2-17-125961/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14.mai 2018.a. Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-17-125961 Tsiviilasi

Hagi hind Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi T. T. vastu võlgnevuse nõudes

682,27 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused AS , registrikood 10625474 Aadress Tartu mnt 24-20, Tallinn 10115 Lepinguline esindaja: Aleksei Arno, Tartu mnt 24-20, Tallinn ; e-post: aleksei@erainkasso.ee Kostja: T. T. -isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxx; tegelik viibimiskoht teadmata Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi T. T. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T. T. Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks kostja ja Creditstar Estonia AS vahel 04.04.2015.a. sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus 651 (kuussada viiskümmend üks) eurot 28 senti, sealhulgas 523,50 eurot põhivõlgnevus, 73,59 intress, 20 eurot võla sissenõudmiskulu ja 34,19 eurot viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 14.05.2018.a. (kaasa arvatud.

3. Välja mõista T. T. Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks viivis põhivõlgnevuselt (523,50 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o 0,022 % päevas (0,115 eurot) alates 15.05.2018.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2 (4)

4. Määrata kindlaks T. T. poolt Era Liisingu Inkassoteenused AS-le hüvitatavate menetluskulude suurus 245 (kakssada nelikümmend viis) eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Kohtuotsusega väljamõistetud summad tuleb tasuda Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kontole EE971010220083818018 SEB Pank, märkides selgitusse võlgniku nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale.

8. Kostjale teha tagaseljaotsus teatavaks avalikult kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise teel.

9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

3 (4) Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud vastavalt TsMS § 317 sätestatule avalikult 27.02.2018.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded hagi menetlusse võtmise määruse resolutsiooni avaldamise teel. Teadaandes (tl.28 ) on teatavaks tehtud, et hagimaterjalid on võimalik kätte saada aadressilt Võru tn.12, Põlva, Võru kohtumaja kantseleist ning dokumendid on kättesaadavad ka avalikus e-toimikus. Vastavalt avaldatud teadaandele loetakse menetlusdokumendid Uno Jürgensonile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, mis on käesoleval ajal 0,022 % päevas, tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 18.02.2018 summas 24,41 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt –523,50 eurot alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 9,78 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 651,28 eurot (523,50 +73,59 +20 +34,19).

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

4 (4) Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus vastavalt TsMS § 174 lg 1 samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Seoses hagi rahuldamisega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud tsiviilasjas menetluskulusid hagilt tasutud riigilõivu näol summas 125 eurot ning lepingulise esindaja kulude näol summas 120 eurot. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 245 (125+120) eurot.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostja elukoht on registrisse kantud kohaliku omavalitsuse täpsusega ning kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht. Hagimaterjalid on temale kätte toimetatud avalikult teate avaldamise teel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb T. T. kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik