiseks

kui ka selleks, et register saaks juba enne hanketeate avaldamist teha automaatkontrolli, et

hankija ei valiks kogemata vale hankemenetlust või riigisisest hankemenetlust või liiga lühikest

pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega kui eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist

piirmäära.“

14. Seega ei ole eeldatava maksumuse avaldamine pakkujatele kohustuslik ja selle avaldamata

jätmist pakkujatele ei saa pidada iseenesest õigusvastaseks.

15. Samas nähtub nii hankedokumentidest kui ka vastustaja selgitustest, et vastustaja on teinud

huvitatud isikutele vaidlusaluse hanke eeldatava maksumuse eelnevalt teatavaks. Riigihangete

registris avaldatud hankedokumendi „Lepingu vorm“ preambulis on sedastatud, et üürilepingu

sõlmimisel lähtutakse mh Saku Vallavolikogu 17.08.2017 otsusest nr 45 „Rahaliselt hinnatava

kohustuse võtmine“. Saku Vallavolikogu 17.08.2017 otsusega võeti Saku vallale rahaliselt

hinnatav kohustus ja otsustati sõlmida rendileping ruumide rentimiseks perioodiga kuni

60 kuud. Varalise kohustuse maksumuseks määrati kuni 504 000 eurot koos käibemaksuga.

Saku Vallavalitsusel tuli läbi viia otsuses nimetatud tingimustel riigihange ja sõlmida

hankeleping. Vallavolikogu 17.08.2017 otsus on Saku valla dokumendiregistris2 avalikult

kättesaadav. Vajadusel saanuks selle vallalt teabenõude korras välja nõuda. Volikogu

17.08.2017 istungil vastu võetud otsuseid on kajastatud ka Saku Sõnumite 2017. a augusti

numbri lk-l 6. Vastustaja selgituste kohaselt toimetatakse Saku valla leht igasse Saku vallas

asuvasse postkasti. Kaebaja aadressiks on äriregistri andmetel Saku vald. Samuti on kaebaja

juhatuse liikme Andreas Aruaasa elukohaks äriregistri ja rahvastikuregistri andmetel Saku vald

ning juhatuse liikme Rene Tammise elukohaks rahvastikuregistri andmetel Saku vald. Seega

saab lugeda vaidlusaluse teabe kaebajale kättetoimetatuks. Kaebaja ei ole seejuures väitnud, et

ta ei ole seda teavet kätte saanud. Seega oli kaebajal võimalik sellega enne pakkumuse esitamist

tutvuda ja sellega oma pakkumuse esitamisel arvestada. See, kas kaebaja pidas vajalikuks enne

pakkumuse esitamist selle teabega tutvuda, on tema enda risk.

16. RHS § 185 lg 1 järgi võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja

vaidlustada hankija tegevuse, esitades VAKO-le sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS-i

rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Seega kui kaebaja leidis,

et vallavolikogu 17.08.2017 otsusega võetud rahaline kohustus summas 504 000 eurot oli

ebamõistlikult väike võrreldes hankeeseme tavapärase turuhinnaga, tulnuks tal seda otsust

hankedokumentide osana vaidlustada, sest vastustajal puudus õigus sõlmida hankemenetluses

hankelepingut sellest suuremas summas. KOKS § 22 lg 1 p 8 järgi on volikogu pädevuses

otsustada tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine. Volikogu

otsus oli vallavalitsusele täitmiseks kohustuslik (KOKS § 30 lg 1 p 2). Vaidlustus tulnuks RHS

§ 189 lg 2 p 2 järgi esitada 5 tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste esitamise

tähtpäeva. Hanketeate p IV.2.2 järgi oli pakkumuste laekumise tähtajaks 23.10.2017.

Riigihangete registrist nähtuvalt ei ole kaebaja sellist vaidlustust enne 23.10.2017 esitanud.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-8576-1b7e86c80a8a.

2 http://delta.andmevara.ee/saku_vald/dokument/2824154.

3-18-650

7(8)

Praeguseks on sellise vaidlustuse esitamise tähtaeg möödas. HKMS § 268 lg 4 järgi ei saa isik

hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle

vaidlustamiseks. Hankedokumendid on eelhaldusaktiks (Riigikohtu 12.12.2011 määrus

haldusasjas nr 3-3-1-52-11, p 21). „Lepingu vorm“, millele kohus eelpool viitas, on üks

hankedokumentidest (vt RHS § 4 p 17). Hankedokumendi „Juhend Pakkujale“ p 3 järgi peab

pakkuja nõustuma kõikide hankelepingu projektis esitatud tingimustega. Vallavolikogu

17.08.2017 otsus selles sisalduva rahalise kohustuse suurusega on hankelepingu üks osa. Seega

on kaebaja väited eeldatava maksumuse kohta esitatud hilinenult ja need tuleb jätta

tähelepanuta.

17. Isegi lugeda kaebuse esitamist eeldatava maksumuse peale võimalikuks, tuleks kaebus

selles osas jätta ikkagi rahuldamata. Volikogu võetud rahaline kohustus ehk hanke eeldatav

maksumus 504 000 eurot erines kaebaja esitatud pakkumuse maksumusest 551 736 eurot vaid

47 736 eurot võrra, st 9,47%. Tegemist ei ole sedavõrd suure erinevusega, mis annaks alust

heita vastustajale ette eeldatava maksumuse ilmselget ebaõigsust. Seda saanuks teha siis, kui

eeldatava maksumuse ja esitatud pakkumuse maksumuse vahe oleks olnud märkimisväärne.

Samuti tuli eeldatava maksumuse määramisel lähtuda valla rahalisest võimekusest.

18. RHS § 23 lg 3 järgi peab riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuma riigihanke

alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab

kehtima riigihanke alustamise hetkel. RHS § 10 lubab hankijal enne riigihanke alustamist teha

turu-uuringu, kuid ei kohusta seda tegema. Eeldatav maksumus võib iseenesest olla kindlaks

määratud ka asjatundja arvamusele tuginedes. Vastustaja selgitustest nähtub, et antud juhul

lähtuti eeldatava maksumuse kindlaksmääramisel T. Vahenõmme hinnangust. Kuna tegemist

on kinnisvaravaldkonnas pikaajalist kogemust omava isikuga, kellele on alates 21.03.2017

väljastatud kinnisvara nooremhindaja 5. taseme kutsetunnistus, siis puudub ka kohtul alus

arvata, et vastustaja kindlaksmääratud eeldatav maksumus on ilmselgelt ebaõige ega vasta

keskmisele turuhinnale. Ainuüksi kaebaja pakkumuse maksumusest ei saa veel järeldada

keskmist turuhinda. Puudub alus arvata, et vastustaja välja toodud hinna eest ei oleks kindlasti

Saku vallas sobivaid ruume üürile saanud võtta.

19. Vaidluse all ei ole, et kaebaja esitatud pakkumuse maksumus ületas vastustaja poolt

kindlaks määratud eeldatavat maksumust, seega oli vastustajal RHS § 116 lg 1 p 1 alusel ja

hankedokumendi „Juhend Pakkujale“ p 14 järgi õigus lükata kaebaja pakkumus tagasi.

Vastustaja otsus on õiguspärane.

20. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et vastustaja jättis vaidlusaluse hanke

hankeplaanis kajastamata. See ei saanud kuidagi kaebaja õigusi rikkuda, seepärast puudub tal

selles osas ka kaebeõigus. RHS § 9 lg 3 ei kohusta kohalikku omavalitsust hankeplaani

kehtestama. Hankeplaani olemasolu ei võta hankijalt õigust vajadusel ka hankeplaaniväliseid

hankeid korraldada.

21. Kaebaja väited, et vastustajal puudus tegelikult soov ruume üürida ja tegemist oli näiliku

hankega, on hüpoteetilised ja põhjendamatud. Sellisel juhul jääb selgusetuks, mis eesmärgil viis

haldusorgan läbi ka teda ennast koormava ja avalikke ressursse raiskava menetluse. Nagu kohus

eelnevalt välja tõi, ei erinenud vastustaja määratud eeldatav maksumus kaebaja pakkumuse

maksumusest sedavõrd, et annaks alust väita, et vastustaja pidi teadma, et sellisel tingimustel

kindlasti ühtegi sobivat pakkumust ei saa. Vastustaja soovi kaebajaga leping sõlmida näitab ka

see, et kaebaja pakkumust ei lükatud kohe tagasi, vaid püüti leida vahendeid sellises summas

lepingu sõlmimiseks. Kuna vastustajal puudus kohustus ruumide üürimiseks riigihanget

korraldada, puudus näilikul hankel igasugune eesmärk. Riigihanke korraldamise kohustuse

3-18-650

8(8)

olemasolu korral saanuks selliseks eesmärgiks pidada vastustaja soovi hankida soovitud ruumid

läbirääkimistega hankemenetluses (vt RHS § 48 jj).

22. Kaebaja esitatud Saku Sõnumite 2018. a märtsi number on asjakohatu tõend ega tõenda

kuidagi kaebaja väidet vastustaja soovi kohta viia läbi nö näilik hange. Tõepoolest on viidatud

ajalehe lk-l 4 viidatud Saku valla 2018. a eelarves planeeritud investeeringutele, mh on

planeeritud Saku vallavalitsusele uute tööruumide leidmiseks investeering summas

1 800 000 eurot. Nimetatud investeeringukulu ei ole täpsustatud, seega võib summa suurust

arvestades olla tegemist uute ruumide ostmisega või ehitamisega. Kuna ehitamine võtab aega,

siis on vallavalitsusele vaja seniks ruume üürida.

23. Kaebaja viitab kaebuses, et hankekomisjoni protokollid pakkumuste avamise,

kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise osas on tühised, kuna vastustaja rikkus riigihangete

läbiviimise korda protokollide allkirjastamisel. Kohus märgib, et RHS-i järgi ei ole võimalik

vaidlustada pakkumuste avamise protokolli. Praegusel juhul tegi hankekomisjon kaebaja suhtes

positiivsed otsused – kvalifitseeris kaebaja ja tunnistas tema pakkumuse vastavaks. Seega ei

saanud ka juhul, kui vastustaja protokollid olid vormiliste puudustega, need kaebaja õigusi

kuidagi rikkuda ega tema huvisid kahjustada. Samuti ei mõjutanud need praeguses asjas

vaidlustatud otsuse (kaebaja pakkumuse tagasilükkamine) sisu ega õiguspärasust. Järelikult

puudub kaebajal nende vaidlustamise õigus. Hankekomisjoni protokollilistel otsustel ei esine

haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse aluseid. Seetõttu on põhjendamatu

kaebaja seisukoht, et hankekomisjoni protokollid on tühised.

24. Kaebaja heitis vastustajale ette RHS § 47 lg 1 p 6 rikkumist. Viidatud sätte kohaselt tuleb

hankijal teavitada kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest riigihankes osalevat ettevõtjat

kirjalikult 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Antud juhul tegi vastustaja otsuse

kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta 15.02.2018 ja kaebaja kinnitas, et talle tehti see otsus

teatavaks 20.02.2018. Arvestades, et 17.-18.02.2018 olid puhkepäevad, ongi 20.02.2018

kolmas tööpäev pärast 15.02.2018. Järelikult ei ole vastustaja selle nõude vastu eksinud.

25. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja otsus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Seetõttu puudub alus tühistada ka VAKO otsust. Kaebus jääb terves

ulatuses rahuldamata.

26. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel

kaebaja kanda.

27. Vastustaja taotleb menetluskulu väljamõistmist summas 1118 eurot. Menetluskulude

tõendamiseks on esitatud OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid 19.04.2018 arve nr 263-2018

summas 1027 eurot ja 27.04.2018 arve nr 273-2018 summas 91 eurot. Arved sisaldavad

käibemaksu.

28. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil keelatud kohtumenetluses välist

õigusabi kasutada, kuid selliste kulude teiselt poolelt väljamõistmine ei ole reeglina

põhjendatud, kui vaidlus ei välju haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamest. Asjade ja

teenuste soetamiseks riigihangete korraldamine on kohalike omavalitsuste üheks kohustuseks

ja seetõttu igapäevatöö osaks. Vastustaja peab olema suuteline ilma välist õigusabi kasutamata

kohtumenetluses oma seisukohti esitada ning oma otsuseid ja tegevust selgitada. Tegemist ei

olnud keeruka vaidlusega, mis toonuks kaasa vajaduse professionaalse õigusabi teenuse

kasutamise järele. Seetõttu tuleb vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/