4-17-6450/37 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai

2018, Võru Väärteoasja number 4-17-6450 Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Istungisekretär Kristel Toots Tõlk Alla Lašmanova Väärteoasi

A.K kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23. novembri 2017 otsusele väärteoasjas nr

230217007322, millega karistati A.K

liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut

(160 eurot) ja liiklusseaduse § 236 lg 1 järgi rahatrahviga

75 trahviühikut (300 eurot) Menetlusalune isik A.K. Isikukood XXX Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, esindaja politseiametnik Jaak Paju

RESOLUTSIOON

1. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23. novembri 2017 otsus väärteoasjas nr 230217007322 muutmata.

2. A.K

kaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse saab vaidlustada kassatsiooni korras. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, st alates 17. maist 2018.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

PÕHIOSA

(A)

Menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri 23. novembri 2017 otsusega väärteoasjas

nr 230217007322 karistati A.K liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 40

trahviühikut (160 eurot) varalise kahju tekitamise eest ja

LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut (300 eurot) liiklusõnnetusest mitteteatamise eest. Otsuses leiti lühidalt järgmist. O.

2

A.K juhtis 14. juunil 2017 kell 14:50 Tallinnas Artelli tänaval veokist ja haagisest koosnevat autorongi. A.K tegi Artelli tänavalt oma sõiduraja vasakpoolsest äärest parempöörde Forelli tänavale veendumata selle manöövri ohutuses: ta riivas temast paremal olnud sõiduautot Opel: Opeli vasakpoolsele esinurgale tekkisid kriimud ja seeläbi varaline kahju Opeli omanikule AS- le Nordea Finance Estonia. Ka jättis A.K sellest liiklusõnnetusest politsei teavitamata, ehkki teavitamine oli kohustuslik.

2. Väärteootsuse peale esitas palub otsuse tühistada ja väärteomenetluse A.K kaebuse, kus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada. Kaebuses märgitakse järgmist. A.K alustas parempööret oma sõiduraja vasakust

äärest. Poole manöövri ajal nägi A.K parempeeglist, et tema auto parema külje alla on trüginud kaubik. Seepeale peatas A.K oma sõiduki, et saada aru, kas toimus kokkupõrge. Paar-kolm sekundit pärast A.K seisma jäämist nägi A.K, et kaubik tagurdas. Seepärast eeldas A.K, et mingit kokkupõrget aset ei leidnud ja lõpetas parempöörde. Seejärel parkis ta autorongi laiemasse ohutusse kohta. Ta väljus veokist ja vaatas kiirel autorongi parema külje üle ega näinud sellel mingeid vigastusi. Seejärel vaatas A.K Artelli-Forelli ristmiku poole

ja nägi, et kaubik tagurdas ristmikult mingisse hoovi või nurga taha. Selle tõttu veendus A.K

, et

mingit liiklusõnnetust toimunud ei olnud ja jätkas sõitu.

3. Kohtuistungil jäi A.K oma kaebuse juurde. PPA esindaja palus jätta väärteootsuse muutmata.

(B) Kohtu seisukoht

(i) Sissejuhatus

4. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. See tähendab seda, et kõigepealt selgitab kohus välja, mis leidis aset,

analüüsib seejärel, kas PPA andis aset leidnule õige õigusliku hinnangu, ning võtab viimaks eelneva analüüsi kokku.

(ii) Faktilised asjaolud

5. A.K sõitis 14. juunil 2017 natuke enne kella 14:50 Tallinnas Artelli tänaval veokist ja

haagisest koosneva a A. -le Nordea utorongiga Forelli tänava suunas. Tema järel sõitis AS Finance Estonia kuuluva kaubikuga, mille järel oli haagis. Natuke enne Forelli tänavat muutub Artelli tänav varasemast laiemaks. Kohas, kus tänav oli selleks piisavalt lai, sõitis A. A.K kõrvale paremale poole. Seda sai A. teha seetõttu, et A.K sõitis sõidurea vasakpoolsel osal.

