1-09-14138/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-14138

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS

14. septembril 2009 Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas kirjalikus menetluses läbi vaadanud Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Ain G.R taotluse kriminaalasjas nr 09240100961 kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava

MIHAIL MEIER’i, isikukood 38806265213, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest 11-l

korral karistatud, viibinud vahi all 27.03.2009 – 19.05.2009, tõkend elukohast lahkumise keeld, - suhtes tema kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 – 22 lg 3 järgi,

t e g i k i n d l a k s:

Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust 06.03.2009 KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel selles,

et 06.03.2009 kella 01.48 paiku tungiti Tapa linnas Pikk tn 7 OÜ IT Service kauplusse ukseklaasi lõhkumise teel ja varastati 5 sülearvutit, esialgne kahju 47 100 krooni.

Kohtueelsel menetlusel tuvastati, et 05.03.2009.a. oli J P Tapa linnas oma vanaema juures. Ta

tahtis käia arvutipoes, aga selle uksel oli silt, et kauplus on suletud. Kesköö paiku läks ta

kaupluse juurde, et sisse murda ja arvuteid varastada. Maja hoovipoolsel küljel lõhkus ta aknaklaasi ja siis ootas ca 20 minutit, kas kohale ei tule turvafirma patrull. Kuna midagi ei

juhtunud, ronis ta majja, kus lõhkus vaheukse klaasi ja pääses arvutipoe ukse taha. Siis helistas ta Mihail Meierile ja rääkis kavatsetavast vargusest. Ta soovis, et Mihail Meier koti tooks, kuhu arvutid panna ja ta pärast ära sõidutaks. Mihail Meier sõitiski oma sõiduautoga Lexus kohale. Kaasas oli tal ka T M . 06.03.2009.a. kella 01.48 ajal tungis J P ukseklaasi lõhkumise teel Tapa linnas Pikk tn 7 OÜ IT-Service kauplusesse ja varastas G K kuuluvad sülearvutid HP NX9005 väärtusega 3000 krooni ja ORDI Enduro 5202BF väärtusega 5500 krooni ning OÜ-le IT Service kuuluvad sülearvutid TOSHIBA U400 väärtusega 10 657

krooni, Fujitsu-Siemens Amilo xa1526 väärtusega 5000 krooni ja HP Pavilion DV6899 väärtusega 14 200 krooni. Arvutid pani ta Mihail Meierilt saadud kotti ja väljus. Mihail Meier ootas autoga poe juures ja kohe hakati sõitma Rakvere poole. Teel sõitis neile autoga vastu

kaupluse omanik A K , kelle mobiiltelefonile tuli häire kauplusest. Ta nägi autos mitut noormeest ja et juhi kõrvalistujal oli sülearvuti lahtiselt käes. Ta hakkas seda autot jälitama,

kuid jälitatav auto lisas kiirust ja ta kaotas selle silmist. Märgates jälitamist, sõitis Mihail Meier oma autoga Mädapeal endiste maltoosatsehhi hoonete taha peitu. Sealt läksid Mihail Meier ja Tanel Metsaveer oma koju. J P kutsus endale järele J -A M , kes tõi ta autoga Rakveresse. Rakverest viis K S ta samal ööl autoga Tapale. Firma Siemens arvuti andis J P Mihail Meierile. Arvutit kätte ei ole saadud ja Mihail Meier eitab selle omandamist. J -A M andis ta Toshiba arvuti, mis saadi läbiotsimisel tema elukohast kätte. K S müüs J P firma

Ordi arvuti, mis saadi läbiotsimisel tema elukohast kätte. Järgmisel päeval sõitis J P

Haapsallu, kus müüs V K kaks firma HP sülearvutit. Sülearvuti HP Pavilion andis V K

politseile ära. Kõik arvutite omandajad olid teadlikud, et said endale Tapalt arvutipoest varastatud sülearvutid.

2 Hagi on esitatud OÜ IT-Service poolt tagasisaadud arvutite osas- HP Pavilion 7700 krooni ja

Toshiba 7157 krooni, samuti Fujitsu-Siemensi väärtus 5000 krooni, lisaks lõhkumisega tekitatud kahju 300 krooni, kokku summas 20 157 krooni. G K poolt on esitatud tsiviilhagi tagasi saadud sülearvuti Ordi osas 2500 krooni ja sülearvuti HPNX9005 väärtus 3000 krooni, kokku summas 5500 krooni.

Seega on Mihal Meierit alus kahtlustada Janek Pruunlepa poolt toimepandud vargusele kaasaaitamises, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4,8 -22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema 05.03.2009 keskööpaiku J P palvel viis temale koti, millega J P tõi varguse

toimepanemise kohast ära varastatud arvutid, ootas J Pa sündmuskoha lähedal ja peale

varguse toimepanemist J P poolt aitas tal koos varastatuga oma autoga sündmuskohalt lahkuda.

Mihail Meier osales kuriteo toimepanemises kaasaaitajana, seetõttu ei ole tema süü nimetatud

kuriteo puhul suur. Mihail Meier on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras

karistatud 11-l korral põhiliselt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, enamus

rahatrahve tasutud. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut, on nõus hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud ja kriminaalmenetluse kulud. Mihail Meieri poolt toimepandud

kuriteos puuduvad KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. KarS § 22 lg 5

sätestab, et kuriteole kaasaitaja karistust võib KarS § 60 alusel kergendada. Kohtueelse

menetluse ajal kohaldati Mihail Meieri suhtes ajavahemikul 27.03.2009 kuni 19.05.2009

tõkendina vahistamist. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, isiku süü ei ole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi,

seetõttu ei ole vajalik Mihail Meieri suhtes kriminaalkaristuse kohaldamine ning teda on

võimalik õiguskuulekale käitumisele mõjutada kergemate mõjutusvahenditega ning kriminaalmenetluse tema suhtes võib lõpetada.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 taotleb prokuröri abi Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikult:

1) Lõpetada kriminaalasjas 09240100961 menetlus Mihail Meieri suhtes ning panna talle alljärgnevad kohustused: a) maksta riigituludesse 3000 krooni. Täitmise tähtaeg hiljemalt 10.02.2010.a.

b) hüvitada pool kannatanutele tekitatud kahjudest. Täitmise tähtaeg hiljemalt

10.02.2010.a.

- OÜ-le IT-Service 10 078.50 krooni;

- G K ’ile 2250 krooni.

2) Taotluse rahuldamise korral tühistada Mihail Meieri suhtes kohaldatud tõkendelukohast lahkumise keeld. Kahtlustatav Mihail Meier on 10.09.2009 oma allkirjaga taotlusel kinnitanud, et ta on nõus menetluse lõpetamisega taotluses toodud tingimustel.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse

lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus

prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse

määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.

3 KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri

taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud

tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud.

KrMS § 202 lg 4 sätestab, et prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Kohus leiab, et prokuröri abi taotlus on põhjendatud selles toodud motiividel. Kõik eeldused kriminaalasjas nr 09240100961 kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava Mihail Meieri suhtes KrMS § 202 alusel on täidetud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202, 206, 385 p 7 kohtunik m ä ä r a s: Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 09240100961 MIHAIL MEIER’i suhtes tema süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 – 22 lg 3 järgi KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Mihail Meier’it maksma hiljemalt 10.02.2010.a. 3000 (kolm tuhat) krooni riigituludesse.

Mihail Meier’il tasuda nimetatud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas

nr 10220034800017 või Swedbank’is nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus.

KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Mihail Meier’it hüvitama hiljemalt 10.02.2010.a. pool kannatanutele tekitatud kahjudest:

- OÜ-le IT-Service 10 078.50 (kümme tuhat seitsekümmend kaheksa krooni ja 50 senti) krooni; - G K ’ile 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

Mihail Meier’i vahistuse kestus oli 27.03.2009 – 19.05.2009, s.o. 54 (viiskümmend neli) päeva. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p 3 kohaselt kahju ei hüvitata isikule, kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 201 lõike 2 ja §-de 202-205 alusel.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld Mihail Meier’i suhtes tühistada.

KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202

lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.

KrMS § 385 p 7 kohaselt määruskaebust ei saa esitada KrMS §-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale.

Kohtunik

/allkiri/

H.Väinaste Ärakiri õige

№oremreferent

I.Golubev Kohtumäärus jõustus

14. septembril 2009.a

№oremreferent

I.Golubev