Legislator Case Law & Legislation
2-16-10801/93 AI generated

2-16-10801/93 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-16-10801/93
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohustada Ants Tugevat andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud Laasi kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi mõttelise osa omanikuna.

Legislator headnote

AI generated

2-16-10801/93 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohustada Ants Tugevat andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud Laasi kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi mõttelise osa omanikuna.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-16-10801

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-10801

Tsiviilasi

Marina Laasi hagi Ants Tugeva vastu

omandi

üleandmise

kohustuse

tuvastamiseks

ja

väärtuse

vähendamise hüvitamiseks

Ants Tugeva vastuhagi Marina Laasi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

põhihagi hind 9953,31 eurot

vastuhagi hind 37 482 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja (vastuhagis kostja) Marina Laas (ik XXX),

lepinguline

esindaja

advokaat

Eve

Laine

(e-post

eve@annsaar.ee)

kostja (vastuhagis hageja) Ants Tugev (ik XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (e-post

info@tarmopilv.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

12. märts 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Kohustada Ants Tugevat andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud

tahteavaldused, s.o kinnistusraamatu kande kustutamiseks, mille kohaselt XXX asuva

korteriomandi registriosa nr-ga XXX mõttelise osa omanik on Ants Tugev ning Marina

Laasi kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi mõttelise osa omanikuna.

3. Jätta rahuldamata Marina Laasi nõue 2800 euro väljamõistmiseks korteriomandi väärtuse

vähenemise hüvitamiseks.

4. Jätta Marina Laasi nõue temalt Ants Tugeva kasuks 3000 euro väljamõistmiseks läbi

vaatamata.

5. Jätta vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud Marina Laasi kanda 30% ulatuses ja Ants Tugeva kanda 70%

ulatuses.

7. Määrata Marina Laasi menetluskulude rahaliseks suuruseks 3436 eurot.

8. Lugeda Ants Tugevalt Marina Laasi kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks

2405,20 eurot.

9. Määrata Ants Tugeva menetluskulude rahaliseks suuruseks 2490 eurot.

10. Lugeda Marina Laasilt Ants Tugeva kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks

747 eurot.

11. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista Ants Tugevalt Marina Laasi

kasuks menetluskulu summas 1658,20 eurot (2405,20 eurot - 747 eurot).

12. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

Marina Laas (edaspidi: hageja) esitas 14.07.2016 Tartu Maakohtule hagi Ants Tugeva

(edaspidi: kostja) vastu omandi üleandmise kohustuse tuvastamise ja väärtuse vähendamise

hüvitamise nõudes, paludes tuvastada kostja kohustus anda nõusolek XXX asuva

korteriomandi registriosa numbriga XXX mõttelise osa omandi üleandmiseks hagejale,

asendades registriossa nr XXX vastava õigusmuudatuse kandmiseks vajaliku kostja

tahteavalduse kohtuotsusega; mõista hagejalt välja 3000 eurot kostja kasuks korteriomandi

kaasomandiosa eest tasutud müügisumma tagasitäitmiseks; mõista kostjalt välja 2800 eurot

hageja

kasuks

ahju

lõhkumisega

põhjustatud

korteriomandi

vääruse

vähenemise

hüvitamiseks; teostada nimetatud rahaliste nõuete osas vastastikune tasaarvestus ning mõista

lõpliku summana hagejalt kostja kasuks välja 200 eurot.

Hagiavalduse kohaselt kuulus hageja isale L. A. kaasomandina XXX suurune mõtteline osa

XXX linnas asuvast korteriomandist nr XXX registriosa numbriga XXX. XX.XX.XXXX L.

A. suri. Hageja taotlusel algatati pärimismenetlus ning viidi läbi pärandavara inventuur.

XX.XX.XXXX väljastas notar Andres Ott hagejale pärimistunnistuse, mille järgi temale

läksid üle kõik L. A. õigused ja kohustused, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

Muu hulgas läksid pärandi vastuvõtnud hagejale üle Tartu notar Andrus Ruuli poolt

XX.XX.XXXX koostatud ja tõestatud korteriomandi mõttelise osa müügilepingust ja

asjaõiguslepingust tekkinud õigused ja kohustused. Nimetatud lepingu järgi müüs L. A. talle

kuuluva kaasomandiosa XXX linnas asuvast korteriomandist 5000 euro eest kostjale ning

viimane kanti 24.07.2015 uue kaasomanikuna kinnitusraamatusse.

L. A. allkirjaga müügilepingul loeti enne lepingu sõlmimist (osaliselt sularahas ja osaliselt L.

A. eest rahaliste kohustuste täitmisega) kostja poolt müügihinnast tasutuks 3000 eurot

(müügileping p 2.2). Ostuhinna ülejäänud osa, s.o 2000 eurot kohustus kostja müügilepingu p

2.3 järgi tasuma L. A. sularahas või ülekandega L. A. poolt eelnevalt teatatud kontole

igakuiste 83,33 euro suuruste osamaksetena iga kalendrikuu 15. päeval kuni ostuhinna

täieliku tasumiseni. Esimene osamakse summas 83,33 eurot tuli tasuda hiljemalt 15.08.2015

ja viimane osamakse summas 83,41 eurot hiljemalt 15.07.2017. Sularahas tasumise korral

pidi L. A. andma kostjale tasumise kohta kviitungi. Eeltoodust tulenevalt oleks L. A.

surmapäevaks pidanud olema kostja poolt kas sularahas või ülekandega L. A. pangakontole

tasutud 2015. a augusti-, septembri-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu osamaksed, s.o

kokku 5 x 83,33 = 416,65 eurot. L. A. pangakontole SEB Pangas ei ole kostjalt ühtegi

summat laekunud. L. A. surmapäevaks kostja poolt tasumata müügisumma osas läks

nõudeõigus üle hagejale kui oma isa ainupärijale.

12.04.2016 saatis hageja lepinguline esindaja kostja müügilepingus märgitud elukoha

aadressile XXX tähitud kirjana teate selle kohta, et hageja on L. A. pärija, ning palus

15.04.2015 tasumistähtajaga osamakse ja järgnevad osamaksed tasuda hageja pangakontole.

Samuti paluti hageja kontole kanda ka kõik alates 15.08.2015 tasumata osamaksed või juhul,

kui osamakseid on tasutud L. A. sularahas, esitada hagejale või tema esindajale tasumist

tõendavad originaaldokumendid. Teade väljastati kostjale alles 29.04.2016. Enne tähtkirja

vastuvõtmist helistas kostja hagejat esindavasse advokaadibüroosse, et uurida, mis kirjaga on

tegemist. Ta teatas, et ta viibib Tallinnas ega saa seetõttu kirja vastu võtta. Kostja väitis, et ta

on kõik osamaksed L. A. sularahas tasunud ning lubas tasumise kviitungi toimetada hageja

lepingulisele esindajale niipea, kui töö võimaldab Tartumaale tulla, kuid hiljemalt ühe nädala

jooksul. Lubatud tähtajaks kostja tasumise kviitungit ei esitanud ja pole vaatamata

meeldetuletusele seda esitanud tänaseni.

Hageja külastas vahetult pärast L. A. surma korteriomandi teist kaasomanikku V. G., kes

väitis, et L. A. ei saanud enne ega pärast müügilepingu sõlmimist kostjalt raha ning kostja

lubanud maksta pärast korteri remontimist. XX.XX.XXXX suri ka V. G. Tema

kaasomandiosa päris Elva linn.

Müügilepingu p-st 2.7 tulenevalt loetakse kolme müügilepingu p-s 2.3 nimetatud osamakse

tähtajaks tasumata jätmine lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab müüjale õiguse

müügilepingust taganeda. Kostja ei ole osamakseid L. A. pangakontole tasunud ning ei ole

hageja korduvale nõudmisele vaatamata ka müügisumma osalise või täieliku sularahas

tasumise kohta nõutavat kviitungit esitanud. Kostja taoline käitumine annab alust arvata, et ta

ei ole osamaksete tasumise kohustust täitnud ega kavatse seda ka edaspidi täita. Seega on

kostja müügilepingut oluliselt rikkunud ning esinevad materiaalsed eeldused lepingust

taganemiseks.

XX.XX.XXXX Tartu notar Andrus Ruuli poolt koostatud ja tõestatud avaldusega hageja

taganes müügilepingust ning tegi kostjale ettepaneku sõlmida asjaõigusleping müügilepingu

alusel saadud korteriomandi XXX mõttelise osa omandi hagejale üleandmiseks 30.06.2016

kell 16.30 notaribüroos aadressil Turu tn 2 Tartu. Taganemisavaldus on Tartu kohtutäitur

Oksana Kutšmei büroo töötaja poolt teistkordsel edutul kättetoimetamiskatsel 20.06.2016

jäetud kostja XXX asuva elukoha postkasti, millega tahteavaldus loetakse kostjale

kättetoimetatuks ning kostjal pidi olema mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega on ka

müügilepingust taganemise formaalsed eeldused täidetud ning hageja tuleb lugeda lepingust

taganenuks. Eelnevalt teatatud ajal 30.06.2016 kostja notaribüroosse korteriomandi mõttelise

osa asjaõigusliku üleandmise lepingut sõlmima ei tulnud.

Hagejale sai XXX. a lõpupäevadel V. G. külastades teatavaks, et kostja oli hagejalt luba

küsimata ja maldamata ära oodata L. A. matuseid, viinud ära viimasele kuulunud asjad ning

juba välja lõhkunud tema kasutuses olnud tube kütva ahju. Ahju väljalõhkumisega on kostja

oluliselt vähendanud korteriomandi väärtust, mida tuleb müügilepingu järgi üleantu

tagastamisel arvestada. Uut ahju ehitamata ei ole korteriomandi sihtotstarbeline, s.o

eluruumina kasutamine mõeldav. Uue ahju ehitusmaksumus on tellistest ahjul 3200 eurot ja

plekkahjul 2800 eurot.

Hageja möönab, et korteri üldseisundit ja ahju vanust arvestades võis endine plekkahi olla

osaliselt amortiseerunud, kuid ei olnud kindlasti kasutuskõlbmatu. Kuna kostja ei asunud

müügilepingu järgi osamakseid tasuma, siis pidi ta mõistlikult tehingust taganemise

võimalusega arvestama ning oleks pidanud pigem võlgnevuse tasumise kui ahju lõhkumisega

kiirustama. Kuna endine ahi on täielikult hävitatud, siis ei ole võimalik tagant järgi hinnata,

milline oli ahju jääkväärtus ja milliseks oleks kujunenud ahju võimalik remondimaksumus.

Hageja hinnangul on korteriomandi mõttelise osa väärtus vähenenud vähemalt uue plekkahju

ehitusmaksumuse ulatuses, mille kostja peab hagejale hüvitama.

Asjaoludest nähtub, et 11.02.2018 esitas hageja avalduse nõude suurendamiseks. 20.12.2017

teostas kohus hageja taotlusel korteris paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et terves korteris

on lammutatud põrandad, põrandatalad väljas, nende vahel ehituspraht ja liiv, eemaldatud

mitmete ruumide uksed, lammutatud WC – eemaldatud uks ja pott, näha on

kanalisatsioonitoru ots, WC kõrvalt on lammutatud koridoripoolne sein. Koridorist paremale

poole jäävas esimeses toas on umbes 80 cm kõrguseni lõhutud küttekolle. Köögist on välja

lõhutud pliit ja soemüür, mille väljalõhkumisest on tekkinud köögi ja tagumise toa vahele ava,

näha jupp veetorust. Kostja poolt teostatud lammutustööde tulemusel on korteri seisund

käesolevaks ajaks sedavõrd halvenenud, et välistatud on selle sihtotstarbeline, s.o eluruumine

kasutamine. Kostja poolt teostatud ulatuslikud lammutustööd ei ole vaadeldavad korteri

korrapärase kasutamisena. Lammutustöödega on kostja vähendanud korteriomandi väärtust,

mis tuleb müügilepingust taganemise kehtivuse ja korteriomandi tagastamise korral hagejale

hüvitada.

Korteri uuesti elamiskõlbulikku seisundisse viimiseks minimaalselt vajalikeks töödeks on

põrandate paigaldamine, küttekollete (ahi, pliit) ehitamine ning WC uuesti ülesehitamine,

milliste tööde maksumus koos vajamineva ehitusmaterjali maksumusega vastavalt OÜ Raian

poolt XX.XX.XXXX koostatud hinnapakkumisele nr XXX on 7938 eurot. Vaidlusalusele

kaasomandiosale langeb sellest kostja omandid oleva mõttelise osa suurusele vastav XXX

osa, s.o 4953,31 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Kostja vastuväited

Kostja on tasunud osamakseid igakuiselt L. A. alates 15.08.2015 kuni L. A. surmani

XX.XX.XXXX. Kuivõrd L. A. soovis mõnikord saada suuremat summat, siis oli 15.11.2015

seisuga talle tasutud kokku 615 eurot, mille kohta L. A. on andnud kostjale kinnituse. Kuivõrd

kostja ei teadnud pärimismenetlusest ega hagejale üle läinud õigusest nõuda ostjalt müüjale

surma tõttu tasumata jäänud müügisumma osa, siis jäigi hagejale 1385 eurot tasumata. Kostja

leiab, et rikkumine oli vabandatav ning hageja ei või rikkumisele tugineda kuna rikkumise

põhjustasid hagejast endast tulenevad asjaolud.

Kostja ei ole kordagi keeldunud ostuhinna tasumisest. Kostja märgib, et on aastaid abistanud

L. A. ja andnud talle kulutuste katmiseks ja võlgade kustutamiseks suuremad summad.

XX.XX.XXXX on kostja ja L. A. vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis kostja L.

A. tähtajalise laenu summas 30 000 eurot. Laenulepingu p 2.1 kohaselt oli laenu tagastamise

tähtajaks 2.10.2014, kuid tegelikult jäi kogu summa tagastamata. Just sellel põhjusel soovis L.

A. ostu-müügi lepingu asemel vormistada notaris korteri kinkelepingu. Kostja, vaatamata L.

A. võlgnevusele, keeldus sellest pakkumisest, valis korteri ostu-müügi lepingu sõlmimise

ning otsustas jätkata L. A. abistamist.

