3-18-794/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

K OHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-18-794

Määruse kuupäev

14. mai 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Arkadi Mišini taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses

sellega, et teda ei lubatud 17.11.2016 kuni 20.10.2017

kirikusse

Menetlusosalised

Taotleja Arkadi Mišin

Resolutsioon

1. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-

toimetamisest arvates.

3. Määrus toimetatakse kätte taotlejale

Asjaolud

1. Arkadi Mišin esitas 16.04.2018 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja

märkis soovitud riigi õigusabi liikideks esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ja

kohtus, esindamise halduskohtumenetluses, esindamise täitemenetluses, õigusdokumendi

koostamise ning isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise.

Probleemi kirjeldusena märkis taotleja, et 17.11.2016 kuni 20.10.2017 ei lubanud Viru Vangla

teda kirikusse. See põhjustas taotlejale närvipinget ja kahju tema tervisele.

Kohtu seisukoht

2. Kohtu hinnangul ei ole taotleja märgitud riigi õigusabi liigid õiged. Kohus mõistab taotlust

nii, et taotleja soovib saavutada Viru Vangla poolt talle tekitatud kahju hüvitamist. Selleks

tuleb taotlejal esmalt läbida vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslik

kohtueelne menetlus ja seejärel vajadusel pöörduda kohtusse.

Eeltoodu tähendab, et taotleja soovib saada riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5 ja 6). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja

31 alusel on taotluse lahendamine Tartu Halduskohtu pädevuses.

3. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

VangS § 62 sätestab, et vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste

rahuldamise. Kuid see ei tähenda, et kinnipeetav peab saama seda teha just kirikus.

Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta peab saama käia kirikus. Seetõttu on

taotleja nõude eduväljavaated vähesed.

Taotleja esitas kohtule Viru Vangla 09.04.2018.a vastuse nr 6-10/8548-2, milles vangla

selgitab taotlejale, et tal oli võimalik palvetada kambris, lugeda seal usulist kirjandust,

kohtuda kaplaniga, saada kaplani vahendusel kambrisse religioosset sümboolikat. Kohus

nõustub, et ka eeltoodud viisidel on võimalik kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamine.

Kohus märgib lisaks, et RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praeguses asjas

avalik huvi puudub. Eeltoodut selgitas taotlejale juba Viru Maakohus kohtuasjas 2-18-1564.

4. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud

aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi

poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse

esinemisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit.

5. Kui taotleja siiski soovib taotleda vanglalt kahju hüvitamist, siis tuleb tal iseseisvalt

koostada ja esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus. Kui vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, siis tekib taotlejal õigus esitada kohtule

hüvitamiskaebus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

Kohtunik