2-18-5621/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Reet Allikvere, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2018 Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5621 Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

GG ja VV hagi KK ja II vastu elatise maksmise lõpetamiseks Harju Maakohtu 18.04.2018 määrus

GG ja VV määruskaebus

Hageja I GG (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II VV (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Kostja I KK (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II II (isikukood XXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja RR Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 18.04.2018 määrus muutmata ja GG ja VV määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud GG ja VV kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates praeguse määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused GG ja VV (hagejad) esitasid Harju Maakohtule hagi KK ja II vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes. Hagejad paluvad lõpetada Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2016 otsusega tsiviilasjas 2- 15-12030 GG-lt ja VV-lt alaealiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmine alates 23.02.2018.

Laste isalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis. Kohtutäituril ei õnnestunud täitemenetluses elatist laste isalt saada, laste isa elatist vabatahtlikult ei tasunud. 05.07.2016 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-15-12030 mõistis kohus hagejatelt kostjate kasuks välja elatise kokku 200 eurot. Hagejad on täitnud pärast otsuse jõustumist lastelaste suhtes ülalpidamiskohustust. Kuna laste isa täidab oma ülalpidamiskohustust kohtuotsuse alusel alates 23.02.2018 ning on eelnevalt kustutanud oma võla kohtutäituri vahendusel ja jätkab seda tegevust, siis soovivad hagejad elatise maksmise lõpetada alates 23.02.2018.

Maakohus jättis 18.04.2018 määrusega hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

Hagejate taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada ning esitatud hagi on perspektiivitu. Hagejatel lasub asenduskohustusena ülalpidamiskohustus alaealiste laste ees. Kohustust elatist tasuda lasub nii laste isal kui ka hagejatel. Hagejad taotlevad sisuliselt kohtuotsuse tühistamist, mida ei ole võimalik teha. Kohus selgitab, et laste isa ei ole ülalpidamise andmisest vabastatud. Kui laste isa tasub lastele elatist, puudub hagejatel kohustus samaaegselt ise elatisnõuet asenduskohustusena täita. Samuti on kaks kuud kohtu hinnangul liiga lühikene aeg veendumaks, et laste isa täidab enda kohustusi ka tulevikus. Kohus selgitab lisaks, et ülalpidamist andnud teise järjekorra ülalpidamiskohustuslasel tekib regressinõue esimese järjekorra ülalpidamiskohustuslase vastu. Sellest tulenevalt on ka vanavanemal, kes täidab lapse vanema asemel lapselapse ülalpidamise kohustust, õigus nõuda lapse vanemalt, kelle asemel vanavanem ülalpidamise kohustust täitis, lapse ülalpidamiskohustuse täitmist endale. Juhul kui hagejad on tasunud elatist laste isaga samaaegselt, on hagejatel õigus esitada tagasinõue tuginedes alusetule rikastumise sätetele. Samuti on hagejatel õigus esitada laste isa vastu regressnõue tasutud elatise osas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus jätab hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Määruskaebus GG ja KK esitasid Harju Maakohtu 18.04.2018 määrusele määruskaebuse, milles palusid kaevatava määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks.

Maakohus leidis, et hagi on perspektiivitu. Hagejad ei jaga kohtu seisukohta. Maakohus kohaldas tsiviilasjas nr 2-15-12030 hagejate suhtes asendamiskohustust PKS § 106 lg 2 järgi põhjusel, et laste isa ei täitnud oma ülalpidamiskohustust laste suhtes ning temalt ei olnud võimalik kohtutäituri kaudu ka elatist saada. Kuid olukord on muutunud ning laste isa on asunud täitma oma ülalpidamiskohustust ja täidab kohtuotsust, mis tähendab, et alus, mille järgi hagejatelt oli elatis välja mõistetud, on ära langenud. Kohus ei pea lähtuma hagiavalduse menetlusse võtmise etapil eeldusest, et laste isa lakkab oma kohustust täitmast tulevikus. Kohus peab hagi menetlusse võtmise otsustamisel lähtuma asjaoludest, mis on olemas hagi esitamise ajal.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 18.04.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega täielikult ning seetõttu neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda.

05.07.2016 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-15-12030 mõistis ringkonnakohus hagejatelt välja elatise II ja KK-le kokku summas 200 eurot lastelaste II ja KK ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Seega ei ole elatis vanavanematelt väljamõistetud ajani, mil elatise võlgnik II elatist maksma hakkab. Vanavanemate poolt asenduskohustuse täitmine ei vabasta ka elatise võlgnikku II elatise maksmise kohustusest. Ringkonnakohtu 05.07.2016 otsusest nähtub, et II elatise võlgnevus oli seisuga 31.01.2016 6967,62 eurot (t.l. 8).

Maakohus leidis põhjendatult, et kui laste isa tasub lastele elatist, puudub hagejatel kohustus samaaegselt ise elatisnõuet asenduskohustusena täita. Samuti on kaks kuud kohtu hinnangul liiga lühikene aeg veendumaks, et laste isa täidab enda kohustusi ka tulevikus. Maakohus selgitas lisaks, et ülalpidamist andnud teise järjekorra ülalpidamiskohustuslasel tekib regressinõue esimese järjekorra ülalpidamiskohustuslase vastu.

Hagiavaldusest ei nähtu, et II-l oleks kindel töökoht. 10.01.2018 maksekorraldusel tehtud märkusest nähtub, et I lahkus töölt (t.l.18). Maakohus leidis põhjendatult, et 2 kuud on liiga lühike aeg, et otsustada, kas II regulaarselt hakkab tasuma elatist.

Määruskaebuses toodud viited varasematele kohtulahenditele ei ole asjakohased, kuna nimetatud lahendites lõpetati elatise sissenõudmine, kuna lapsed asusid elama isa juurde.

Eeltoodu alusel ei anna määruskaebuses toodud väited alust kaevatava määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitajate kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Kaupo Paal