1-09-4018/11

1(4) 1-09-4018

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-4018 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 31. august 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi J.Z-i süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30. aprilli 2009.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kannatanu E. K. Kannatanu esindaja Indrek Sirk Prokurör Rainer Amur Süüdistatav

J.Z XXX, elukoht XXXXXXX XXXXX X-XX, töötab XXXXXXXXXX L., varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja

Vandeadvokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 30. aprilli 2009.a otsus J.Z-i suhtes KarS § 50 lg 1 alusel kohaldatud lisakaristuse kestuse ning selle tähtaja alguse osas ning teha uus otsus, millega

KarS § 50 lg 1 alusel võtta J.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Kannatanu apellatsioon rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 9. septembril 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei

kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

alkoholijoobes ja turvavööga kinnitamata, juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis,

millega liikus Tallinnas Rannamõisa teel Tabasalu poolt Tallinna suunas, kaotas

Rannamõisa 7b maja juures halbade ilmaolude (vihmane ilm ja märg teekate) ning

alkoholijoobest tingitud häiritud kehaliste ning psüühiliste funktsioonide ja

reaktsioonide tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle, kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga Toyota Corolla, mida juhtis juhtimisõigust omav ja kaine E. K., kellele tekitati eluohtlik tervisekahjustus - lülisamba II kaelalüli murd.

Sellise käitumisega rikkus J.Z järgmisi LE § 76 p 1 (juht ei tohi olla

joobeseisundis.), LE § 68 p 5 (sõidukis, millel on turvavööd, peavad sõitjad olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud) ja LE § 107 (teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides). Oma tegevusega pani J.Z toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus.

3.

Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab kannatanu E. K. J.Z-ile

mõistetud lisakaristuse kestust, taotledes temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist prokuröri poolt esimese astme kohtuistungil taotletud määras, so 1 aastaks.

alkoholijoobega ning asjaoluga, et ta tarvitas rahusteid koos alkoholiga ning asus

seejärel sõiduautot juhtima. Kannatanu pääses surmast vaid õnneliku juhuse tõttu. Ta

viibis neli kuud haiguslehel ning pidi haigena asuma tööle ainult seetõttu, et mitte kaotada töökohta.

kannatanu ei taotle J.Z-ile reaalse vangistuse mõistmist, on ta seisukohal, et J.Z on jäänud sisuliselt karistamata, sest mõistetud vangistusest on ta niigi juba

tingimisi vabastatud ja ka juhtimisõigus võetakse ära nii lühikeseks ajaks, et kohtuotsuse kohaselt oleks see peagi kantud.

õnnetuse tõttu juba piisavalt kannatanud ning juhilubasid vajab ta laste eest hoolitsemiseks ning oma töö iseloomu.

3(4) 5. Ringkonnakohtu istungil prokurör, kannatanu ja tema esindaja toetasid apellatsiooni, süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kannatanu apellatsioon on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6.1

Esmalt märgib kohtukolleegium seda, et Riigikohtu lahendites on järjepidevalt

väljendatud seisukohta, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki

juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-10-03 – RT III 2003, 5, 53, p 7, Riigikohtu

üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 – RT III 2005, 24, 248, p 50, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-20-06 – RT III 2006, 15, 137, p 9, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19 oktoobri 2007.a otsus nr 3-1-1- 55-07 – RT III 2007, 36, 288).

käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. KarS § 67 lg 2 kohaselt arvutatakse lisakaristuse tähtaega aastates ja kuudes. Seega on lisakaristuse mõistmise minimaalne tähtaeg üks kuu. Apelleeritud kohtuotsusega on J.Z-ilt mootorsõiduski

juhtimisõigus ära võetud kaheks kuuks, so lisakaristuse mõistmise minimaalmäära lähedaseks tähtajaks. Kohtukolleegium on seisukohal, et eelkõige J.Z-i süü suurust arvestades ei ole nii

lühikese tähtaja kehtestamine millegagi põhjendatud. J.Z rikkus mitut liikluseeskirja sätet ja põhjustas ettevaatamatusest liiklusõnnetuse, mille käigus tekitati kanatanule eluohtlik tervisekahjustus. Lisaks tugevatoimelistele rahustitele oli J.Z

tarvitanud alkoholi ja seda ilmselgelt palju. Seetõttu ta ei mäleta, palju ta alkoholi

tarvitas ja miks ta öisel ajal vihmase ilmaga autoga sõitma läks. Mäletab vaid ühe

veiniklaasi joomist. Kohtukolleegium peab aga süüdistatava sellist väidet

ennastõigustavaks, sest haiglas teostatud laboratoorse uuringu kohaselt oli tal alkoholisisaldus veres 2,75‰. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001.a määrusega nr 120 kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme

määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 19 lg 1 p 4

kohaselt on joove raske, kui alkoholisisaldus veres on rohkem kui 2,5 promilli. Kohtukolleegiumi hinnangul on üldteada ja ei vaja tõendamist asjaolu, et ühest klaasist

veinist rasket joovet ei teki. Kohtukolleegium nõustub apellatsiooni väitega, et

kannatanu jäi ellu tänu juhusele, sest kuna raske alkoholijoobe tõttu süüdistatav J.Z autoga sõitmist ei mäleta, siis ei võtnud ta midagi ette kokkupõrke vältimiseks ja raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul J.Z-i suhtes selliseid erandlikke asjaolusid tuvastatud ei ole, mis võimaldaksid jätta talle lisakaristuse mõistmata või võimaldaksid seda teha

sellises määras, nagu seda tegi esimese astme kohus. J.Z-i positiivset isikut ja alaealiste laste olemasolu arvestades peab kohtukolleegium võimalikuks piirduda temalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisel 1 aastaga.

4(4)

on vastuolus kohtuotsuse jõustumist ja täitmist käsitlevate kriminaalmenetlusõiguse sätetega. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. KrMS § 410 lg 1 ja 4 kohaselt pööratakse jõustunud kohtuotsus täitmisele. Kohtuotsuse

täitmisele pööramise korral saadab maakohus selle ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Ärakirjale teeb kohus märke kohtuotsuse jõustumise kohta.

KrMS § 421 kohaselt saadetakse kohtuotsuse ärakiri asjaomasele asutusele

süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks

ning süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud vajalike dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks.

Kuna apelleeritud kohtuotsuses on märgitud lisakaristuse täitmise tähtaeg enne

kohtuotsuse jõustumist ja võimalikku täitmisele pööramist, siis kohtukolleegium tühistab kohtuotsuse lisakaristuse tähtaja arvestamise, so 1. juuni 2009.a osas.

Meelika Aava Julia Katškovskaja Jüri Paap