1-08-3348/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. septembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-3348 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi

Süüdimõistetu O.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

O.T (isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx) Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

1. Jätta O.T Harju Maakohtu 10. detsembri 2008. a otsusega nr 1-08-3348

mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

2. Välja mõista O.T-lt riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu 300

(kolmsada) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

2 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Harju Maakohtu 10. detsembri 2008. a otsusega nr 1-08-3348 tunnistati O.T süüdi KarS § 422 lg 1 ja KarS § 424 järgi ning karistati KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 2 aasta

pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati O.T-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 01.11.2006. a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti O.T-le 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks. Kohtuotsus jõustus 14.01.2009. a.

O.T karistusaeg algas 03.02.2009. a ja lõpeb 29.09.2010. a.

O.T tekkis õigus tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabanemisele 22.08.2009. a. Kinnipeetav on esitanud avalduse ennetähtaegseks tingimisi vangistusest vabastamiseks ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

O.T on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimati 01.11.2006. a Harju

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 alusel 4 kuu vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga.

Kriminaalhooldaja ei poolda O.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist arvestades

toimepandud kuritegu ja varasemaid seaduserikkumisi. Ta on varem rikkunud

käitumiskontrolli nõudeid, kuritarvitanud alkoholi ning narkootikume. Seetõttu on

süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalvega seotud kõrge riskiga, mis tuleneb tema elustiilist, sõltuvusest, käitumisest ja hoiakutest.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

O.T seletas, et kahetseb tehtut, ta hindab oma vaateid elule üle. Teda ei huvita enam alkohol ja narkootikumid, ta tegeleb spordiga. Vanglas ei ole ta mingeid kursusi saanud läbida, sest nende algusega oli viivitus. Ta soovib vabaneda, et minna tööle.

Prokurör on seisukohal et O.T ei saa karistuse kandmiselt vabastada, kuna ta on

karistust kandnud liiga vähe. Teda on 5 korda varem kriminaalkorras karistatud, väärtegude eest 34 korral, tal on suured probleemid narkootikumidega, samuti alkoholiga, millest ei saa nii lihtsalt üle.

Kaitsja leidis, et O.T on tekkinud õigus ennetähtaegsele vabanemisele, 7 kuud on karistusest ära kantud. Tal on olemas eluja töökoht, tema suhtes võiks näidata üles usaldust ja ta ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada.

3 Kohtuniku seisukoht

O.T mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises. KarS §

76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tänase päeva seisuga on KarS §-s 76 lg 1 p 1 tingimused täidetud. Seega on olemas formaalne alus O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Positiivsed ja uute kuritegude toimepanemise riski vähendavateks asjaoludeks on O.T

kindla elukoha olemasolu, mis vastab elektroonilise valve nõuetele, garanteeritud

töökoht OÜ-s Remind ja toetav võrgustik perekonna näol. Samas on O.T kriminaalkorras korduvalt karistatud, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemad katseajad on ebaõnnestunud, O.T on katseajal toime pannud uued kuriteod. Ta on kuritarvitanud alkoholi ning narkootikume.. O.T on enda sõnul narkootikume

tarvitanud 3 aastat, põhiaineks oli fentanüül, mida tarvitas igapäevaselt. Alkoholi ja

narkootikumide kuritarvitamisega on O.T seadnud ohtu nii enda kui ka teiste tervise. Viimase kohtuotsusega on O.T lisaks surmaga lõppenud liiklusõnnetuse

põhjustamisele karistatud kolmel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kahel

korral oli ta alkoholijoobes ja ühel korral narkojoobes. Teda ei takistanud sellises seisundis autorooli istumast ka fakt, et tema käitumise tulemusena hukkus jalakäija. Hinnates kõiki neid asjaolusid kogumis, on kohtunik seisukohal, et O.T puhul on

uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt suur. Kuna süüdimõistetul on välja kujunenud harjumus kuritarvitada joovet tekitavaid aineid, puudub kohtunikul veendumus selles, et ta on

võimeline elama vabaduses ilma narkootiliste aineteta. Alles hiljuti, s.o 17. märtsi 2009. a

Harju Maakohtu otsusega on O.T karistatud väärteokorras narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151

alusel teo eest, mis on toime

pandud 02.12.2008, s.o vähem kui aasta tagasi. Sellise isiku puhul ei ole kriminaalhooldus piisavaks riske maandavaks faktoriks. Kantud karistuse aeg on liiga lühike, O.T ei

ole sisuliselt tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, tal oleks vaja osaleda vanglas vastavas grupitöös, et näidata oma tahet muutusteks.

Eeltoodu põhjal jätab kohus O.T tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Menetluskuludeks on käesolevas asjas määratud kaitsjale makstud tasu, mis tuleb O.T-lt KrMS § 180 lg 1 kohaselt välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik