2-12-40215/101 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-12-40215

Kohtuasi

Altenberg-Reval

Aktsiaseltsi

hagi

Yabby

Enterprises Ltd, Sona Systems OÜ ja XX vastu

kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.01.2018 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Altenberg-Reval Aktsiaseltsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Altenberg-Reval Aktsiaselts (registrikood

10205654), seaduslik esindaja YY

Kostja

I

Yabby

Enterprises

Ltd

(Küprose

registrikood 201312)

Kostja II Sona Systems OÜ (registrikood 10886453)

Kostja III XX (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Kostjate esindaja vandeadvokaadi abi Martin

Kirsipuu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11.01.2018 määrus muutmata.

2. Jätta Altenberg-Reval Aktsiaseltsi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Altenberg-Reval Aktsiaselts (hageja) esitas 05.10.2012 Harju Maakohtule hagi Yabby

Enterprises Ltd, Sona Systems OÜ ja XX (kostjad) vastu täiteasjas nr 022/2012/6651

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja 15 402,42 euro väljamõistmiseks. 26.08.2013

loobus hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudest ja suurendas rahalist nõuet.

Maakohus lõpetas 19.09.2013 menetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas.

06.04.2015 täpsustas hageja rahalist nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista

2

põhivõlgnevuse 24 849,55 eurot, viivise 3 314,17 ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1

sätestatud korras. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

13 880,76 eurot ning viivise põhinõudelt (12 147,11 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud korras

alates 06.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata hagi 12 702,44 euro

suuruse põhivõla ja 1 580,52 euro suuruse viivise väljamõistmise osas. Menetluskulud jättis

kohus poolte endi kanda.

3. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuses osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ja

mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 13 880,76 eurot ning viivise

põhinõudelt (12 147,11 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud korras alates 06.04.2015 kuni

põhinõude täitmiseni. Maakohtu otsus jäeti muutmata osas, mille kohus jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ning jättis poolte

maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

4. Riigikohus keeldus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja jättis kassatsiooniastme

menetluskulud hageja kanda.

5. Kostjad esitasid maakohtule 15.05.2015, 18.09.2015, 26.08.2016, 16.11.2016 ja

ringkonnakohtule 17.04.2017 enda menetluskulude nimekirjad. Sealhulgas palusid kostjad

17.04.2017 kohtuistungil kohtul välja mõista ringkonnakohtus istungiks ettevalmistamise kulu

kaks tundi ja istungi ajakulu vastavalt kohtuistungi protokollile. Hageja jättis nii maakohtus kui

ringkonnakohtus kostjate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kohtu

otsustada.

Maakohtu määrus

6. Maakohus rahuldas osaliselt kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning

määras kostja I menetluskulude suuruseks 3 008,89 eurot, kostja II menetluskulude suuruseks

3 008,89 eurot ja kostja III menetluskulude suuruseks 3 610,67 eurot. Kohus mõistis nimetatud

summad hagejalt kostjate kasuks välja. Kohus jättis kostja I menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamata 393,44 euro osas, kostja II avalduse 393,44 euro osas ja kostja III

avalduse 472,13 euro osas. Samuti otsustas kohus jätta kindlaks määramata kostjate

menetluskulude rahalise suuruse Riigikohtus.

Maakohtus olid kostja I menetluskulud 2 725,67 eurot (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus

676,66 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 3 402,33 eurot (käibemaksuta). Samasugused olid ka

kostja II menetluskulud. Kostja III menetluskulud oli maakohtus 2 725,67 eurot (lisandub

käibemaks) ja ringkonnakohtus 676,66 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku 3 402,33 eurot,

millele lisandub käibemaks 680,47 eurot. Kostja III ei olnud käibemaksukohustuslane.

Menetluskulude nimekirjade järgi osutati kostjatele õigusabi maakohtus 81,65 tunni ulatuses ja

ringkonnakohtus 13,8 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (koos käibemaksuga 120 eurot).

Lisaks kulus ringkonnakohtus õigusabi osutajatel kaks tundi istungiks ettevalmistamiseks ja 1,2

tundi istungil osalemiseks.

Kohtu hinnangul olid kostjate menetluskulude nimekirjades toodud menetluskulud vajalikud ja

põhjendatud osaliselt. Kuivõrd vaidlus oli õiguslikult keerukas, kohtumenetlus kestis enam kui

kolm aastat ja läbis sisulise menetluse kahes kohtuastmes ning vaidlus eeldas põhjalikku

dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd ning õiguslikku analüüsi,

oli põhjendatud kostjate lepingulise esindaja ajakulu 84,75 tundi. Põhjendatud ei olnud

järgmiste toimingute tegemisel kantud ajakulu: 21.11.2012 menetlusdokumendi koostamine 1,5

tunni ulatuses, 19.11.2012 menetlusdokumendi koostamine 0,8 tunni ulatuses, 11.09.2013

3

menetlusdokumendi koostamine 0,3 tunni ulatuses, 15.04.2015 menetlusdokumendi

koostamine 6,5 tunni ulatuses, 29.03.2015 menetlusdokumendi koostamine 4,8 tunni ulatuses.

Lisaks kandsid kostjad tõlkekulusid 12 eurot ja tasusid apellatsioonkaebuselt riigilõivu 650

eurot. Nimetatud kulud olid samuti põhjendatud ja vajalikud.

Eeltoodust tulenevalt oli kostjate põhjendatud menetluskulude suurus 10 832 eurot

(käibemaksuga). Nimekirjadest nähtuvalt kandsid kostjad kulutusi võrdselt. Kuivõrd kostjad I

ja II ei kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei saa menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu nende

puhul hüvitada. Samas kinnitas kostja III, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu sai

temale menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitada. Menetluskuludelt 10 832 eurot

(käibemaksuga) on võrdne osa 3 610,67 eurot käibemaksuga ja 3 008,89 eurot käibemaksuta.

Riigikohtus kantud kostja kulud ei olnud põhjendatud, sest Riigikohtus ei toimunud asja sisulist

lahendamist. Riigikohus ei küsinud seisukohta kaebuse kohta ning kostjad ei esitanud

Riigikohtule asja lahendamiseks seisukohti ja muid vastavaid menetlusdokumente.

Hageja määruskaebus

7. Hageja palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus rahuldas osaliselt

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja määras kindlaks põhjendatud menetluskulude

suuruse ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitise (n.o resolutsiooni p-d

1-3, 5-7, 9-12). Hageja palus teha uue lahendi, millega mõista hagejalt kostjate kasuks välja

põhjendatud menetluskulude hüvitise, kuid mitte üle maakohtu määratud summa.

Hageja oli veendumusel, et kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud mitmete kulude

hüvitamine ei olnud põhjendatud ja mitmete toimingute tegemiseks kulunud aega tuli

vähendada. Nii leidis hageja, et hagimaterjalidega tutvumiseks ja õigusliku hinnangu

formuleerimiseks kulunud 3,5 tundi ei olnud põhjendatud. Samuti ei olnud põhjendatud kostjate

õigusabi osutajate ajakulu hagi tagamise määruse analüüsimiseks, tunnistaja ülekuulamise

taotluse koostamiseks ning kliendiga, kohtuga ja vastaspoolega suhtlemiseks.

Vähendada tuli õigusabi osutaja põhjendatud ajakulu hagiavaldusega ja lisadega tutvumiseks,

õigusliku analüüsi tegemiseks ja vastuse koostamiseks, hagi tagamise taotlusega tutvumiseks

ja sellele vastuse koostamiseks, hageja täiendavatele seisukohtadele kostjate vastuse

koostamiseks, kostja täiendavate seisukohtade koostamiseks ja kohtule esitamiseks, hageja

täiendavale seisukohale täiendava vastuse koostamiseks, istungiteks ettevalmistumiseks ja

protokollide analüüsimiseks, kus kajastati tunnistajate ütlusi.

Edasine menetluse käik

8. Kostjad määruskaebusega ei nõustunud, palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja määruse

muutmata.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

4

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas hageja maakohtu määruse osas, milles maakohus

rahuldas osaliselt kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, määras kindlaks

põhjendatud menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude

hüvitised (n.o resolutsiooni p-d 1-3, 5-7, 9-12). Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et kostjad

maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus jättis

kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata (n.o resolutsiooni p-d 4, 8,

12-14). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud

väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel

maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda.

Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010

määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt

põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul

kulus vastuspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või

menetlustoimingu tegemiseks rohkem/vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul

põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui

maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik

kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

Vaidlustatud määrusest nähtuvalt kontrollis ja analüüsis maakohus piisava põhjalikkusega

kostjate esindaja töö mahtu ning jõudis tehtud toimingute ajakulu osas järeldustele diskretsiooni

valesti kohaldamata ja piire ületamata. Määruskaebuse väidetest vastupidist ei nähtu. Pelgalt

asjaolu, et hageja hinnangul kulus ühe või teise toimingu tegemiseks või dokumendi

koostamiseks kostjate esindajal vähem aega, ei anna alust ümber hinnata maakohtu põhjendatud

seisukohti. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Seega puudub

ringkonnakohtul võimalus sekkuda maakohtu diskretsiooni teostamisse.

Vastuseks määruskaebuse muudele väidetele märgib ringkonnakohus, et lepingulise esindaja

ülesanne on esindada kliendi huve parimal võimalikul viisil. Kliendiga suhtlemata ei ole

võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Sel põhjusel on Riigikohus 13.06.2016 määruses asjas

nr 3-2-1-48-16 selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus

vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate

menetlustoimingute üle. Samuti on kliendi parimal võimalikul viisil esindamiseks vajalik

suhelda vastuspoolega kompromissi sõlmimise teemadel, et lõpetada vaidlus mõlemaid pooli

rahuldava tulemusega ning seda väiksema aja ja raha kuluga. Samuti tuleb menetlusosalise

esindajatel vastata kohtu kirjadele ja küsimustele. Seda enam, et kohtu korraldused on pooltele

kohustuslikud. Maakohus ei ole nimetatud kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnates rikkunud

diskretsioonipiire.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing