4-14-7968/24 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

(Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

. mai 2018, Võru Väärteoasja number 4-14-7968 Väärteoasja nimetus

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus K. -i Z määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks Kohtunik Erkki Hirsnik

Süüdimõistetu

K. .

Z Isikukood ; elukoht XXX xxxxxxxxx-xxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Ellen Kiilo

Asja

läbivaatamise vorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pikendada karistusseadustiku

§ 69 lg 6 alusel Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018 määrusega K. ile määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra Z-

.

2.

Määrus saata K. ile ja kriminaalhooldajale. Z-

Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Kohtumäärus

1. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018 määrusega asendati Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2015 otsusega K. -ile Z määratud rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot arestiga 5 päeva, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga 5 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati

1 kuu määruse jõustumisest. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018 määrus jõustus 30. märtsil 2018.

Kriminaalhooldusametniku taotlus ja selle lisad

2. 14. mail 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekandena pealkirjastatud taotluse K. -ile Z määratud

üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamise ilmneb järgnev info. ks. Sellest taotlusest

2 (4)

3. K. võeti Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses arvele 5. aprillil Z 2018. Ta töötab ametliku töölepingu alusel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx.

6. aprillil 2018 esitas K. taotluse xxxxxx Z tööle minekuks arvestusega, et kolme nädala möödumisel tuleb ta Eestisse tagasi. Tööülesannete täitmise tõttu jõudis ta xxxxxx tagasi alles

1. mail 2018. Selleks ajaks oli üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõppenud. Pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppu ei luba kriminaalhoolduse register broneerida isikut tööle ja koostada ajakava. Selleks on vaja pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega.

4. Eeltoodust tulenevalt teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra, et ei tekiks olukorda, kus välismaal töötamise ja üldkasuliku töö tegemise tähtaeg kattuks.

5. Taotlusele on lisatud K. i avaldus üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks Z- ühe kuu võrra.

Kohtu seisukoht

6. Kriminaalhooldusametnik on pealkirjastanud taotluse valesti. Tegemist ei ole erakorralise ettekandega. Erakorralise ettekande instituuti tunneb kriminaalmenetlus: vt kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 3 ja kriminaalhooldusseaduse § 31. Praegu on aga tegemist väärteomenetlusega.

7. Üldkasuliku töö tegemist väärteoasjades ja meetmeid, mida võib kohus kohaldada, kui süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks üldkasulikku tööd, reguleerivad väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2071, § 2101, § 2102 ja § 2103. VTMS § 2103 sätestab, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Kuna kriminaalhooldusametnik esitas taotluse üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppemist ning ei esine ühtegi VTMS §-s 2103 sätestatud üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamise aluseks olevat asjaolu, ei saa kohus peatada üldkasuliku töö tähtaja kulgemist VTMS § 2103 alusel.

8. VTMS § 2101 lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2101 lg 2 sätestab, et üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pöö tusseadustiku § 69 lg 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse ramise karis

maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Tekib küsimus, kas juhul, kui süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks talle väärteo eest karistuseks või asenduskaristuseks määratud üldkasulikku tööd, tuleb VTMS § 2101 lg 2 alusel süüdlasele mõistetud arest igal juhul täitmisele pöörata või saab kohus VTMS § 2101 lg 2 alusel teatud juhtudel jätta süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramata.

9. Kohus leiab, et VTMS § 2101 lg 2 võimaldab jätta teatud juhtudel süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramata. Kohus jõudis sellisele järeldusele VTMS § 2101 lg 2 grammatilise ja teleoloogilise tõlgendamise teel. VTMS § 2101

-s 2

lg öeldakse, et süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramise otsustab kohus näitab, et kohtule on jäetud õigus otsustada, kas . See pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele või mitte. Kui kohus peaks seadusandja arvates igal juhul aresti täitmisele pöörama, oleks seadusandja kasutanud formuleeringut „pöörab süüdlasele mõistetud aresti täitmisele“. VTMS § 2101 lg 2 eesmärk on pöörata süüdlasele

3 (4)

mõistetud arest täitmisele juhul, kui süüdlane hoiab mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning ta pole motiveeritud tegema üldkasulikku tööd. VTMS § 2101 lg 2 eesmärk pole pöörata täitmisele süüdlasele mõistetud arest ka juhul, kui süüdlane ei saanud teha üldkasulikku tööd mõjuva põhjuse tõttu ning ta on motiveeritud tegema üldkasulikku tööd.

VTMS § 2101

lg 2 eesmärk on anda süüdlasele, kellel oli mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ettenähtud tähtajaks ja kes on motiveeritud tegema üldkasulikku tööd, veel üks võimalus teha aresti asemel üldkasulikku tööd. VTMS § 2101 -st 2 ei tulene kohustust lg

pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele, kui süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks üldkasulikku tööd, ka seetõttu, et VTMS § 2101 lg-s 2 pole reguleeritud, kas aresti täitmisele pööramine on ainus meede või võib kohus kohaldada ka muid meetmeid juhul, kui süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks talle määratud üldkasulikku tööd. VTMS § 2101

- lg s 2 on sätestatud

tähtaeg, mille jooksul tuleb lahendada kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus aresti täitmisele pööramiseks, ja aresti täitmisele pööramine kui meede, mida saab kohaldada, kui süüdlane ei tee talle määratud üldkasulikku tööd ettenähtud tähtajaks. VTMS § 2101

- lg s 2 pole sätestatud, kas aresti täitmisele pööramine on ainus meede või võib kohus kohaldada ka muid meetmeid juhul, kui süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks talle määratud üldkasulikku tööd.

10. Karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse, millega sätestati üldkasulik töö ka väärteoasjade puhul ja millega sätestati üldkasulikku tööd puudutav regulatsioon VTMS §-s 2101

, §-s 2102 -s 210 ja § 3, seletuskirjast nähtub samuti, et

juhul, kui süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks talle määratud üldkasulikku tööd, võib kohus

jätta süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramata. Seletuskirjas on märgitud, et kui süüdlane rikub tingimusi, siis esitab politseiametnik kohtule taotluse aresti kohaldamiseks ning seejärel on kohtu otsustada, kas pöörata asendatud arest täitmisele või mitte.

11. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega muudeti ka üldkasuliku töö tegemise regulatsiooni, eletuskirjast nähtub samuti, et kui s süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks talle määratud üldkasulikku tööd, võib kohus süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramise asemel pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega.

Seletuskirjas on märgitud, et politseiasutus saab taotleda töö tegemise tähtaja pikendamist lisaks aresti täitmisele pööramisele.

12. Kuna VTMS § 2101

- b kohus kohaldada lg s 2 pole sätestatud, milliseid meetmeid või süüdlase suhtes, kui ta ei pööra süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pärast seda, kui süüdlane ei teinud üldkasulikku tööd ettenähtud tähtajaks, tuleb analoogia korra kohaldada karistusseadustiku § 69 lg 1 sätteid, mis reguleeriva itegude eest karistuseks mõistetud d kur

üldkasuliku töö tegemist. Seejuures tuleb arvestada väärteomenetluse erisusi.

Karistusseadustiku

§ 69 lg 6 esimene lause sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Arvestades asjaolu, et väärteoasjades ei allutata süüdlast üldkasuliku töö tegemise perioodiks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ei saa kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi üldkasuliku töö tegemata jätmise eest. Seega saab kohus väärteoasjas karistuseks määratud üldkasuliku töö tegemata jätmise korral pikendada üldkasuliku töö tegemise aega või pöörata süüdlas le mõistetud aresti täitmisele. e

13. K. ei saanud üldkasulikku tööd teha Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018 määruses Z

sätestatud tähtajaks, sest ta täitis tööülesandeid . K. on teinud koostööd Z xxxxxx

4 (4)

kriminaalhooldusametnikuga, et teha ära talle Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018 määrusega määratud üldkasuliku töö tunnid. Koostööd kriminaalhooldusametnikuga näitavad asjaolud, et

K. stisse Z küsis kriminaalhooldusametnikult loa välismaale tööle minekuks ja pärast Ee naasmist tegi ta kriminaalhooldusametniku juures avalduse üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks. Kuna K. on teinud koostööd kriminaalhooldusametnikuga, on alust Z

arvata, et ta teeb ära talle määratud üldkasuliku töö, kui pikendatakse töö tegemise selle tähtaega. Kriminaalhooldusametnik esitas taotluse pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppu. Seetõttu tuleb kontrollida, kas kriminaalhooldusametniku taotlus üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks on esitatud mõistliku aja jooksul pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppu. Arvestades asjaolusid, et

K. pidi Eestisse saabuma vaid nädal enne üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppu, Z aega

K.Z saabus Eestisse päev pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppu, kriminaalhooldusametnikul õnnestus kohtuda K. iga nädal aega pärast üldkasuliku töö Z-

tegemise tähtaja lõppu ja kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks nädal aega pärast seda, kui ta kohtus K. -iga , leiab Z

kohus, et kriminaalhooldusametnik on esitanud taotluse üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks mõistliku aja jooksul pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppu. Kuna K.Z on teinud kriminaalhooldusametnikuga koostööd, et teha ära talle määratud üldkasulik töö, ja ta on motiveeritud tegema üldkasulikku tööd, pikendab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtaega ja a täiendava võimaluse üldkasuliku töö t nnab sellega K. -ile egemiseks. Z

14. K. taotleb üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist ühe kuu võrra. Z

Kriminaalhooldusametnik leiab, et üldkasuliku töö tegemise tähtaega tuleks pikendada kahe kuu võrra. Arvestades asjaolu, et K. võib ka tulevikus tekkida vajadus töötada Z välismaal, pikendab kohus Tartu Maakohtu 18. märtsi 2018 määrusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra on piisavalt pikk aeg, et K. saaks ära teha Z . See talle määratud üldkasuliku töö ka juhul, kui ta peab käima välismaal tööl.

/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik