2-17-128041/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2018. a., Tartu kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasja number

2-17-128041

Tsiviilasi

AS Elisa Teleteenused hagi Urmas Kohleri vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

450,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Elisa Teleteenused (endise nimega AS Starman,

registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28 Tallinn);

lepinguline esindaja Triin Reinmaa (triin@creditreform.ee)

Kostja: Urmas Kohler (isikukood XXX, viibib XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i Elisa Teleteenused hagi Urmas Kohleri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista Urmas Kohlerilt AS-i Elisa Teleteenused kasuks 02.10.2013 AS-ga Starman

sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-722239 alusel:

- võlgnevus 63,49 eurot;

- kahjuhüvitis 149,70 eurot;

- võla sissenõudmise kulu 30 eurot;

- sissenõutavaks muutunud viivised 120,26 eurot;

- viivis 0,05% päevas võlgnevuselt 63,49 eurot ja kahjuhüvitiselt 149,70 eurot alates 07.02.2018

kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi 47,91 eurot väljamõistmise osas.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 88% ulatuses Urmas Kohleri kanda ning 12% ulatuses AS-i Elisa

Teleteenused kanda.

6. Määrata AS-i Elisa Teleteenused menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot.

7. Välja mõista Urmas Kohlerilt AS-i Elisa Teleteenused kasuks menetluskuluna 176 eurot

ning viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus kohtuotsuse

edasikaebamiseks luba ei anna.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Elisa Teleteenused esitas Tartu Maakohtule hagi Urmas Kohlerilt 411,36 euro ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Urmas Kohler

03.10.2013 AS-ga Starman (kehtiv ärinimi AS Elisa Teleteenused) sideteenuse Starman

Start: S-internet + S-digiTV ja Wi-Fi teenuse kasutamise võimaldamiseks. Lepingu alusel

andis hageja kostjale kasutamiseks DigiTV kaardi ja Digiboxi ning modemi ja ruuteri koos

selle juurde kuulutavate komplektiosadega. Kostja on arvete A-23637309, A-23737380,

A-23981213, A-24154299, A-24311415, A-24478638 ja A-24651130 tasumisega

viivituses. Hageja esitas kostjale lõpparve 01.01.2015 maksmisele kuuluva sideteenuse

tasu, seadmete üüri ja väärtuse hüvitamise kohta kokku summas 263,89 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista võlgnevus 63,49 eurot, kahjuhüvitis 149,70 eurot, leppetrahv 47,91

eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis 120,26 eurot ning viivis võlgnevuselt ja

kahjuhüvitiselt alates 07.02.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata

summalt päevas.

2. Kohus võttis hagi 22.02.2018 määrusega menetlusse ning toimetas hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse nõude kostjale 23.02.2018 kätte. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja

vastuse kohaselt ei ole ta sõlminud lepingut AS-iga Elisa Teleteenused, kahjunõue on

esitatud 3,5 aastat hiljem, hagiavalduse nõue on aegunud, samuti on teenuse pakkuja

kohustatud lepingu p 7.1.4.1. alusel lõpetama teenuse osutamise 14 päeva möödumisest, kui

ei täideta lepingutingimusi. Kostja selgitab, et lepingu mittetäitmine on seotud tema

arreteerimisega 14.07.2014, viimane arve on tasutud juuni 2014, kostja teatas hagejale

lepingu lõpetamisest kirjalikult. Kostja hageja 22.03.2018 seisukohale täiendavalt vastata

ei soovinud.

3. Hageja selgitas 22.03.2018 vastuses, et AS-i Starman uueks ärinimeks on AS Elisa

Teleteenused. Hageja esitas võlanõude 2015 lõpparve väljastamisega ja on üritanud

kohtuväliselt võlga sisse nõuda. Hageja nõue ei ole aegunud, lõpparve esitamisega

01.01.2015 aegub nõue alles 2018.a lõpul, aegumine peatus 30.11.2017 nõude esitamisega

maksekäsu kiirmenetluses. Lepingu p-s 7.1.4.1 on reguleeritud hageja õigus piirata teenuse

osutamist, mitte kohustust leping lõpetada. Hageja ei ole kostjalt saanud ei suulist ega

kirjalikku ülesütlemisavaldust.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi kui tegemist on varalise nõudega

hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

5. Tulenevalt kostja vastuväitest tuleb kohtul esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise

kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude

aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub

nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Teenuse osutamise

lepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, millele saab üldjuhul kohaldada TsÜS

§ 146 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaega kolm aastat. Kui nõue on suunatud korduvate

kohustuste täitmisele, tuleb asjas kohaldada TsÜS §-i 154. Osutatud sätte 1. lõige sätestab,

et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude

õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Hagiavalduse aluseks olevad arved A-23637309, A-23737380, A-23981213, A-24154299,

A-24311415, A-24478638 maksetähtajaga ajavahemikul 31.07.2014-31.12.2014 muutusid

seega kõik sissenõutavaks alates 01.01.2015 ja lõpparve nr A-24651130 maksetähtajaga

31.01.2015 alates 01.01.2016. Aegumistähtaeg lõppes/lõpeb eelnimetatud arvetel vastavalt

31.12.2017 ja 31.12.2018.

TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p-1 järgi on hagi esitamisega

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

Hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses 30.11.2017, s.o enne kolmeaastase

aegumistähtaja möödumist kõikide arvete puhul ja seega hageja nõuded ei ole käesolevaks

ajaks aegunud.

6. Kohus leiab, et AS-i Elisa Teleteenused hagi Urmas Kohleri vastu on õiguslikult

põhjendatud ja tõendatud vaid osaliselt.

7. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS Starman ja kostja sõlmisid 02.10.2013 kliendi- ja

teenuse osutamise lepingu nr L-722239 (tl 23-24). Kostja osutas oma vastuses üksnes

sellele, et ta ei ole sõlminud lepingut AS-ga Elisa Teleteenused (tl 53). Kohus nõustub

hagejaga, et AS-i Starman ärinime vahetamine ei mõjuta lepingu siduvust poolte suhtes.

8. Eelnimetatud

lepingu

ja

lepingu

lahutamatuks

lisaks

olevate

AS-i

Starman

Telekommunikatsiooniteenuste Üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) (tl 25-28) järgi oli

kostjal kohustus tasuda sideteenuste osutamise ja kostjale üürile antud seadmete kasutamise

eest.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. 02.10.2013 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu kohaselt oli kostjal kohustus

tasuda talle teenuse osutamise lepingu alusel osutatud teenuste eest üldtingimustes

sätestatud korras ning seadme kasutamise lepingu alusel kasutusele antud seadmete eest

tasu vastavuses hinnakirja ja üldtingimustega. Lepingu lõppemisel oli kostja kohustatud

seadmed tagastama. Seadmete tagastamata jätmisel oli AS-il Starmanil õigus nõuda kostjalt

sisse seadme lepingu- või hinnakirjajärgne väärtus vastavalt AS-i Starmani poolt esitatud

nõudele.

10. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse

rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 järgi kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et ta teatas kirjalikult lepingu lõpetamisest. Hageja

ei võta kostja poolt lepingu lõpetamise teate saamist õigeks. Kohus leiab, et kostja poolt

lepingu ülesütlemine kostja osutatud ajal, s.o 14.07.2014 arestimajja paigutamise järgselt ei

ole tõendatud, seega oli kostja jätkuvalt kohustatud täitma kliendi- ja teenuse osutamise

lepingust nr L-722239 tulenevaid kohustusi.

Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi ei ole

kohaselt täidetud. Arvetest nr A-23637309, A-23737380, A-23981213, A-24154299,

A-24311415 ja A 24478638 (tl 29-31, 34-36) nähtub, et kostja on jätnud tasumata talle

osutatud teenuste ja seadmete kasutamise eest alates 01.07.2014 arve nr A-23637309

esitamisest. Kostja tunnistab ise, et tegi viimase makse juunis 2014 (tl 53). Käesolevas asjas

puudub vaidlus selles, et poolte vahel on leping hiljemalt 01.01.2015 lõpparve esitamisega

lõppenud ja kostja on jätnud talle üürile antud seadmed lepingu lõppemisel hagejale

tagastamata, seega on kostjal lepingust tulenevalt tekkinud kohustus hüvitada hagejale

seadmete maksumus.

11. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud,

kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Üldjuhul on vabandatavus olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Kohus leiab, et kostja arreteerimine ei ole raha maksmise kohustuse rikkumist vabandavaks

asjaoluks, seega käesoleval juhul vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

12. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel 02.10.2013 sõlmitud leping nr

L-722239 on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu

lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist

tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 263,89 eurot. Arved

TA-64091 summas 29,91 eurot ja TA-64146 summas 18 eurot on trahviarved lepingu

rikkumise eest. Lepingu nr L-722239 alusel kohustus kostja kasutama hageja digiTV

teenust ja andmesideteenuseid 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab

nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid

piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu,

kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 29,91 eurot ja 18 eurot.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et lisatingimus leppetrahvide kohta, millega pannakse tarbijast lepingupoolele

kohustus tasuda lepingu lõpetamise, ümbervormistamise või teenuste piiramise korral

kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude

katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest,

arvestades leppetrahvi suurust (29,91 eurot ja 18 eurot) võrrelduna teenuse eest tavapäraselt

makstava tasuga (12,07 eurot kuus), kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus

jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei

ole hagejal õigust leppetrahvi nõuda, mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks

väljamõistmisele 213,19 eurot (261,11 -29,91 – 18).

13. Viivist on hageja arvestanud üldtingimuste p 10.1 alusel 0,05% päevas. Kuna hageja ei ole

arvestanud viivist arvetelt TA-64091 ja TA-64146, tuleb hageja viivise nõue rahuldada

120,26 euro ulatuses. Samuti on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel põhjendatud kostjalt võla

sissenõudmise kulu 30 eurot väljamõistmine. Arvestades leppetrahvi põhjendamatust tuleb

TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,05% päevas põhinõudelt

213,19 eurot alates 07.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta vaid osaliselt kostja kanda.

Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus hageja menetluskuludest 88% kostja kanda

ning 12% hageja enda kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 220 eurot (riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja

hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 100 eurot).

16. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada osaliselt. Riigilõivu suurus 100 eurot tuleneb seadusest. Hagiavalduse vormi,

mahtu, sisu ning menetluse olemust arvestades peab kohus põhjendatuks hageja

esindajakulusid 100 euro ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulude osas kohus

märgib, et maksekäsu kiirmenetluse kulu mõistetakse hageja kasuks välja vaid maksekäsu

kiirmenetluses ja seda TsMS §-s 4842 sätestatud juhtudel.

17. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 200 eurot.

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb Urmas Kohlerilt AS-i Elisa Teleteenused kasuks

välja mõista menetluskuluna 176 eurot (88% 200 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus

TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 176 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik