3-18-538/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-538 Määruse kuupäev 16. mai 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks (ei võimaldatud magada alumisel naril 6. märtsist kuni 6. aprillini 2018) Menetlusosalised Kaebaja − Dmitri Tsajun Vastustaja − Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

15

päeva

jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD 1. Tartu Halduskohtusse saabus 15. märtsil 2018 Viru Vangla kinnipeetava Dmitri Tsajuni kaebus, mida ta hiljem täiendas. Kaebaja selgitas, et tal on terviseprobleemid ja seetõttu kirjutas arst 30. jaanuaril 2018 tõendi, et tal võimaldataks magada alumisel naril. Kaebaja sõnul ei teavitanud aga vanglaametnikud tema kambrikaaslast arsti ettekirjutusest ja seetõttu pidi kaebaja 6. märtsist kuni 6. aprillini 2018 magama ülemisel naril. See põhjustas kaebajale valu, piina, kannatusi ja hirmu ning alandas teda. Vangla seadis kaebaja elu ohtu. Kaebaja nõuab Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamist. 2. Kaebaja esitas kohtule kahel korral taotluse anda talle juriidilist abi, kuna tal puudub haridus ja ta ei oska dokumente õigesti koostada. KOHTU SEISUKOHT 3. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse seoses sellega, et vangla tegevusetuse tõttu pidi kaebaja 6. märtsist kuni 6. aprillini 2018 magama ülemisel naril, ehkki arst oli

väljastanud tõendi, et kaebajal võimaldataks magada alumisel naril. Asja materjalide põhjal võib järeldada, et kaebajale on pärast 6. aprilli 2018 tagatud võimalus magada alumisel naril. Seetõttu ei ole põhjust tõlgendada kaebaja pöördumisi nii, nagu ta oleks kohtule esitanud ka kohustamiskaebuse. 4. Vangistusseaduse § 11 lõige 8 sätestab, et kinnipeetaval on õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus küsis 3. aprilli 2018. a kohtunõudega Viru Vanglalt, kas kaebaja on kohtule esitatud kaebuses kirjeldatuga seoses esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse. Vangla teatas 10. aprillil 2018, et kaebaja ei ole kahju hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja ei ole pärast 10. aprilli 2018 kohtule esitatud pöördumistes väitnud, et ta oleks vanglale kahju hüvitamise taotluse esitanud. Seetõttu ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebaja esitas pärast 10. aprilli 2018 vanglale kahju hüvitamise taotluse. Järelikult ei ole kaebaja läbinud vangistusseaduse § 11 lõike 8 järgi kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seega ei ole kaebajal õigust pöörduda vastava kahjunõudega halduskohtusse. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse. 5. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus. Kui vangla selle õigusvastaselt tagastab või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, tekib kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse. 6. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus selgitas eespool kaebajale, et asja praeguses staadiumis tuleb tal koostada ja esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Selleks piisab, kui kaebaja esitab samasuguse sisuga avalduse, nagu ta esitas 25. aprillil 2018 kohtule. Kui kaebaja soovib pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist pöörduda kohtusse, siis ka kaebuse võib kaebaja vormistada samamoodi, nagu praeguses asjas esitatud avaldused. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Piisab sellest, kui kaebaja selgelt väljendab oma nõude (praegusel juhul soovi saada hüvitist) ning arusaadavalt kirjeldab asjaolusid ja esitab oma seisukohad. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat kaebuse puuduste kõrvaldamisel. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. 7. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluste osas. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik