1-07-15655/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-07-15655

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2009.a., Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Leola Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasja number 1-07-15655 Taotluse sisu Tartu Maakohtu 13.12.2007.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramine

Süüdimõistetu Ander L.H

Elukoht: xxx; isikukood: 38902122745; ei tööta

karistatud 13.12.2007.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS § 25 lg. 1, 2, 4 - § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi KarS § 65 lg. 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 5 kuu ja 27 päeva vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 1074 tudi tähtajaga 2 aastat

Tõkend – vahistamine – kohaldatud 03.09.2009. a Tartu Maakohtu määrusega, kinni peetud 14.09.2009. a kell 11.30 Taotluse esitaja

Kriminaalhooldusametnik Linda Paap Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 69 lg 6; KrMS § 428 lg. 2 ja § 432 lg 3 Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata täitmisele Ander L.H-le Tartu Maakohtu

13.12.2007.a. otsusega mõistetud kandmata karistus 11 (üksteist) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates 14.09.2009.a. Rahuldada kriminaalhooldaja taotlus.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata.

Välja mõista Ander L.H-lt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus

2(2) menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse tegemisele järgnevast päevast arvates.

Põhjendused

Tartu Maakohtu 13.12.2007.a. otsusega tunnistati Ander L.H süüdi KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõisteti karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 22.03.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra

ning Ander L.H liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendati mõistetud 1 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1074 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrati Ander L.H-le üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 (kaks) aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. tähtajaga kuni 20.12.2009.a.

KarS § 69 lg. 4 alusel on Ander L.H üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud täitma neile pandud kohustusi ning järgima KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks,

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

14.02.2009.a arutas kohus karistuse täitmisele pööramise küsimust ja andis Ander L.H-le võimaluse jätkata töö tegemist.

Kriminaalhooldusosakond taotleb Ander L.H-le Tartu Maakohtu 13.12.2007.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Ander L.H ei ole täitnud

registreerimiskohustust ning ei ole kinni pidanud üldkasuliku töö tegemise ajagraafikust. Üldkasulikust tööst on ära tehtud 461 tundi.

27.01.2009.a esitati kohtule erakorraline ettekanne taotlusega pöörata A. L.H-le mõistetud täitmata karistusosa täitmisele. Tartu Maakohus otsustas 04.02.2009.a määrusega ametniku taotluse

rahuldamata jätta. Selleks ajaks oli A. L.H erinevates soorituskohtades teinud 261 tunni ulatuses üldkasulikku tööd. 17.02.2009.a toimunud kohtumisel koostati A. L.H-le üldkasuliku

töö sooritamise ajakava nr 5, mille alusel oli planeeritud 72 tunni ulatuses üldkasuliku töö sooritamine Elva Linnavalitsuses. Järgmisele kohtumisele (03.03.2009.a) A. L.H ei ilmunud

ega teavitanud sellest ka kriminaalhooldusametnikku. A.L.H-le saadeti tähitud kutse ning kohtumine toimus 17.03.2009.a. Üldkasuliku töö sooritamise ajakava nr 5 täitis A. L.H vaid osaliselt, tehes planeeritud 72 töötunni asemel 32 tundi üldkasulikku tööd. A. L.H-le koostati 17.03.2009.a kirjalik hoiatus Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelvalve korra § 17 lg

1 alusel. Samal kohtumisel koostati üldkasuliku töö sooritamise ajakava nr 6, mille alusel pidi

3(2) A.L.H sooritama 160 tundi üldkasulikku tööd Elva Linnavalitsuses. Seda ajakava A.L.H

ei täitnud, mistõttu järgmisel korralisel kohtumisel, 21.04.2009.a koostati A.L.H-le teine

kirjalik hoiatus. Samal kohtumisel teavitas A.L.H kriminaalhooldusametnikku asjaolust, et

Kammeri Kool, kus ta parajasti õppis, võimaldab tal taas üldkasulikku tööd sooritada. Kuivõrd

sealne üldkasuliku töö korraldus ei võimalda ajakavade koostamist, lepiti kokku, et A. L.H

sooritab tähtajani 19.05.2009.a üldkasulikku tööd vähemalt 100 tunni ulatuses. 19.05.2009.a

korralise kohtumise asemel jättis A. L.H kriminaalhooldusametnikule Tartu vastuvõturuumi

(kohtumine oli planeeritud Elvasse) teate, et on haigestunud, ega saa seetõttu vastuvõtule tulla. A. L.H kontakttelefonile tagasi helistades oli see välja lülitatud, seetõttu saadeti talle kirjalik

kutse ilmuda vastuvõtule 16.06.2009.a. Sellel kohtumisel väitis A. L.H kriminaalhooldus- ametnikule, et on üldkasulikku tööd Kammeri Koolis sooritanud ligikaudu 80 tunni ulatuses, kuid juhendaja poolt antud sooritusleht hävines pesumasinas. Kuna juhendajaga ei õnnestunud koheselt

kontakti saada ning A. L.H väitel jätkus võimalus üldkasuliku töö sooritamiseks Kammeri Koolis, lepiti kokku, et A. L.H jätkab seal töötamist ja küsib üldkasuliku töö juhendajalt uue soorituslehe, mille edastab ametnikule järgmisel kohtumisel. Järgmisele kohtumisele, 21.07.2009.a A. L.H ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik sai telefonikontakti A. L.H elukaaslasega

ning kohtumine toimus 22.07.2009.a. A. L.H väitis, et ei ole saanud vahepeal üldkasulikku

tööd sooritada ning samuti ei ole tal olnud võimalik rääkida üldkasuliku töö juhendajaga, seda viimase puhkuse tõttu. Lepiti kokku, et A. L.H asub üldkasulikku tööd vastavalt üldkasuliku

töö sooritamise ajakavale nr 7 sooritama Elva Väikelastekodus, ja edastab

kriminaalhooldusametnikule üldkasuliku töö soorituslehe Kammeri Koolist 29.07.2009.a.

A. L.H sellele kohtumisele ei ilmunud. Seoses Kammeri Kooli personali ning

kriminaalhooldusametniku korralise puhkusega jõudis üldkasuliku töö sooritusleht Kammeri Koolist kriminaalhooldusosakonda

26.08.2009.a, selle alusel on A. L.H Kammeri Koolis sooritanud üldkasulikku tööd vaid 20.05.2009.a 8 tunni ulatuses. Direktor P. Puussepa sõnade kohaselt ei kasutanud A. L.H talle

antud võimalusi üldkasuliku töö sooritamiseks. Seisuga 26.08.2009.a on A. L.H Elva Väikelastekodus sooritanud 80 tundi üldkasulikku tööd üldkasuliku töö ajakavas nr 7. selleks ajaks planeeritud 168 üldkasuliku töö tunnist.

17.03.2009.a kirjutatud seletuskirjas põhjendab A. L.H registreerimiskohustuse mittetäitmist

03.03.2009.a asjaoluga, et viibis sõbra korteris luku taga ajal, mil sõber kandis 5-päevast aresti.

17.03.2009.a põhjendab A. L.H rikkumise fikseerimise aktis üldkasuliku töö sooritamise ajakava nr 5 rikkumist haigestumise ning sõbra pool luku taga olemisega. 21.04.2009.a põhjendab

A. L.H rikkumise fikseerimise aktis üldkasuliku töö ajakava nr 6 rikkumist

finantsprobleemidega. 16.06.2009.a kirjutatud seletuskirjas põhjendab A. L.H

registreerimiskohustuse rikkumist 19.05.2009.a haigusega. 22.07.2009.a kirjutatud seletuskirjas põhjendab A. L.H registreerimiskohustuse rikkumist 21.07.2009.a töökohustuste täitmisega.