Hageja ei olnud oma isa viimase kolme aasta jooksul kordagi külastanud. Seetõttu hageja

lepingulise esindaja vahendusel telefonivestlusel esitatud ultimatiivne nõue tasuda mingi

summa Marina Laasi pangakontole jäi kostjale arusaamatuks. Samuti jäi arusaamatuks hageja

kirjalik nõue, sest sellele ei olnud lisatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Marina Laas on

saanud L. A. pärijaks.

Dokumendid saadeti kostja koduaadressile teades, et kostjat seal ei ole. Vaatamata sellele, et

hageja teadis kostja telefoninumbrit ja viibiskohta ei teinud ta midagi selleks, et dokumendid

oleksid kostjale õigeaegselt ja õigesse kohta kätte toimetatud.

Tõele ei vasta hagiavalduses märgitud väidetavad V. G. ütlused.

Ahju remont oli alustatud korstnapühkija poolt 18.03.2016 fikseeritud ahju tehnilise ja

ohutuse seisukorrast tulenevalt, sest ahju kasutamine ei olnud enam lubatud. Korstnapühkija

antud hinnangu kohaselt oli ahju seisukord mitterahuldav ning ülekütmise tagajärjel kolded

ammu katki. Seega oli ahi mitterahuldavas olukorras juba enne müügilepingu sõlmimist.

Hageja täiendavad seisukohad

Kuigi kostja telefoni teel väitis, et ta on töö tõttu Tallinnas, siis ühtegi Tallinna aadressi, kuhu

dokumente saata, kostja hagejale ei avaldanud. Omniva teavituse järgi on 12.04.2016 tähtkiri

Ants Tugevale isiklikult väljastatud 29.04.2016. Hageja esitas hagi kohtusse 13.07.2016 ja

kohus võttis hagi menetlusse 22.07.2016, s.o ligi kolm kuud pärast kostja poolt kirja

kättesaamist. Pärimistunnistuse puudumine ei saanud pärijast teadasaamist takistada. Kui

kostja soovinuks saada pärimistunnistust, siis tulnuks tal seda hageja esindajale teatada.

Hageja leiab, et kostja ignoreeriv käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui võlgnik ei

teadnud, kes on võlausaldaja, sai ta kohustuse rikkumist vältida võlgnetava raha

hoiustamisega notari juures.

Kostja väide, et ta on tasunud lepingu järgi müügisummat korrektselt ja isegi ettenähtust

suuremas summas, on paljasõnaline ja tõendamata.

Kostja väidetes tasumata summade kohta on olulised lahkuminekud. 2016 aprillis toimunud

telefonivestluses kinnitas kostja, et on kogu XX.XX.XXXX tasumata müügisumma, s.o 2000

eurot L. A. tema eluajal tasunud ja selle kohta on olemas dokument. Kostja 14.09.2016

kompromissettepanekus on L. A. viie kuu jooksul tasutud summaks märgitud 416,65 eurot,

millest kostja vastuses on saanud 615 eurot, mille tõendamiseks on kostja esitanud väidetavalt

L. A. poolt allkirjastatud kinnituse. Kui L. A. tõepoolest hagejale 15.11.2015 taolise

dokumendi andis, siis pidi see summa kostjale teada olema. Hageja kahtleb nimetatud

dokumendi ehtsuses. Samuti ei ole selle näol tegemist täitmise kviitungiga müügilepingu p

3.2 viimase lause tähenduses ning sellest ei nähtu, milliste kohustuste täitmisena 615 eurot üle

antud on.

Kostja alustas lammutustöid vahetult pärast L. A. surma. Seega ei vasta tõele, et kostja alustas

ahju remonti korstnapühkimise aktist tulenevalt, mis koostati alles 17.03.2016.

Vastuhagi

Vastuhagi kohaselt laenas kostja Ants Tugev L. A. poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud

laenulepingu alusel 30 000 eurot. Laenulepingu p 2.1 kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks

2.10.2014, kuid tegelikult jäi kogu laenusumma tagastamata. Laenulepingu p 3.1 kohaselt

laenu tagasimaksmisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist

0,02% päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja

palub hagejalt kui L. A. pärijalt välja mõista tagastamata laenu summas 30 000 eurot,

vastuhagi esitamise kuupäeva 25.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 5082

eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

Kostja ei nõustu hagejaga, et põhihagi rahuldamise korral omandaks hageja korteriomandi

mõttelise osa müügilepingus näidatud väärtusega 5000 eurot, vaid 15 000 eurot. Seega saaks

hagejat lugeda pärandvara arvel rikastunuks 12 000 euro võrra. Pärast matusekulude,

inventuuri tegemise kulude ning üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud võlausaldajate

nõuete ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuete summas 1421,36 maha arvamist saaks

kostja nõuet rahuldada 13 578,64 euro ulatuses.

Hageja seisukoht vastuhagi osas

Hageja leiab, et laenuleping on võltsitud, 30 000 euro ulatuses laenu andmine ei ole tõendatud

ega eluliselt usutav.

L. A. oli XXX, kelle elukäigu ja isiksuse peamiseks kujundajaks oli juba aastaid XXX. Ka

tema surma põhjusena tuvastati XXX. Oma elu viimased aastad elas L. A. XXX tingimustes

temale ja V. G. kaasomandina kuuluvas korteris, mis oli tema ainus vara. Tema sissetuleku

moodustasid pension (2015. a 248,89 eurot kuus) ja sotsiaaltoetus 12,79 eurot kuus. Temast

jäid maha tasumata elektri- ja kommunaalteenuste võlad (vastavalt 45 eurot ja 596,67 eurot)

ning maksuvõlg summas 15,03 eurot. L. A. suheldes ei saanud need asjaolud kostjale

teadmata olla. Seetõttu on mõistliku isiku käitumisega vastuolus ning eluliselt ebausutav

kostja väide L. A. 30 000 euro suuruse laenu andmise kohta, mille viimane pidi koos

intressidega 2.10.2014 tagastama. Nii suure rahasumma kasutamine ei oleks kõrvalseisjatele

märkamata jäänud, kuid L. A. elustiilis ja kulutustes mingeid märgatavaid muutusi ei

toimunud. Ta elas endiselt puuduses ja pärast surma jäid temast järele võlad. Ka kostja enda

väitel vajas L. A. pärast 30 000 euro saamist jätkuvalt kõrvalabi. Kui L. A. võlgnes kostjale

30 000 eurot, siis tekib küsimus, miks korteriomandi ostmisel kogu müügisummat L. A.

võlaga ei tasaarvestatud.

Hageja nõudel viidi läbi L. A. pärandi inventuur. Pärimisseaduse (PärS) § 143 lg 1 kohaselt

pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud

pärandvara väärtusega. Kostja esitas L. A. sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude hageja

vastu pärast inventuuri lõppemist. PärS § 143 kohaselt üleskutsemenetluses tähtaegselt

esitamata nõuete täitmise eest vastutav pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses,

milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Põhihagi

rahuldamise korral omandab hageja XXX asuva korteriomandi mõttelise osa müügilepingus

näidatud väärtusega 5000 eurot ning peab tagastama kostjale viimase poolt L. A. lepingu

sõlmimisel tasutud 3000 eurot. Seega saaks hagejat lugeda pärandvara arvel rikastunuks

maksimaalselt 2000 euro võrra. Rikastumise tegeliku ulatuse kindlaksmääramiseks tuleks

sellest summast PärS § 131 lg 1 ja § 139 lg 8 alusel ja PärS § 142 lg-s 1 kindlaksmääratud

järjekorras maha arvata L. A. matuse kulud (423 eurot), inventuuri tegemise kulud (42 eurot)

ning üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus

väljaselgitatud nõuded (Maksu- ja Tolliametile tasumata maksuvõlg alates 24.01.2014, mille

suurus 26.01.2016 seisuga oli 15,03 eurot, Eesti Energia AS-ile elektrienergia ostu-

müügilepingu järgi tasumata põhivõlg 226,50 eurot ja kõrvalnõuded 118,07 eurot, kokku

344,57 eurot, kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses olevas täiteasjas nr 186/2015/953

täitmisel olev võlanõue summas 468,79 eurot (arvestamata täitemenetluses lisanduvaid

viiviseid) ja kohtutäituri tasu nõue 127,97 eurot, kokku 596,76 eurot). Kokku kuuluks maha

arvamisele 1421,36 eurot. Seega kostja nõude saaks rahuldada vaid 578,64 euro ulatuses.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus võtab esmalt seisukoha müügilepingust taganemise õiguspärasuse ja hageja omandi

üleandmise nõude osas, seejärel hageja väärtuse vähenemise hüvitamise nõude ning

viimasena vastuhagi osas.

Lepingust taganemine, omandi üleandmine

Vaidlus puudub selles, et XX.XX.XXXX sõlmitud notariaalse müügi- ja asjaõiguslepinguga

müüs L. A. talle kuuluva kaasomandiosa XXX linnas asuvast korteriomandist Ants Tugevale,

kes kanti uue kaasomanikuna kinnistusraamatusse. XX.XX.XXXX väljastas Tartu notar

Andres Ott pärimistunnistuse (kd I tl 19), mille järgi läksid hagejale üle kõik L. A. õigused,

kohustused ja vara, sh Tartu notar Andrus Ruuli poolt XX.XX.XXXX koostatud ja tõestatud

korteriomandi mõttelise osa müügilepingust ja asjaõiguslepingust tekkinud õigused ja

kohustused. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja Marina Laasi L. A. pärijana on lepingust

kehtivalt taganenud ning kas tal on õigus nõuda Ants Tugevalt lepingu järgi saadu

tagastamist.

Kohus leiab, et VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

Lepingu p 2.7 kohaselt loeti kolme punktis 2.3 nimetatud osamakse tähtajaks tasumata

jätmine lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab müüjale õiguse lepingust taganeda.

Korteriomandi mõttelise osa ostuhind oli lepingu p 2.1 kohaselt 5000 eurot, millest 3000

eurot oli lepingu p-i 2.2 kohaselt müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist ning 2000 eurot

kohustus ostja lepingu p-i 2.3 kohaselt tasuma müüjale sularahas või ülekandega müüja

pangakontole igakuiste osamaksetena summas 83, 33 eurot iga kuu 15. kuupäevaks kuni

ostuhinna täieliku tasumiseni. Esimene osamakse tuli tasuda hiljemalt 15.08.2015 ning

viimane osamakse summas 83,41 eurot hiljemalt 15.07.2017. Ostuhinna tasumisel sularahas

kohustus müüja andma ostjale tasumise kohta kviitungi.

L. A. surmakuupäevaks XX.XX.XXXX pidi kostja poolt kas sularahas või ülekandega olema

tasutud L. A. kokku 5x83,333=416,65 eurot. Vaidlus puudub selles, et L. A. pangakontole

kostja osamakseid tasunud ei ole. Kostja tugineb sellele, et oli 15.11.2015 seisuga tasunud L.

A. sularahas 615 eurot, mille tõendamiseks on esitanud kohtule L. A. poolt allkirjastatud

maksete tasumise kinnituse (koopia kd I tl 67).

Eksperdiarvamuse kohaselt on 15.11.2015 kuupäeva kandva dokumendi, millel on

käsikirjaline tekst: „Mina L. A. kinnitan, et olen Ants Tugevalt saanud raha tänase päevani

615.Eurot (kuussada viisteist eurot)“ allosas paremal oleva allkirja on tõenäoliselt kirjutanud

L. A. (kd II tl 68-72). Seega kinnituse oli tõenäoliselt allkirjastanud L. A. Samas on

eksperdiarvamuse kohaselt XX.XX.XXXX Ants Tugeva ja L. A. vahel sõlmitud laenulepingu

mõlemad lehed ja 15.11.2015 kinnituskiri L. A. poolt väga tõenäoliselt allkirjastatud

samaaegselt (kd II tl 62-64). Seega vähemalt üks nendest kahest dokumendist ei ole

tõenäoliselt koostatud ja allkirjastatud sellel näidatud kuupäeval. Seda, kas 15.11.2015

kinnituskirja tekst ja allkiri on kirjutatud samal kuupäeval, ei olnud võimalik ekspertiisiga

määrata, kuna selleks puudub teaduslikult põhjendatud meetod.

Kostja väited tasutud summa osas on olnud ebajärjepidevad. Kostja 14.09.2016

kompromissettepanekus on L. A. viie kuu jooksul tasutud summaks märgitud 416,65 eurot.

Kostja vastuses on tasutud summaks märgitud 615 eurot. Millise summa on kostja telefoni

teel teatanud, ei ole tõendatud.

15.11.2015 kinnituskirjast ei selgu, mille eest on kostja L. A. 615 eurot tasunud. Ants Tugeva

väitel andis raha üle tema ema M. A., kelle ülekuulamist tunnistajana kostja taotles, kuid kes

suri enne kohtus ülekuulamist. Samuti oli raha tasumisest kostja sõnul teadlik L. A. lähedane

tuttav N. G., kelle ülekuulamist tunnistajana kostja taotles, kuid kes samuti suri enne kohtus

ülekuulamist. Kostja on vastuses hagile märkinud, et ta on aastaid L. A. abistanud ja andnud

talle kulutuste katmiseks ja võlgade kustutamiseks suuremad summad. Samuti tugines kostja

sellele, et kostja ja L. A. vahel oli XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping, mille alusel kostja

andis L. A. laenu 30 000 eurot. Kinnistuskirjas märgitud 615 eurot võib olla tasutud muul

otstarbel kui müügilepingu täitmiseks.

20.12.2017 kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana vande all üle Jaanus Laasi, kelle ütluste

kohaselt (kd II tl 90 pöördel) ta vestles V. G. enne viimase surma ning L. A. olevat V. G.

öelnud, et ei ole Ants Tugeva käest sentigi raha saanud. Ants Tugev olevat lubanud raha anda

alles siis, kui korter on remonditud. Vestluse kohta V. G. on kohtule esitatud ka helisalvestis.

Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et L. A. eluajal talle müügilepingu alusel 615 euro

tasumine ei ole tõendatud.

Kostja tunnistab, et pärast L. A. surma tekkis võlgnevus, kuna ta ei teadnud

pärimismenetlusest ega hagejale testamendi alusel üle läinud õigusest nõuda ostjalt müüjale

surma tõttu tasumata jäänud müügisumma osa. Kostja viitab, et tema kohustuste rikkumine oli

vabandatav, samuti viitab kostja VÕS § 101 lg-le 3.

VÕS § 105 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest,

kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest,

lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Seega taganeda võib

võlausaldaja sõltumata sellest, kas lepingu rikkumine on vabandatav või mitte.

VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt

ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise

põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta

kannab. Hageja lepinguline esindaja saatis 12.04.2016 kostja müügilepingus näidatud elukoha

aadressil teate selle kohta, et on L. A. pärija, andis kostjale tähtaja tasumata osamaksete

tasumiseks ja teatas oma kontonumbri, kontaktandmed (kd I tl 31). Omniva väljastusteate (kd

I tl 32) järgi väljastati teade kostjale 29.04.2016. Kostja väidab, et lisatud ei olnud dokumenti,

mis tõendaks hageja pärimisõigust. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik hageja pärimisõigust

ise kontrollida. Saadetud teates oli märgitud, et pärimistunnistusega on võimalik tutvuda

Advokaadibüroos Ann Saar. Samuti on andmed pärijate kohta kättesaadavad pärimisregistri

vahendusel. Kohus leiab, et arvestades kirja kättetoimetamise ja hagi esitamise aega oli

kostjal piisavalt aega hageja pärimisõiguses veendumiseks.

VÕS § 120 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik mh juhul kui ta ei tea ega peagi teadma,

kes on võlausaldaja, võlgnetava raha notari juures hoiustada. Teadmata kindlalt kellele

kohustust täita, oleks kostja saanud võlgnetava raha hoiustada notari juures ning kindlustada

sellega lepingu kohase täitmise.

VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. Taganemisavaldus on kindlale isikule suunatud tahteavaldus, mis jõustub

kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1).

Hageja taganes lepingust XX.XX.XXXX Tartu notar Andrus Ruuli poolt koostatud ja

tõestatud avaldusega (kd I tl 34-36). Taganemisavaldus on tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

büroo töötaja poolt teistkordsel edutul kättetoimetamiskatsel 20.06.2016 jäetud kostja XXX

asuva elukoha postkasti (kd I tl 37), millega taganemisavaldus on kostjale kätte toimetatud.

Samuti on kostja taganemisavalduse saanud kohtumenetluses koos kohtudokumentidega.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud. VÕS §

189 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist,

kui ta tagastab kõik üleantu.

Hageja on nõus tagastama kostjale enne müügilepingu sõlmimisel L. A. allkirjaga enne

lepingu sõlmimist kostja poolt tasutuks loetud 3000 eurot. Hagiavalduse resolutsioonis palub

hageja mõista endalt kostja kasuks välja 3000 eurot kostja kasuks korteriomandi

kaasomandiosa eest tasutud müügisumma tagasitäitmiseks, mida soovib tasaarvestada

korteriomandi väärtuse vähenemise hüvitamise nõudega. Kohus märgib, et ei saa hagejalt

tema enda taotluse alusel kostja kasuks midagi välja mõista. Kostja ei ole nõuet tasutud

müügisumma tagastamiseks esitanud. Kuna korteriomandi väärtuse vähenemise nõue jääb

rahuldamata, ei oleks kohus saanud neid nõudeid omavahel tasaarvestada. Kohus leiab, et

hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõue 3000 euro hagejalt kosja kasuks väljamõistmiseks

tuleb jätta läbi vaatamata.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt müügilepingu alusel kostjale üle antud korteriomandi

kaasomandi mõttelise osa tagastamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on kinnisasja

käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe

(asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta

teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele

kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kostjat tuleb kohustada andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud tahteavaldused,

s.o kinnistusraamatu kande kustutamiseks, mille kohaselt XXX asuva korteriomandi

registriosa nr-ga XXX mõttelise osa omanik on kostja ning hageja kandmiseks

kinnistusraamatusse korteriomandi mõttelise osa omanikuna.

Väärtuse vähenemise hüvitamine

VÕS § 189 lg 4 kohaselt kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja

halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja

väärtuse vähenemine.

Hageja leiab, et korteris teostatud lammutustööd ei ole vaadeldavad korteri korrapärase

kasutamisena VÕS § 189 lg 4 mõttes. Lammutustöödega on kostja vähendanud korteriomandi

väärtust, mis tuleb müügilepingust taganemise kehtivuse ja korteriomandi tagastamise korral

hagejale hüvitada. Hageja nõuab kostjalt korteri uuesti elamiskõlbulikku seisundisse

viimiseks minimaalselt vajalike tööde hüvitamist summas 4953,31 eurot.

Kohus leiab, et VÕS § 189 lg 4 järgi ei saa nõuda asja taastamise kulude hüvitamist, vaid saab

nõuda hüvitist ulatuses, milles asja väärtus on vähenenud. Ei ole tõendatud, et korteri

elamuskõlbulikku seisundisse viimiseks vajalike kulutuste väärtuse võrra on korteriomandi

väärtus vähenenud. Vaidlus puudub selles, et korter oli halvas seisus, ka hageja enda sõnul

olid küttekolded vähemalt osaliselt amortiseerunud. V. G. kaasomandi osa päris Elva linn.

Elva vallavalituse esindaja Jaanika Saare sõnul Elva linn oli seisukohal, et nad ei saanud

kahju. Korteris ei olnud võimalik enam sees elada (12.02.2018 kohtuistungi protokoll, kd II tl

105 pöördel). Arvestades korteri seisukorda ei pruukinud lammutustööd korteriomandi

väärtust vähendada.

Vastuhagi

Vastuhagis nõuab kostja Ants Tugev hagejalt Marina Laasilt hagi esemena XX.XX.XXXX

kostja ja L. A. vahel sõlmitud laenulepingu alusel üle antud laenu 30 000 euro tagastamist ja

palub välja mõista ka viivise.

Ekspertiisiakti (kd II tl 68-72) kohaselt laenulepingu esimese lehe allosas paremal oleva

allkirja on tõenäoliselt kirjutanud L. A., ei ole võimalik määrata, kas teisel lehel oleva allkirja

on kirjutanud L. A. Seega L. A. on tõenäoliselt laenulepingule alla kirjutanud. Samas

eksperdiarvamuse kohaselt XX.XX.XXXX Ants Tugeva ja L. A. vahel sõlmitud laenulepingu

mõlemad lehed ja 15.11.2015 kinnituskiri on L. A. poolt väga tõenäoliselt allkirjastatud

samaaegselt (kd II tl 62-64). Seega vähemalt üks nendest kahest dokumendist ei ole

tõenäoliselt koostatud ja allkirjastatud sellel näidatud kuupäeval.

Laenu üleandmine ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Laenulepingu (kd I tl 162-163) p 1.2

kohaselt laenuandja kohustus laenusaajale laenu üle andma peale lepingu allkirjastamist. Laen

oli kostja sõnul üle antud sularahas. Tõendid raha üleandmise kohta puuduvad.

Lisaks eeltoodule nõustub kohus hagejaga, et XXX L. A. 28.12. 2013 laenulepinguga

30 000 euro ulatuses tagatiseta laenu andmine ei ole eluliselt usutav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist ja vastuhagi rahuldamata jäämist on kohtu hinnangul

põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda 30% ulatuses ja kostja kanda 70% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud summas 1211 eurot

(riigilõivud 775 eurot, sh hagi tagamise taotluselt 50 eurot ning eksperdikulud 436 eurot) ning

lepingulise esindaja kulud kokku 2400 eurot (sh käibemaks). Kostja palub hagejalt

menetluskuluna välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1440 eurot. Asja

materjalidest nähtuvalt on kostja menetluskuluks täiendavalt riigilõiv 1050 eurot, sh hagi

tagamise taotluselt 50 eurot. Vastaspoole menetluskulude kohta ei ole kumbki pool kohtule

seisukohta esitanud.

Hagiavalduses esitatud nõuetelt on hageja tasunud riigilõivu kokku 725 eurot. Põhihagi hind

arvestades nõude suurendamist on 9953,31 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 550 eurot. Seega on hageja tasunud hagiavalduses esitatud

nõuetelt riigilõivu enam 175 eurot ning hagejal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4

alusel enam tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu osas on hageja menetluskulud seega

põhjendatud 600 euro ulatuses (550 eurot + riigilõiv hagi tagamise taotluselt 50 eurot).

Asjas on 21.04.2017 määruse alusel viidud läbi dokumendi- ja käekirjaekspertiis, millega

seotud kulud summas 436 eurot on kandnud hageja.

Hagejat esindas menetluses advokaat Eve Laine. Esitatud õigusabiarvetest nähtuvalt oli

hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses käesoleva tsiviilasjaga 20 tundi ning tunnitasu 100

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu

2400 eurot (sh käibemaks) on asja keerukust ja mahtu arvestades tervikuna põhjendatud ja

vajalik.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3436 eurot

(600 eurot + 436 eurot + 2400 eurot).

Kostja on vastuhagilt ning hagi tagamise taotluselt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud

suuruses. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Tarmo Pilv. Kohus leiab, et kostja

lepingulise esindaja kulu 1440 eurot on asja keerukust ja mahtu arvestades tervikuna

põhjendatud ja vajalik.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2490 eurot

(1050 eurot + 1440 eurot).

Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt kohus jättis menetluskulud 70% ulatuses

kostja ja 30% ulatuses hageja kanda, tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu

747 eurot (2490 eurot x 30%); kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista menetluskulu

2405,20 eurot (3436 eurot x 70%). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude

tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt

hageja kasuks välja 1658,20 eurot (2405,20 eurot - 747 eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik