2-17-17889/49 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

21717889

Määruse kuupäev

Tartu,16. mai 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

BestCredit OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus V. L-lt

574 euro 39 sendi saamiseks (tsiviilasi 2131128); Circle K

Eesti Aktsiaseltsi maksekäsu kiirmenetluse avaldus V. L-lt

740 euro 81 sendi saamiseks (tsiviilasi 21311448); Elion

Ettevõtted Aktsiaseltsi maksekäsu kiirmenetluse avaldus

V. L-lt 1809 euro 54 sendi saamiseks (tsiviilasi 21313344);

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi maksekäsu

kiirmenetluse avaldus V. L-lt 821 euro 40 sendi saamiseks

(tsiviilasi 21320201); PLACET GROUP OÜ maksekäsu

kiirmenetluse avaldus V. L-lt 659 euro 24 sendi saamiseks

(tsiviilasi 21330875)

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14. veebruari 2013. a maksekäsu määrus

tsiviilasjas nr 2131128; Pärnu Maakohtu 22. aprilli 2013. a

maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 21313344; Pärnu Maakohtu

24. aprilli 2013. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 21311448;

Pärnu Maakohtu 13. juuni 2013. a maksekäsu määrus

tsiviilasjas nr 21320201; Pärnu Maakohtu 30. augusti 2013. a

maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 21330875

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. L teistmisavaldused

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja V. L, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Henn Koduvere

Vastustaja BestCredit OÜ, lepinguline esindaja Olesja

Polehhina

Vastustaja Circle K Eesti Aktsiaselts, seaduslik esindaja Armin

Penner

Vastustaja Telia Eesti AS

Vastustaja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts

Vastustaja PLACET GROUP OÜ, esindaja Pille Martin

2-17-17889

Asja läbivaatamise kuupäev

30. aprill 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta V. L teistmisavaldused tsiviilasjades nr 2131128, nr 21313344, nr 21311448,

nr 21320201 ja nr 21330875 tehtud Pärnu Maakohtu maksekäsumääruste tühistamiseks

rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata V. L taotlus määrata kohtupsühhiaatriline ekspertiis.

3. Teistmisavalduste esitamisest tingitud menetlusosaliste menetluskulud jätta V. L kanda.

Menetluskulude suurus jätta kindlaks määramata asjakohaste avalduste tähtajaks esitamata

jätmise tõttu.

4. Lugeda lõppenuks Riigikohtu 18. aprilli 2018 määrusega määratud täitemenetluste

nr 167/2013/177, nr 072/2013/1348, nr 095/2013/1290, nr 095/2013/1833 ja nr 167/2013/1138

peatamine.

5. Vabastada V. L kautsjoni riigituludesse tasumise kohustusest.

6. Määrata Advokaadibüroo Lillo&Partnerid OÜ vandeadvokaadi Henn Koduvere tasu ja

kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 350 eurot (sh käibemaks). Saata

määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. BestCredit OÜ (varasem ärinimi SNEL Grupp OÜ) esitas 10. jaanuaril 2013 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. L-lt (teistmisavalduse esitaja, avaldaja) 574 euro 39 sendi

saamiseks.

1.1. Kiirmenetluse avalduse alus oli 7. augustil 2012 internetis sõlmitud tarbimiskrediidi leping,

mida avaldaja ei olnud ka talle antud täiendava tähtaja jooksul täitnud, s.o laenu tagasi maksnud.

1.2. Pärnu Maakohus tegi 14. veebruaril 2013 maksekäsu määruse, millega mõistis V. L-lt

BestCredit OÜ kasuks välja 574 eurot 39 senti.

2. Circle K Eesti Aktsiaselts (varasem ärinimi Statoil Fuel & Retail Eesti AS) esitas 12. märtsil 2013

Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse teistmisavalduse esitajalt 740 euro 81 sendi

saamiseks.

2.1. Kiirmenetluse avalduse alus oli 14. septembril 2012 sõlmitud võõrandamisleping

nr 1030472507. Teistmisavalduse esitaja ostis kliendikaardilepingu alusel väljastatud krediidil

põhineva maksekaardiga kaupu Statoili teenindusjaamadest.

2.2. Pärnu Maakohus tegi 24. aprillil 2013 maksekäsu määruse, millega mõistis V. L-lt Circle K

Eesti Aktsiaseltsi kasuks välja 740 eurot 81 senti.

2(7)

2-17-17889

3. Telia Eesti AS (avalduse esitamise hetkel Elion Ettevõtted Aktsiaselts) esitas 22. märtsil 2013

Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse teistmisavalduse esitajalt 1809 euro 54 sendi

saamiseks.

3.1. Kiirmenetluse avalduse alus oli võõrandamisleping nr 19863679 ja 24. oktoobri 2012. a arve

nr 3201301460191.

3.2. Pärnu Maakohus tegi 22. aprillil 2013 maksekäsu määruse, millega mõistis V. L-lt Telia

Eesti AS-i kasuks välja 1809 eurot 54 senti.

4. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 2. mail 2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse teistmisavalduse esitajalt 821 euro 40 sendi saamiseks.

4.1. Kiirmenetluse avalduse alus oli 7. augustil 2012 AS-ga SMS-laen sõlmitud laenuleping

nr 295306, mida ei ole täidetud.

4.2. Pärnu Maakohus tegi 13. juunil 2013 maksekäsu määruse, millega mõistis V. L-lt Era Liisingu

Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja 821 eurot 40 senti.

5. PLACET GROUP OÜ esitas 21. juunil 2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse teistmisavalduse esitajalt 659 euro 24 sendi saamiseks.

5.1. Kiirmenetluse avalduse alus oli 7. augustil 2012 internetis sõlmitud laenuleping nr SR227306,

mida ei ole täidetud. Avalduse kohaselt sõlmis teistmisavalduse esitaja 17. oktoobril 2012 ITM

Inkasso OÜ-ga maksegraafiku, millega tunnustas nõuet 641 euro 91 sendi ulatuses.

5.2. Pärnu Maakohus tegi 30. augustil 2013 maksekäsu määruse, millega mõistis V. L-lt PLACET

GROUP OÜ kasuks välja 659 eurot 24 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. 28. novembril 2017 esitas V. L vandeadvokaat Henn Koduvere vahendusel Riigikohtule Pärnu

Maakohtu maksekäsu määruste peale teistmisavaldused, milles palus tühistada maakohtu määrused.

Teistmisavaldustes esitati ka taotlus korraldada kohtupsühhiaatriline ekspertiis avaldaja teovõime

hindamiseks praegusel ajal ja nende tehingute tegemise ajal, mille alusel toimusid maksekäsu

kiirmenetlused.

6.1. Teistmisavalduste kohaselt pöördus avaldaja 18. augustil 2017 riigi õigusabi taotlusega Viru

Maakohtu poole. Taotluse kohaselt on tema suhtes täitmisel palju nõudeid, mille aluseks olevaid

kohustusi ei ole ta ise võtnud. Ta soovib vabaneda kohustustest, mida võeti tema nimele, sh peatada

täitemenetlused. Viru Maakohus andis 31. augusti 2017. a määrusega avaldajale riigi õigusabi, riigi

õigusabi osutajaks sai H. Koduvere (esindaja). Esindaja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, paludes tasuna välja

mõista 474 eurot (sh käibemaks).

6.2. Esindaja kohtus avaldajaga esimest korda 5. septembril 2017 ja teist korda 28. septembril 2017.

Teisel kohtumisel tekkis esindajal arusaamine, et avaldaja suure tõenäosusega ei suuda praegu oma

tegudest aru saada ja neid juhtida ega suutnud seda ka nõuete aluseks olevate tehingute tegemise

ajal. Ta ei oska ka arusaadavalt selgitada, milliseid tehinguid ta tegi. Avaldaja jutt ja väljenduslaad

viitab tema teovõime võimalikule olulisele piiratusele. Kui avaldaja on praegusel ajal piiratud

3(7)

2-17-17889

teovõimega, siis esines teovõime piiratus suure tõenäosusega ka ajal, mil tehti tema võlgade

tekkimise aluseks olevad tehingud.

6.3. Esindaja palus lugeda üldtuntuks asjaolu, et kui isiku teovõime on piiratud ja keegi talle seda ei

teata, siis ta ei saa teada oma teovõime piiratusest. Kuna esindajal tekkis kahtlus avaldaja teovõime

piiratusest avaldajaga teist korda kohtumisel 28. septembril 2017, siis on teistmisavaldused esitatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 704 lgs 1 ettenähtud kahekuulise tähtaja jooksul

teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates.

Esindajal ei tekkinud esimesel kohtumisel kahtlust avaldaja võimalikust teovõime piiratusest, kuna

kohtumisel osales ka avaldaja tütar. Sel korral suhtleski esindajaga põhiliselt avaldaja tütar ja

avaldaja pigem vaikis. Teisel kohtumisel vestles esindaja avaldajaga kahekesi. Kui Riigikohus leiab,

et teistmisavaldused on esitatud hilinenult, palus avaldaja teistmisavalduste esitamise tähtaja

ennistada.

6.4. Esindaja teavitas Riigikohut, et 15. jaanuaril 2018 algatas Viru Maakohus avaldaja suhtes

eestkoste seadmise menetluse (tsiviilasi nr 21719147) ning et eestkoste seadmise menetluses tehtud

kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt on avaldaja üle vajalik seada eestkoste. Selle akti kohaselt

diagnoositi avaldajal Narva Haigla psühhiaatriakabinetis 31. jaanuaril 2018 tehtud ambulatoorse

kohtupsühhiaatria ekspertiisi tulemusel kerge vaimne alaareng.

6.5. Viru Maakohus tegi 16. märtsil 2018 määruse, millega seadis avaldaja üle kolmeks aastaks

eestkoste. Maakohus määras eestkoste kõigi asjade ajamiseks, v.a pisitehingud, mille tegemise

õiguse (mitte üle 320 euro kuus) jättis kohus avaldajale. Kohus keelas avaldajal kinnisvaraga ja üle

320 euro väärtuses vallasvaraga tehingute tegemise ning ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt

rahaliste kohustuste, eelkõige laenude võtmise. Avaldajale jäeti valimisõigus ning ta loeti

hääleõiguslikuks. Eestkostjaks määrati avaldaja tütar.

Viru Maakohus tugines eelnimetatud määrust tehes mh ekspertiisiaktile, Narva Linnavalitsuse,

avaldaja abikaasa ja tütre seisukohtadele. Viimati nimetatud leidsid, et avaldaja vajab eestkostet,

kuid talle võib jätta õiguse kasutada oma 320 euro suurust pensionit. Narva Linnavalitsus märkis, et

haiglasse tehtud järelepärimise kohaselt ei ole avaldaja varem psühhiaatriliste probleemidega

raviasutusse pöördunud. Avaldaja tütar märkis, et avaldaja on võtnud kolm laenu, ostetud on teler ja

mängukonsool, kuid kauba võtsid vastu teised inimesed.

Maakohus kuulas ära ka avaldaja isiklikult ja veendus, et isik vajab eestkostet. Maakohus möönis, et

avaldaja orienteerub osaliselt ajas ja ruumis, kuid tal puudub haiguskriitika. Avaldaja märkis

istungil, et tema juurde tuli meesterahvas ja palus osutada rahaabi, kuna pank ei andnud laenu.

Avaldaja vormistas tehingu ja sai selle eest 50 eurot.

7. PLACET GROUP OÜ teatas, et ta ei soovi esitada teistmisavaldustele vastuväidet.

Circle K Eesti Aktsiaselts leidis, et teistmisavaldused tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja väidetav

piiratud teovõime pidi tema lähikondsetele (tütar, abikaasa) olema teada juba viis aastat tagasi ning

seega ei saa see asjaolu olla praegusel juhul teistmise aluseks. Teistmisavaldused on tõendamata.

BestCredit OÜ leidis, et teistmisavaldused on esitatud hilinemisega, kuna teovõime piiratusest

oleksid pidanud juba varem aru saama avaldaja tütar ja abikaasa. Teistmisavaldustele ei ole lisatud

TsMS § 707 lg 1 järgseid tõendeid, mis tõendaksid teistmisaluse olemasolu.

4(7)

2-17-17889

8. Riigikohus võttis teistmisavaldused 2. aprilli 2018. a määrustega menetlusse ja liitis tsiviilasjad

nr 21717889, nr 21717905, nr 21717893, nr 21717883 ning nr 21717886 ühte menetlusse. Ühise

tsiviilasja numbriks määrati 21717889.

Avaldaja esitas 10. aprillil 2018 Riigikohtule taotluse tema vastu korraldatavate täitemenetluste

peatamiseks. 18. aprilli 2018. a määrusega rahuldas Riigikohus taotluse ja peatas täitemenetlused

viies täiteasjas kuni teistmisavalduste kohta lahendi tegemiseni Riigikohtus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et teistmisavaldused ei anna alust avaldustes viidatud kohtumääruste

tühistamiseks ja avaldused tuleb jätta rahuldamata. Teistmisavalduste rahuldamata jätmise tõttu

võivad jätkuda Riigikohtu 18. aprilli 2018. a määrusega peatatud täitemenetlused täiteasjades

nr 167/2013/177, nr 072/2013/1348, nr 095/2013/1290, nr 095/2013/1833 ja nr 167/2013/1138.

Rahuldamata tuleb jätta ka avaldaja taotlus määrata kohtupsühhiaatriline ekspertiis.

10. Teistmisavaldustes on väidetud, et avaldaja sõlmis 2012. a teda kohustavaid tehinguid, mille

sõlmimise ajal ei pruukinud ta oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Seetõttu olevat alus teista

Pärnu Maakohtu maksekäsu määrused, mis tehti 2013. a lahendatud viies tsiviilasjas. Ka

tsiviilasjade lahendamise ajal olevat avaldaja teovõime olnud eelduslikult piiratud. Teistmise

alusena näeb avaldaja TsMS § 702 lg 2 p 9.

Kolleegium leiab, et teistmise õiguslikuks aluseks saaks praegusel juhul olla TsMS § 702 lg 2 p 2,

mitte sama paragrahvi lg 2 p 9. TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks muuhulgas

asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas

hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosalist ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi

lahend tehti tema suhtes. TsMS § 318 lg 1 kohaselt loetakse piiratud teovõimega saajale

menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud saaja seaduslikule esindajale.

Praegu määrati avaldajale seaduslik esindaja Viru Maakohtu 16. märtsi 2018. a määrusega. Seega

juhul, kui avaldaja oli talle makseettepanekute kättetoimetamise ajal (2013. a) piiratud teovõimega

isik, siis ei ole makseettepanekuid talle seaduse mõttes kätte toimetatud.

11. TsMS § 707 lg 1 kohaselt märgitakse teistmisavalduses mh tõendid, mis tõendavad teistmise

alust. Algsetele teistmisavaldustele ei olnud avaldaja teistmise alust kinnitavaid tõendeid lisanud.

Riigikohus teatas avaldajale, et avaldustele tuleb lisada avalduste väiteid kinnitavad tõendid.

Seejärel esitas avaldaja Riigikohtule teate, mille kohaselt algatati avaldaja suhtes eestkoste seadmise

menetlus, milles tehti 16. märtsil 2018 määrus avaldaja üle eestkoste seadmise kohta. Seda teavet

pidas Riigikohus piisavaks, et võtta teistmisavaldused Riigikohtu menetlusse (vt TsMS § 709).

Teistmisavalduse Riigikohtu menetlusse võtmisel ei otsustata, kas teistmise alus esineb või mitte.

12. Kolleegium leiab, et avaldustele lisatud tõendite alusel ei saa lugeda teistmisavalduste alust

tõendatuks. Avaldaja esitatud Viru Maakohtu 16. märtsi 2018. a määrusest ei nähtu kohtu seisukoht

avaldaja teovõime võimaliku piiratuse kohta 2013. a maksekäsu kiirmenetluste toimumise ajal.

Muid tõendeid avaldaja tervisliku seisundi kohta 2013. a ei ole avaldaja esitanud. Seega ei ole asjas

esitatud tõendeid, mille alusel kolleegium saaks lugeda tuvastatuks, et avaldaja oli talle

makseettepanekute kättetoimetamise ajal piiratud teovõimega. Seetõttu tuleb teistmisavaldused jätta

rahuldamata.

5(7)

2-17-17889

Kolleegiumil ei tekkinud asja materjalide pinnalt ka kahtlust, et avaldaja teovõime oli piiratud

2013. a maksekäsu kiirmenetluste toimumise ajal. Seetõttu ei määra kolleegium TsMS § 204 lg 2

esimest lauset analoogia alusel kohaldades avaldaja taotletud kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi.

13. Avaldaja on teavitanud Riigikohut ka sellest, et ta esitas Viru Maakohtule

eeltõendamismenetluse algatamise taotluse, milles palus määrata ekspertiis avaldaja teovõime

piiratuse tuvastamiseks 2012. a tehingute ajal ja 2013. a maksekäsu kiirmenetluste toimumise ajal.

Samuti esitas avaldaja Riigikohtule Viru Maakohtu 22. novembri 2017. a määruse, millega jäeti

avaldaja taotlus käiguta. Kohtulahendite infosüsteemist nähtuvalt on Viru Maakohus 21. detsembri

2017. a määrusega keeldunud taotluse menetlusse võtmisest, märkides põhjuseks mh taotluse

tagasivõtmise.

Kolleegiumi hinnangul on avaldajal ja temaga sarnases olukorras oleval isikul õigus pöörduda enne

teistmisavalduse esitamist maakohtu poole taotlusega määrata ekspertiis tema teovõime hindamiseks

teistmise seisukohalt olulisel ajal. TsMS § 244 lg 3 p 1 sätestab, et kui menetlus ei ole alanud, võib

isik kohtult eeltõendamismenetluses taotleda ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi,

et tuvastataks isiku seisund. TsMS § 244 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib poole taotlusel

kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada

eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad

kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Seda sätet tuleb kolleegiumi arvates isiku

põhiõiguste kaitse huvi arvestades tõlgendada selliselt, et eeltõendamismenetlust reguleerivaid

sätteid saab kohaldada ka enne teistmismenetlust selleks, et teha ekspertiisiga kindlaks isiku

teovõime ajal, mis on oluline kohtuasja võimaliku teistmise seisukohalt. TsMS § 180 lg 1 p 1

kohaselt võib isik saada ekspertiisi eest tasumiseks ka menetlusabi.

14. Kolleegium leiab, et avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldus määrata riigi

õigusabi tasu suuruseks kassatsiooniastmes 474 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud osaliselt ja see

tuleb osaliselt rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) §dest 22 ja 23. Taotluse kohaselt

kulus esindajal õigusabi osutamiseks kokku 8,5 tundi, sh 2,5 tundi teistmisavalduse koostamiseks,

0,5 tundi teistmisavalduse puudustega tegelemiseks, 2 tundi teistmisavalduse puuduste kõrvaldamise

menetlusdokumendi koostamiseks, 1 tund kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti esitamiseks ja sellega

seotud menetlusdokumendi koostamiseks, 2 tundi täitemenetluse peatamise taotluse koostamiseks,

0,5 tundi täitemenetluse peatamise taotluse täienduse koostamiseks.

Kolleegiumi hinnangul on tasu põhjendatud suurus 350 eurot (sh käibemaks), arvestades mh seda, et

riigi õigusabi tasu maksmine ei ole õigustatud ajavahemiku eest, mille esindaja kulutas avalduste

puuduste kõrvaldamisele.

Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur. Viru Maakohus on

31. augusti 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 21712312 andnud avaldajale riigi õigusabi kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

15. Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu kannab teistmisavalduse esitamisest tingitud kulud

TsMS § 171 lg 1 kohaselt teistmisavalduse esitaja. Kuna vastustajad ei ole esitanud Riigikohtule

selleks ettenähtud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja, jäävad nende võimalikud

teistmismenetluse kulud kindlaks määramata, nende kindlaksmääramist ei ole võimalik enam

taotleda maakohtult.

6(7)

2-17-17889

16. Riigikohus vabastas avaldaja 2. aprilli 2018. a määrustega teistmisavalduste eest kautsjoni

tasumisest. Kolleegium vabastab avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel kautsjoni tasumise kohustusest

lõplikult.

Henn Jõks

Jaak Luik

Tambet Tampuu

7(7)