Ander L.H senine üldkasuliku töö sooritus on kulgenud ebarahuldavalt - talle on antud mitmeid võimalusi nii kriminaalhooldusametniku kui ka kohtu poolt, kuid ta ei ole neid kasutanud ega asunud üldkasulikku tööd korrektselt sooritama. Ta on korduvalt andnud valeütlusi ning katteta

lubadusi, mis annavad aluse arvata, et tema üldkasuliku töö sooritus ei parane ka tulevikus. 26.08.2009.a seisuga on A. L.H erinevates üldkasuliku töö soorituskohtades teinud 381 tundi

üldkasulikku tööd. Tööandjad ei ole üldjuhul A. L.H tööpanusega kuigi rahul olnud. Kammeri Kooli direktori sõnade kohaselt ei kasutanud A. L.H talle võimaldatud töötundide tegemist täies mahus. Üldkasuliku töö juhendaja Elva Väikelastekodust heidab A. L.H-le ette, et viimane ei teavita enda tulemata jätmisest, siiski on ta tema tööpanusega rahul. Karistusregistri 29.07.2009.a väljavõtte kohaselt on A. L.H üldkasuliku töö sooritamise ajal Lõuna Politseiprefektuuri poolt 21.04.2008.a Liiklusseadus §7419 lg1, § 741 lg1 järgi KarS § 63 lg1

alusel karistatud 14 100 krooni suuruse rahatrahviga ja 23.10.2008.a KarS § 218 lg1 alusel 900 krooni suuruse rahatrahviga. Tartu Linnavalitsus karistas teda 26.03.2009.a Ühistranspordiseadus § 547 alusel 420 krooni suuruse rahatrahviga.

4(2)

Ander L.H-le on korduvalt antud võimalusi oma suhtumist ja käitumist üldkasuliku töö

sooritamisesse ja registreerimiskohustusesse muuta, seda nii kriminaalhooldusametniku kui ka kohtu poolt. A. L.H ei ole nimetatud võimalusi kasutanud ning tema senine käitumine annab alust arvata, et temapoolne üldkasuliku töö sooritus ei parane.

Ander L.H seletas, et ta käis tööl, et üldkasuliku töö tegemiseks bussisõidu raha teenida. Töökoht oli 14 km kaugusel. Sinna jalgsi ei lähe, ratast ei ole. Teistelt ratast ei laenanud, oli küll

võimalusi. Vahepeal oli ka haige. Põhjendusi, miks ta ei käinud kriminaalhooldaja juures registreerimisel, ei ole.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et üldkasuliku töö tegemine on võimalik. Talle on otsitud tööd elukoha järgi, et oleks vähem kulutusi.

Prokurör leiab, et erakorraline ettekanne on esitatud põhjendatult ja asendatud karistus tuleb täitmisele pöörata. Tegemata üldkasuliku töö mahtu arvestades ei ole selle ärategemine seaduses ettenähtud tähtaja jooksul võimalik. Kaitsja leiab, et üldkasuliku töö tegemiseks tuleb anda veel võimalust. Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga on ebaõnnestunud süüdimõistetust olenevatel asjaoludel.

Ander L.H ei ole katseajal täitnud KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid ega käinud

ettenähtud aegadel registreerimas. Ainuüksi see asjaolu näitab, et ta on ükskõikselt suhtunud asenduskaristuse kandmisesse. Vaatamata talle antud võimalusele, ei ole üldkasuliku töö tegemine õnnestunud. Tehtud töö maht ei ole oluliselt suurenenud, vaatamata sellele, et süüdimõistetule jäi selleks põhitööst vaba aeg. Üldkasuliku töö tegemise asemel otsis süüdimõistetu juhutöödel raha teenimise võimalust ja pidas seda tähtsamaks asenduskaristuse kandmisest. Aega üldkasuliku töö tegemiseks on jäänud napilt.

Üldkasulikku tööd on tehtud 381 tundi. Tegemata on 693 tundi, mis KarS § 69 lg 1 järgi ümberarvestatuna teeb 11 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 69 lg 6 alusel tuleb karistus täitmisele pöörata.

Asja arutamisega kaasnesid menetluskulud, advokaaditasu 300 krooni, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel sisse nõuda süüdlaselt.

Ene Muts Täitmiskohtunik