Forelli tänava ristmikul jäid mõlemad autod seisma, kusjuures nende esiosad olid Forelli

tänavast umbes ühekaugel. Seisma jäid juhid seetõttu, et täita tee andmise kohustust: Forelli

tänav on Artelli tänava suhtes peatee. eeldas, et kuivõrd A.K on sõidurea vasakpoolses A. ääres, sõidab ta otse (puidupoe territooriumile) või keerab vasakule. A.K enda kõrval olevat

A. sõidukit ei näinud. Veendudes, et Forelli tänavalt kummaltki poolt sõidukeid ei tule, sõitis

A.K Forelli tänavale otse välja ja hakkas siis paremale pöörama. mõistis, et A.K A.

keerab tema autole otsa. Seetõttu pani ta sisse tagurpidikäigu ja hakkas tagurdama, et

kokkupõrget vältida A.K alustas paremale pööramist paremasse küljepeeglisse vaatamata. . Pööramise käigus siiski A.K sellesse peeglisse vaatas ja märkas A. autot. Seepeale A.K pidurdas, aga kokkupõrget ta vältida ei suutnud: tema haagise parem pool riivas A. kaubiku vasakpoolset esinurka. Pärast seda seisis A.K autoga kõigepealt paar sekundit paigal, jätkas siis sõitu ja viis parempöörde lõpule. A.K sõitis aeglaselt Forelli tänava vasakpoolse serva

3

poole. Sel hetkel tuli A. oma autost välja ja jooksis A.K autorongile järgi, et A.K ga

õnnetusest rääkida. jõudiski autorongile järgi ning lõi A.K tähelepanu endale A. tõmbamiseks käega paar korda vastu A.K haagise parempoolset tagumist nurka. A.K

seda löömist ei tajunud ega ka märganud . Küll aga nägi A.K ristmikul olevat A. A.

kaubikut. llest hoolimata Se sõitis A.K kohe pärast lööke A. minema.

6. Ülal toodud sündmustiku tuvastas kohus niisuguste tõendite alusel.

7. Et A.K sõitis 14. juunil 2017 natuke enne kella 14:50 Tallinnas Artelli tänaval veokist ja

haagisest koosneva autorongiga Forelli tänava suunas, tuvastab kohus A.K ja ütluste A. ning kaudselt ka sündmuskoha vaatlusprotokolli põhjal.

8. Selle, et menetlusaluse isiku järel sõitis ütluste najal. Et

A. kaubikuga, tuvastab kohus A.

kaubiku taga oli haagis, tõendavad samuti ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll. A. Seda, et kaubik kuulus AS-le Nordea Finance Estonia, tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll.

9. Tõsiasja, et mõneti enne Forelli tänavat muutub Artelli tänav varasemast laiemaks, tuvastab kohus A. ütluste ja kaudselt ka sündmuskoha vaatlusprotokolli abil.

10. Et A. sõitis sõidurea vasakpoolsel osal sõitva A.K kõrvale paremale poole, tõendavad

A. ütlused ja kaudselt ka sündmuskoha vaatlusprotokoll.

11. Et mõlemad autod jäid Forelli tänava ristmikul seisma ja nende esiosad olid Forelli tänavast

umbes ühekaug , tuvastab kohus eeskätt ütluste najal A.K poolset seisma jäämist el A. . kinnitavad ka A.K ütlused.

12. Tee andmise kohustuse saab tuvastada eeskätt sündmuskoha vaatlusprotokolli (mitmel fotol

on näha nn anna teed liiklusmärk), aga ka A.K ütluste põhjal. ja A.

13. Selle, et A. ootuste kohaselt hakkas A.K sõitma otse või keerama vasakule, tuvastab kohus A. ütluste pinnalt.

14. Et A.K enda kõrval olevat sõidukit ei märganud, tõendavad kõigepealt A.K A.

ütlused, aga ka kokkupõrke aset leidmise fakt: pole mingit alust arvata, et kui A.K oleks A. autot näinud, oleks menetlusalune isik sellisel moel manöövrit sooritama hakanud.

15. Asjaolu, et A.K sõitis otse Forelli tänavale ja hakkas seejärel paremale pöörama, saab

tuvastada A.K enda ja A. ütluste põhjal.

16. Et A. A.

sõitis kokkupõrke vältimiseks autoga tagasi, tuvastab kohus ütluste alusel.

17. Selle, et A.K alustas paremale pööramist paremasse küljepeeglisse vaatamata, tuvastab kohus eeskätt sündmuse käigu põhjal. Kui A.K oleks enne pööramist peeglisse vaadanud,

oleks ta A. A. . autot näinud, oleks jätnud pööramata ega oleks sõidukile otsa sõitnud

18. Et A.K parema A. le pööramise ajal parempeeglisse vaatas ja märkas autot, tõendavad

A.K ütlused ja see, et A.K pidurdas. Tõsi, päriselt ei saa välistada seda, et A.K vaatas peeglisse ja pidurdas alles pärast kokkupõrke toimumist. Samas on mõeldav ka see, et A.K vaatas peeglisse vahetult enne kokkupõrget. Et see teine stsenaarium on A.K jaoks

soodsam (võimaliku hoolsuskohustuse rikkumise määr oleks väiksem), tuleb VTMS §-s 2 ja

4

kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg s 3 sätestatud põhimõttest lähtuvalt - - tuvastada see.

19. Selle, et A.K pärast auto märkamist pidurdas, tuvastab kohus A.K ütluste ja A. tunnistaja T. K. tehtud foto alusel: viimaselt on asfaldil märgata auto pidurdamise jälgi.

20. Et kokkupõrge toimus ja et selle tõttu tekkisid juhitud sõiduki vasakpoolsele esiotsale A.

kriimud, saab tuvastada eeskätt sündmuskoha vaatlusprotokolli, aga ka ütluste alusel. A.

21. Et A.K seisis pärast kokkupõrget paar sekundit paigal, jätkas seejärel sõitu ja lõpetas

parempöörde, tõendavad eeskätt A.K enda, aga mõningal määral ka ütlused. A.

22. Seda, et A.K sõitis siis aeglaselt Forelli tänava vasakpoolse serva poole, tõendavad A.

ja T. K.

ütlused.

23. Selle, et A. tuli autost välja, jooksis A.K autole järgi ja lõi vastu haagist, tuvastab

kohus A. ja T. K.

ütluste alusel.

24. Ka seda, et A.K sõitis kohe pärast haagiseni jõudmist minema, tõendavad A.

A. ja T.

K.

ütlused.

25. A.K ütlused kokkupõrkele järgnenud sündmuste käigu kohta erinevad mitmes aspektis kohtu poolt tuvastatust. Nimelt väitis A.K, et tema sõitis mõnikümmend meetrit eemale,

parkis auto sobivas kohas Forelli tänava äärde, tuli välja, veendus auto ümber kõndides, et

vigastusi ei ole, nägi kaubikut Artelli tänava suunas vaateväljast ära tagurdamas ja jätkas seejärel sõitu. Kohus neid ütlusi ei usu ja seda järgmistel põhjustel.

26. T. K. kinnitas, et keegi veokist välja ei tulnud. Need ütlused on kõigiti usutavad, sest T. K. nägi veokit väga heast kohast: ta lähenes Forelli tänava vasakus ääres „ukerdanud“ (nagu T. K. korduvalt ütles) veokile samal tänava poolel kõnniteed pidi, olles veokist vähem kui saja meetri

kaugusel. Niisiis ei ole võimalik, et ei oleks esiosaga tema poole olnud veokist välja

T. K.

tulekut tähele pannud. motiiv valeütlusi anda.

T. K. puudub igasugune

27. T. K. A.

ütlusi kinnitavad ka ütlused.

28. On tõenäoline, et A.K märkas tema suunas jooksvat ja ka tajus tolle tehtud lööke A. . Samas ei saa siiski välistada vastupidist. On mõeldav, et A.K suunas jooksev A. jäi sellisel

moel haagise taha, et A.K teda isegi oma headest peeglitest (tl 52) ei näinud. Ka on

võimalik, et A.K ei kuulnud lööke ega tajunud nendest tekkinud vibratsiooni: A.K A. oli ilmselt ärevil, tänaval oli liiklus ja A.K sõiduki mootor töötas. Seetõttu tuleb

-printsiipi kohaldades A. öelda, et A.K tema poole jooksnud ei näinud ega ka tajunud viimase tehtud lööke.

29. Välistatud on aga see, et A.K ei näinud ristmikul olnud sõidukit. A.K oli äsja A. näinud, et see kaubik oli tema sõiduki külje all, menetlusalune isik oli teinud äkkpidurduse ja jätkanud sõitu hoopis teistsugusel viisil (aeglaselt, vasakul pool ääres). See tähendab, et A.K

tahavaatepeeglisse ja nägi ristmikul seisnud kaubikut. Mingit tagurdamist ta näha ei saanud, sest seda ei toimunud.

(iii) Õiguslik hinnang

5

30. A.K on karistatud kahe väärteo eest. Kohus analüüsib kõigepealt LS § 223 lg 1 järgset süüetteheidet ja vaeb seejärel LS § 236 lg-sse 1 puutuvat.

a) LS § 223 lg 1

31. LS § 223 lg 1 järgi kui mootorsõidukijuhile heidetud ette liiklusnõuete on A.K-le rikkumist, millega tekitati teisele isikule varaline kahju.

32. Kõigepealt tuleb otsustada, kas A.K realiseeris selle sätte objektiivse koosseisu.

33. On selge, et A.K tekitas teisele isikule varalise kahju: ta kriimustas oma haagisega A.

juhitud -le Nordea Finance Estonia kuuluva auto vasakut esiosa ja nende kriimude AS kõrvaldamine nõudis sekkumist auto substantsi (vähemalt värvimist). Ka on ilmne, et A.K oli mootorsõiduki juht: ta toimetas pedaalide ja rooli abil edasi veokist ja haagisest koosnevat autorongi. Vaidlus käib selle üle, kas A.K rikkus liiklusnõudeid.

34. Väärteootsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 14 lg s 2, § 33 lg 2 p s 8 ja § 48 lg - - -

s 3 sätestatud liiklusnõudeid. karistusseadustiku (KarS) § 15 lg On ilmne, et rikkumisena tuleb

3 abil

5) kõne alla üksnes ettevaatamatus (vt ka käesoleva otsuse p 4 , mistõttu tuleb objektiivse

koosseisu tasandil tuvastada hoolsuskohustuse rikkumine (vt Sootak. Karistusõigus. Üldosa.

2010, X/7 8

– ) ehk teisisõnu tuleb uurida, kas A.K eksis objektiivselt LS § 14 lg s 2, § 33 lg -

2 p- -

viidatud norme s 8 ja/või § 48 lg s 3 sätestatud liiklusnõuete vastu. Kohus analüüsib ükshaaval.

35. LS § 14 lg 2 sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohtu ja kahju tekitamist. See norm ei kujuta endast midagi muud kui nn üldise hoolsuskohustuse ümber kirjutamist seadusesse: igasugune ettevaatmatusdelikt eeldab seda, et

rikutaks mingit käibes vajalikku hoolt (vt nt Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2010, X/15 jj.). Iseenesest võib ka LS § 14 lg 2 üksi ettevaatamatusetteheite tegemiseks piisav olla (RKKKo 3-

1-1-12-16, p 11). Siiski muutub see norm kohtu hinnangul sekundaarseks, kui on võimalik viidata liiklusseaduse mõnele spetsiifilisemale sättele.

36. LS § 33 lg 2 p 8 kohustab juhti enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning

teel töötajaid. See säte on niisiis LS § 14 lg st 2 kitsam, aga käesoleva otsuse eelmises punktis - öeldu valguses on tarvis analüüsida, kas mitte ei kohaldu kolmas väärteootsuses märgitud norm ehk LS § 48 lg 3 praegu juhtunule veelgi täpsemalt.

37. LS § 48 lg st 3 ilmneb, et kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure - pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata LS § 48 lg-te 1 ja 2 ning LS § 45 lg 3 nõuete kohaselt, võib nendest nõuetest kõrvale kalduda, sealhulgas sõita teepeenrale, tingimusel et ei

ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee muldkeha. Niisiis reguleerib LS § 48 lg 3

piiratumat hulka juhtumeid kui

-st LS § 33 lg 2 p 8, mistõttu alustab kohus analüüsi LS § 48 lg 3.

38. Kui parempööret tuleb LS § 48 lg 1 järgi teha üldjuhul sõidutee pärisuunavööndi vasaku

ääre lähedalt, lubab LS § 48 lg 3 sellest reeglist mõningatel juhtudel kõrvale kalduda. Muu

hulgas tohib seda teha siis, kui sõiduki pöörderaadius on suur. Praegu see oligi suur, sest A.K juhtis veokist ja haagisest koosnevat autorongi. Seetõttu ei saa liiklusnõuete rikkumist näha selles, et A.K alustas parempööret sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedalt. LS

6

§ 48 lg 3 kohaselt tohib aga nii pöörata üksnes tingimusel, et ei ohustata teist liiklejat.

Esmapilgul võib tunduda, et sellise tingimuse seadmine on üleliigne: juba LS § 14 lg st 2 ja § -

33 lg 2 pehes) ohustada. Kohus seda siiski st 8 tuleneb, et teisi liiklejaid ei tohi (manöövreid t

üleliigseks ei pea. Ohustamiskeeldu LS § 48 lg s 3 tuleb hoopis tõlgendada nii, et LS § 48 lg - - st 1 irduval viisil pööret tehes peab juht olema veelgi ettevaatlikum kui muidu. Seda seetõttu,

et esiteks on niisugune manööver ö tavapärasest juba objektiivselt ohtlikum (sõiduki n-

tavapöördetrajektoorilt kaugemale liikumisega seoses tekib kokkupõrkeoht) suurem ja teiseks ei pruugi teised liiklejad sellisest manöövrist õigesti aru saada (ja lähtuvad sellest, et aset leiab midagi muud kui tegelikult leiab (nt vasakpööre)). Seetõttu peab nii pöörav sõidukijuht järgima

ümbritsevat liiklust kogu manöövri aja nii akendest kui peeglitest ülimalt tähelepanelikult. Muu hulgas peab ta vahetult enne rooli paremale keerama hakkamist heitma pilgu tahavaatepeeglisse

veendumaks, et midagi või kedagi ei ole paremal pool tema sõiduki kõrval või kohe selle kõrvale jõudmas.

39. A.K sellisel viisil ei käitunud. Seetõttu rikkus ta LS § 48 lg 3. Ühtlasi rikkus ta LS § 14

lg- - estatud liiklusreegleid. s 2 ja § 33 lg 2 p s 8 sät

40. Tõsi, teoreetiliselt võiks A.K vabastada vastutusest käitumine. Ei saa välistada, et A.

A.K on õigus, väites, et käitumine ei olnud korrektne: sõitis kahest A. A. vastassuunalisest reast koosneval sõiduteel tema ees sõitnud A.K kõrvale paremale poole.

A. rikkumine A.K karistamise seisukohalt olla võiks tähendusrikas kahest aspektist. Nii

võiks kõigepealt väita, et rikkumise tõttu ei olnud A.

A. juhitud sõidukile kahju tekitamine A.K

jaoks ettenähtav – kui aga tagajärje põhjustamine ei ole ettenähtav, ei saa

hoolsuskohustuse rikkumisest ehk vastutusest ettevaatamatuse eest kõneleda (vt nt Pikamäe – Karistusseadustik. Kommentaar. 4. trükk, § 18/9.1). Lisaks võib seda väidet tsementeerida ka

viitega usalduspõhimõttele: iga liikleja võib lähtuda sellest, et teised liiklejad käituvad

õiguspäraselt (vt nt Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2010, X/21– ). Teiseks võiks öelda, et 23 kahju tekitamist ei saa A.K-le normatiivselt omistada, sest A. asetas liikluseeskirju rikkudes

tema n- AS Nordea Finance Estonia vara ise ohtu ja eneseohustamine ö kaitsesfääris oleva –

võib väärata kahju omistamise selle tekitajale (vt nt – RKKKm 3-1-1-87-15, p-d 14 15 ja

RKKKo 3-1-1-102-16, p-d 10 12 – ).

41. Käesoleva otsuse eelmises punktis esitatud esimene väide (st ettenähtavust ja

usalduspõhimõtet puudutav) ei pääse maksvusele käesoleva otsuse 3 . punktis öeldu tõttu: tee 8

vasakust äärest paremale pöörates tuleb olla üliettevaatlik. LS § 48 lg 3 suuresti nullib niisuguste manöövrite puhul usalduspõhimõtte: manöövrit sooritav juht peab olema sedavõrd

tähelepanelik, et ta suudaks reageerida ka teiste juhtide õigusvastasele tegevusele.

Ettenähtavust tuleb eitada üksnes niisugustes olukordades, kus ka kõige tähelepanelikuma käitumise korral poleks ohu (saati siis kahju) tekkimise ära hoidmine juhi jaoks mitte kuidagi

võimalik olnud: nt kui kusagilt ilmub välja 200 km/h liikuv sõiduk või kui mingi ristmiku

lähedase posti, majanurga või puu tagant hüppab järsku auto ette/kõrvale mänguhoos laps. Praegu millegi sellisega tegemist ei ole: A. auto märkamine oli A.K jaoks kõigiti võimalik.

42. Eneseohustamine tagajärje normatiivset omistamist takistava asjaoluna langeb aga ära juba

seetõttu, et see eeldab muu hulgas teadlikku õigushüve ohtu asetamist. Tõsi, Riigikohus on sellest hoolimata aktsepteerinud eneseohustamisest rääkimist ka olukorras, kus bussisõitja jättis

turvavöö kinnitamata (RKKKm 3 – – -1-1-87-15, p-d 14 15) niisugusel juhul aga ei ole kuidagi

võimalik kõneleda teadlikust enese ohustamisest, vaid üksnes hoolsusetust käitumist oma

õigushüvede osas. Siiski on kõrgeim kohus selgitanud teisal, et vajalik on just konkreetne

teadmine reaalsest ohust õigushüvele ( –12). Käesoleval juhul RKKKo 3-1-1-102-16, p-d 10

midagi sellist ei olnud: A. selgitas kohtus, et ta on aastaid sellel ristmikul niisugusel viisil

7

vasakul olnud sõidukite kõrvale sõitnud ja seni ei ole midagi juhtunud. Niisiis ei saa öelda, et

A. seadis teadliku AS Nordea Finance Estonia vara ohtu. lt tema võimu all oleva

43. Käesoleva otsuse p – toodud põhjustel ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas -des 41 42 A. rikkus liikluseeskirju: isegi see ei vabastaks A.K vastutusest.

44. Eelöeldu tähendab, et A.K realiseeris LS § 223 lg 1 kui ettevaatamatusdelikti objektiivse koosseisu.

45. Kahju tekitamise tahtlust A.K ei olnud. Ta oli aga selle osas hooletu KarS § 18 lg 3

mõttes: A.K oleks pidanud mõistma, et paremale pööramise alustamine ilma

parempeeglisse vaatamata võib tuua kaasa kahju mõnele temast paremal asuvale objektile. Seega realiseeris menetlusalune isiku ka LS § 223 lg 1 subjektiivse koosseisu.

46. Õigusvastasust süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne. ega

47. Eelöeldu tähendab, et A.K on LS § 223 lg 1 järgi õigesti süüdi mõistetud. A.K le mõistetud karistus ei ole menetlusaluse isiku süüd ületav: 40 trahviühiku suurune rahatrahv jääb kuni 300 trahviühikulist trahvi võimaldava sanktsioonimäära alumisse seitsmendikku.

b) LS § 236 lg 1

48. LS § 236 lg 1 järgi on A.K le süüks pandud seda, et tema jättis liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhina liiklusõnnetusest politseile teatamata, ehkki selline teatamine oli kohustuslik.

49. Sellegi normi osas analüüsib kohus kõigepealt objektiivset koosseisu. Et siin ei ole erinevalt

LS § 223 lg-st 1 tahtluse puudumine ilmne, ei hakka kohus objektiivse koosseisu tasandil vaagima objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist.

50. Et A.K juhitud haagise ja A. juhitud auto kokkupõrke tagajärjel tekkis varaline kahju

(vt käesoleva otsuse p ), oli selle kokkupõrke näol tegemist liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 33 mõttes.

51. A.K oli üks selles õnnetuses osalenud sõiduki juht.

52. Et A.K sõitis Artelli Forelli ristmikult minema ega teavitanud enne seda politseid, jättis - menetlusalune isik politsei õnnetusest teavitamata.

53. Õ LS § 169 lg 4 järgi . Viidatud säte lubab jätta politsei nnetusest teatamine oli kohustuslik

varalise kahjuga päädinud liiklusõnnetusest teavitamata üksnes juhul, kui õnnetuse osapooled

on jõudnud õnnetuse olulistes asjaoludes kokkuleppele ja selle kokkuleppe kirjalikult

vormistanud. On ilmne, et praegu A.K ja A.

mingisugusele kokkuleppele ei jõudnud.

54. Eelöeldu tähendab, et A.K realiseeris LS § 236 lg 1 objektiivse koosseisu.

55. Kohus leiab, et A.K pani teo toime tahtlikult.

56. Liiklusõnnetuse aset leidmise osas oli menetlusalusel isikul kaudne tahtlus. Sellele viitab

kõigepealt see, nägi oma auto külje all olevat et A.K

A. autot: juba see viitab sellele, et A.K

sai kokkupõrke aset leidmisest aru. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas A.K

pärast kokkupõrget sõitis: aeglaselt ja suundus tänava vasaku ääre poole. Niisugune

8

sõidustiil annab alust öelda, et menetlusalune isik mõistis, et ta oli oma sõiduki kõrval olnud

autoga õrnalt kokku põrganud; ilmselt oli A.K sellest segaduses ja häiritud. Tähtis on ka

see, et A.K nägi pärast Forelli tänava vasakusse äärde sõitmist A. autot ristmikul seismas: niisiis mõistis ta, et midagi on tavapärasest oluliselt teisiti. Neid asjaolusid kogumis hinnates ei saa kuidagi öelda, et A.K oli adekvaatne alus eeldada (RKKKo 3-1-1-142-05, p 18), et ta ei olnud tekitanud A. autole mingit kahju. Niisiis möönis A.K liiklusõnnetuse toimumist KarS § 16 lg 4 tähenduses.

57. A.K oli teadlik, et ta oli autojuht. Samuti teadis ta seda, et ta sõidab Artelli-Forelli ristmikult ilma politseid teavitamata minema. Viimaks teadis ta ka kõiki asjaolusid, mille põhjal tekkis politsei teavitamise kohustus (vt käesoleva otsuse p 53).

58. Niisiis pani A.K teo toime tahtlikult.

59. Õigusvastasust süüd välistavaid asjaolusid ei ole. ega

60. Seega on A.K LS § 236 lg 1 järgi õigesti süüdi tunnistatud. Talle mõistetud 75 trahviühiku suurune rahatrahv ei ole tema süü suurust ületav, sest jääb esiteks sanktsioonimäära alumisse veerandisse (maksimumtrahv on 300 trahviühikut) ja teiseks võtab arvesse ka seda, et A.K pani väärteo toime tahtlikult.

(iv) Kokkuvõte

61. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja - otsuse muutmata ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamata.

/alla kirjutatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik