3-18-946/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2018, Tartu Kohtuasja number 3-18-946 Kohtuasi Aleksandr Streltsovi riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

TAOTLUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aleksandr Streltsov esitas 7. mail 2018 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja märkis taotletavate õigusabi liikidena isiku esindamise haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi, et halduskohus ei rikuks tema õigusi, kuna ta ei valda riigikeelt. Taotleja väidab, et halduskohus ei kaitse tema õigusi, vaid rikub neid. Taotleja soovib kaitsta enda inimväärikust ja õigusi ning saada kahjuhüvitist temale tekitatud piinade eest.

2. Kohtule esitatud andmete põhjal võib pidada tõenäoliseks, et taotlejal puudub raha õigusabi eest tasumiseks (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 6 lg 1). Samas peab kohus riigi õigusabi taotluse lahendamisel mh hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kui jah, riigi õigusabi ei anta.

3. Halduskohus jätab A. Streltsovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohtu hinnangul on taotleja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Taotleja ei ole riigi õigusabi taotlust sidunud konkreetse juhtumiga, mille raames oleks taotlejale enda õiguste kaitseks riigi õigusabi tarvis. Taotleja märgib taotluses abstraktselt, et ta soovib riigi õigusabi, kuna tema hinnangul rikub halduskohus taotleja õigusi, sest ta ei valda riigikeelt. Kui taotleja hinnangul on halduskohus talle kahju tekitanud, on ta võimeline kaebuses halduskohtule esitama kahju tekitanud asjaolud ja kahju summa. Vajadusel saab halduskohus kaebajale selgitada, milliseid nõudeid tuleb tal enda õiguste kaitseks esitada. Samuti kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mis võimaldab kohtul selgitada, millised tõendid tuleb tal esitada, või vajadusel saab halduskohus ise tõendeid koguda. Halduskohtule teadaolevalt on taotleja kogenud kohtusse pöörduja.

Ühtlasi ei anta reeglina riigi kulul advokaati, kui isik riigikeelt ei valda. Vajadusel on nii vanglal kui ka halduskohtul võimalik menetlusse kaasata tõlk.

4. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kui taotleja hinnangul on mõnes haldusasja rikutud tema õigusi, kuna ta väidetavalt ei vallanud riigikeelt, oli tal võimalus oma õigusi kaitsta mh kõrgemalseisvas kohtus vastavat kohtulahendit vaidlustades.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma