1-09-11277/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Isikuandmed ei kuulu avaldamisele

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.septembril 2009 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number

1-09-11277 Kohtukoosseis Sekretär Prokurör Tõlk kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu

Tatjana Tamm Antonina Muravjova Süüdistus

T.N-i süüdistus KarS § 199 lg.2 p. 4,7,8 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatava andmed

Kaitsja T.N

Elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXX XXX X

Isikukood: XXX

Karistatus: kriminaalkorras varem

karistatud 8-l korral, viimati Tallinna Linnakohtu 2.01.2004 otsusega KrK § 139 lg. 2 p. 2, 3 - § 15 lg. 2 ja KarS § 200 lg. 2 p.

4, 7, 8, 9 alusel vangistusega 3.a.11.k.28.p., mille kandmisest vabanes tingimisi enne tähtaega 09.04.2007 Väärtegude eest karistatud 2 korral ; Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Adv. Rainer Objartel( Advokaadibüroo Karl Saavo OÜ )

2 Juhindudes KrMS § 239-§ 250, § 311 , § 313, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada T.N KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista T.N-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 180 tundi (90 vangistuse päeva eest) KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 10 (kümne) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta

Üldkasuliku töö tegijana peab T.N järgima kontrollnõudeid ning täitma temale

pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama määratud alalises elukohas;

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kui süüdimõistetu T.N hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päevaga vangistusega.

Välja mõista T.N-ilt KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis)krooni riigieelarvesse.

Välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel T.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 1110(üks tuhat ükssada kümme)krooni riigieelarvesse.

Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Vabatahtlik tasumine 30 päeva jooksul. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid- televiisor LG koos puldiga ning mikrolaineahju Bomann, millised on tagastatud kannatanule- vabastada asitõendi staatusest KrmS § 126 lg. 3 p. 2 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning

kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

3 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja süüdistatava T.N-i vahel 14.09.2009 sõlmitud kokkulepe T.N süüdistatakse selles, et tema

isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupis koos Sergei Bedrit´iga 24.03.2009 kella 11.30 paiku tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil ukseluku lõhkumise

teel sisse Tartus XXX asuvasse korterisse, kus varastas S.J. ´ile kuuluva televiisori LG koos

puldiga väärtusega 2500 krooni ja mikrolaineahju Bomann väärtusega 500 krooni. Vargusega tekitati S.J. ´ile varaline kahju kokku 3000 krooni..

Sellega T.N pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omistamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupi poolt ja sissetungimisega.

Kuriteoga on tekitatud varaline kahju, kuid tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks kohtueelses menetluses on: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel hüvitamisele kuuluv kaitsjatasu summas 840 krooni.

Asitõenditena on: televiisor LG koos puldiga ning mikrolaineahju Bomann, millised on tagastatud kannatanule.

Karistus: KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.N-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 180 tundi (90 vangistuse päeva eest) KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 10 (kümne) kuu jooksul. T.N-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus

ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

4 Kokkuleppe tõlkis Antonina Muravjova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi.

Menetlus kohtus

Tartu Maakohtu 14.09.2009 kohtuistungil kokkuleppemenetluses prokurör Tatjana Tamm jäi kokkuleppe juurde. Süüdistatav T.N tunnistas kohtuistungil end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele. Kaitsja advokaat Rainer Objartel jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust, otstarbekust ning vastavust tema kaitsealuse tahtele. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et T.N-i

süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava T.N-i vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav T.N süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 4,7,8 järgi ja mõista temale karistus vastavalt tema poolt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendid (tagastatud omanikule) vabastada asitõendi staatusest.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel tuleb 2. astme kuriteo toimepannud isikul T.N tasuda riigieelarvesse sundraha 6525 krooni.

KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista T.N-ilt välja menetluskuluna kaitsjatasu 1110 krooni. riigieelarvesse.

Kohtunik :