2-17-5460/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-5460

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ning YY

vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 13. detsembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuhagi kostja, vastustaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat

Anneliis Räpo

Kostja (vastuhageja, apellant): YY (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Klen

Laus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 2. aprillil 2018, seejärel kompromissi

kinnitamise otsustamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. detsembri 2017 otsus ja kinnitada poolte

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. XX (hageja) ainuomandisse jäävad rahalised vahendid tema nimel olevatel

pangakontodel ja YY (kostja) ainuomandisse jäävad rahalised vahendid tema

nimel olevatel pangakontodel;

1.2. hageja ainuomandisse jääb S OÜ osa nimiväärtusega 639 eurot ja kostja

ainuomandisse jääb S OÜ osa nimiväärtusega 639 eurot;

1.3. kostja ainuomandisse jääb sõiduauto Volvo V70, registrimärgiga XXXXXX;

1.4. kostja ainuomandisse jääb kinnistu asukohaga PPP (registriosa number

PPPPPPPP, edaspidi „kinnistu“) ning kinnistul asuv vallasvara (elamu

sisustus ja tehnika). Hageja on nõus kinnistu osas kinnistusraamatus

omanikukande muutmisega selliselt, et kinnistu ainuomanikuks on kostja;

1.5. kostja ainuomandisse jäävad kostja, hageja ja Danske Panga A/S Eesti filiaali

vahel 11. aprillil 2000 sõlmitud laenulepingust nr ENL-110400LV ja lepingu

muudatustest tulenevad kohustused;

1.6. kostja tasub hageja arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX enamsaadud

ühisvara väärtuse hüvitamiseks kokku 50 000 eurot, millest 40 000 eurot tasub

kostja hiljemalt 15 päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse

2 (4)

jõustumisest, 5 000 eurot tasub kostja hiljemalt 1. mail 2019 ja 5 000 eurot

tasub kostja hiljemalt 31. detsembril 2019;

1.7. pooled kinnitavad, et nad loevad kompromissi sõlmimisega tsiviilasja nr 2-17-

5460 aluseks

olevast õigussuhtest tulenevad vaidlused kokkuleppel

lahendatuks ning neil puuduvad teineteise suhtes kinnistuga ja ühisvara

jagamisega seonduvalt varalised- või mittevaralised nõuded, v.a. käesolevast

kompromissist tulenevad poolte kohustused.

2. Tsiviilasja nr 2-17-5460 menetlus lõpetada.

3. Tagastada

apellatsioonkaebuse

esitamisel

tasutud

riigilõivust

150 eurot

Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele EE713300332157290004.

4. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a tagastatav

riigilõiv.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 5. aprillil 2017 Harju maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara

jagamise nõudes. Hageja palus jagada ühisvara järgmiselt:

(1) kinnisasi asukohaga PPP (kinnistusraamatu registriosa nr PPPPPPPP, edaspidi

„kinnistu“) jääb kostja ainuomandisse ja kostja hüvitab hagejale 50% selle väärusest,

st 76 500 eurot;

(2) kinnistul asuvas elamus paiknev sisustus ja tehnika (edaspidi „vallasasjad“) jäävad

kostja ainuomandisse ning kostja hüvitab hagejale 50% selle väärtusest, st 5 000 eurot;

(3) Danske Bank A/S Eesti filiaali (edaspidi „pank“) ees oleva kodulaenu laenujäägist

20 541,63 eurot tasub kumbki pool 50%, st mõlema poole tasuda jääb 10 270,82 eurot;

(4) sõiduauto Volvo V70 (registrimärk XXXXXX, edaspidi „auto“) jääb kostja

ainuomandisse ja kostja hüvitab hagejale 50% selle väärtusest, st 3 500 eurot;

(5) rahalised vahendid ja hoiused poolte pangakontodel jäävad selle abikaasa ainu-

omandisse, kelle nimele avatud arveldusarvetel rahalised vahendid ja hoiused asuvad;

(6) hageja ainuomandisse jääb 25% S OÜ (edaspidi „osaühing“) osadest ja kostja

ainuomandisse 25% osaühingu osadest.

Alternatiivselt nõudele (1) palus hageja tunnistada kinnistu poolte ühisvaraks ja jagada selliselt,

et pärast jagamist jääb kinnistu kostjale, kes hüvitab hagejale 50% väärusest, st 76 500 eurot.

2. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja esitas 29. septembril 2017 vastuhagi, milles palus

samuti jagada nõuetes (1)–(6) nimetatud esemed.

Erinevalt nõudest (1) leidis kostja, et kinnistu on kostja lahusvara, mille parendamiseks võtsid

pooled laenu 488 000 krooni (31 188,89 eurot). Seega tuleks kinnistu jätta kostjale tema

lahusvarana, aga panna talle kohustus tasuda hagejale hüvitisena pool kõnealuse laenu summast

ehk 15 594,44 eurot.

Teise võimalusena sama nõude osas märkis kostja, et kui kohus tunnistab kinnistu poolte

ühisvaraks, siis jätta kinnistu kostja ainuomandisse koos kohustusega tasuda hagejale hüvitis

22 950 eurot. Summat põhjendas kostja väitega, et kinnistu praegusest väärtusest moodustab

ühe poole maa ja teise poole kinnistule rajatud maja. Ehitamisel kasutatud raha oli osaliselt

kostja lahusvara. Tädi kinkis kostjale 100 000 krooni ja kostja lahusvaraks olnud korteriomandi

arvel saadi 240 000 krooni. Seega tuleb kinnistu ühisvaraks lugemise korral selle jagamisel

3 (4)

poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda esmalt poole võrra (maa saadi kostja lahusvara

arvel) ja lisaks veel 20% võrra (ehitamisel kasutatud kostja raha) – kokku 70% võrra kostja

kasuks. Sel viisil jääb ühisvara osaks kinnistus 45 900 eurot, millest pool ehk hageja osa on

22 950 eurot.

Nõude (2) osas erines kostja seisukoht hageja omast vallasasjade turuhinna ja sellest tingitud

hüvitise poolest: kostja hinnangul olid asjad kokku väärt 7 000 eurot ja hagejale makstav hüvitis

on seega 3 500 eurot. Teise võimalusena palus kostja määrata, et vallasasjad jagatakse

ühekaupa pooltevahelise enampakkumise alusel selliselt, et vallasvara enampakkumise tulem

jagatakse poolte vahel võrdselt.

Nõude (3) eseme (kohustus panga ees) palus kostja jätta talle, aga panna hagejale kohustus

maksta kostjale pool laenujäägist ehk 10 299,75 eurot.

Nõuete (4)–(6) osas ühtisid kostja nõuded hageja omadega.

3. Maakohus rahuldas 13. detsembri 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) nii hagi kui vastuhagi

osaliselt. Kohus otsustas lõpetada poolte varaühisuse ja jagada nende ühisvara võrdsetes osades

(resolutsiooni p 1) järgmiselt:

-

hageja ainuomandisse jäi raha tema nimel olevatel pangakontodel ja kostjale raha tema

nimel olevatel pangakontodel (p-d 2 ja 3);

-

kummagi poole ainuomandisse jäi osaühingu osa nimiväärtusega 639 eurot (p-d 4 ja 5);

-

kostja ainuomandisse jäi auto väärtusega 7 000 eurot (p 6);

-

kinnistu tunnistati poolte kaasomandiks võrdsetes mõttelistes ½ osades ja kinnistu

väärtusega 153 000 eurot jäi jagamisel kostja ainuomandisse. Ühtlasi asendas kohus

poolte tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks (p-d 7–10);

-

kohustus panga ees 20 955 eurot jäi poolte omavahelistes suhetes kostja kanda (p 11).

Ühisvara jagamise tulemusena mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara

väärtuse hüvitamiseks 69 523 eurot (p 12).

Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude vallasasjade jagamiseks (p 13).

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada kinnistu

kaasomandisse võrdsetes osades tunnistamise, väljamõistetud hüvitise suuruse ja vallasasjade

jagamata jätmise osas. Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-te 2–6, 9 ja 11.

Hageja pidas kaebust õigeks osas, mis puudutab vallasasjade jagamata jätmist. Ülejäänud osas

vaidles hageja kaebusele vastu.

5. Pooled jõudsid pärast asja suulist arutamist kokkuleppele kohtumääruse resolutsioonis

märgitud tingimustel ja esitasid 10. mail 2018 kompromissi kohtule kinnitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu

otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning

tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist

kompromissiga. Kuna kompromissiga reguleerisid pooled omavahelisi suhteid ka osas, milles

maakohtu otsust ei vaidlustatud, siis on põhjendatud tühistada maakohtu otsus tervikuna.

7. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel,

et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest,

sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.

4 (4)

8. Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Vastavalt taotlusele tuleb

tagastatav riigilõivuosa kanda Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele.

9. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

10. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Iris Kangur-Gontšarov