1-13-8191/125 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-8191

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8191 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Aivar Noodi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

AIVAR NOOT, isikukood 39302074273, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 23.04.2013 23.12.2018 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Eve Jundas

RESOLUTSIOON

Vabastada AIVAR NOOT temale Viru Maakohtu 05.05.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata

Aivar Noodile katseaeg kuni 23.12.2018 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Aivar Nooti - katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- ela xxxx; ma kohtu määratud alalises elukohas –

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Aivar Nooti ,4, katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2

8 sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest ning jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseks;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata Aivar Noot kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada Aivar Noot karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Legalia (asukoht

Sauna 10, 79515 Rapla) kasuks 212,88 (kakssada kaksteist eurot ja 88 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o poolt määratud korras 35,48 eurot) eurot v.-adv. Eve Jundase süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. Aivar Noodi

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasust sõidukulud summas 92,88 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aivar Noodilt menetluskuluna kaitsjatasu 120 ( ) eurot riigituludesse v.-adv. Eve Jundase ükssada kakskümmend poolt osutatud õigusabi eest.

Aivar Noodil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB

Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Luminor

Bankis nr EE701700017001577198 või Danske Bankis nr EE403300333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Aivar Noot,

1-13-8191, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.03.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava Aivar Noodi id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Aivar Noot kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 05.05.2014 kohtuotsusega nr 1-13-8191 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust

karistuseks 1 , tunnistati süüdi KarS § 328 lg 1 järgi ja mõisteti aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS §

65 lg 1 alusel suurendati 09.12.2013 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt mõistetud karistust ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud vangistust karistusaja algusega 23.04.2013.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab ta varguse eest, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Eelnevalt on isikut karistatud varguse ja omavolilise sissetungimise eest, lisaks röövi ning võimuesindaja solvamise mise eest. Kuriteod on toime

pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning grupi mõjul. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on rahalised probleemid. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel, lõpetanud 8. klassi ning läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening.

Kinnipeetaval on 2 kehtiv distsiplinaarkaristust. at

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust.

Peale vangistust on kinnipeetaval elama asuda ema M N juurde xxxx. Korteris elavad võimalik

peale ema ka kaks alaealist poolvenda. Tegemist on üürikorteriga tähtajatu lepingu alusel.

Korteri omanikud on andnud nõusoleku, et võib korterisse kinnipeetav kolida. Isikul on

l ta xxxx. Isik soovib peale õpetamata põhiharidus. Käitumisraskuste tõttu on õppinud ka vabanemist

edasi õppida. Vanglas on eelistanud õppimisele töötamist. Enne vangistust olid isiku ametlikud töösuhted lühiajalised. Isik soovis omada materiaalselt külluslikku eluviisi. Raha kulutas pidudele, riietele, mobiiltelefonidele, autodele ning aitas väidetavalt ka emal üüri maksta.

Vanglas osaleb kinnipeetav , olles ka iku majandustöödel töötanud köögitöölisena. Võimal vabanemise korral on isikule garanteer xxxx itud töökoht firmas . Töö sisuks on autode ja haagiste

tehnokontroll, remont ja pesu. Töökoht asub . Rahalisi nõudeid xxxx on kinnipeetaval 824,13 eurot ning vabanemisfondis on 561,87 eurot.

Kinnipeetava l ema, vend ja kaks poolvenda. Suhted isaga on olnud ähivõrgustikku kuuluvad keerulised, vangistuses olles on suhtlus toimunud telefoni teel. Lisaks on isikul elukaaslane ja tütar (sündinud xxxx). Suheldakse telefoni teel el. Kinnipeetav on ja käiakse kokkusaamist huvitatud oma asvatamisest. Isik o ja tuttavaid. tütre k mab palju kriminaalkorras karistatud sõpru

Ta on käitunud riskivalt ja hoolimatult, kuid seda täiesti läbimõeldult ja planeeritult. Isik o n

lasknud end mõjutada kriminaalse taustaga sõpradel ning pannud nendega koos toime seaduserikkumisi, samas on

kinnipeetav ta ka ise teisi negatiivselt mõjutanud. Alkoholi hakkas tarvitama 15-16 aasta vanuselt. Ta tarvitas peamiselt nädalalõppudel õlut, harvem kangemat alkoholi. Isik teadvustab ülemäärase alkoholi rolli oma elus. Kuriteod on ta toime pannud enamasti kainena. Samas saadud tulu kulus sageli ka alkoholi ostmisele. Käesolevalt ei pea isik alkoholi enda jaoks probleemiks. Kinnipeetav on proovinud suitsetada kanepit 18-19 aasta vanuselt. Ta leiab, et narkootilised ained on mõttetud ning ei näe vajadust nende peale raha kulutada. 2009. aastal on talle teostatud psühhiaatriline ekspertiis. Isik tunnistati terveks ja süüdivaks ravi ei vajanud. Enda sõnul t pääseda karistusest. - ahtis ta Kinnipeetav on avatud ja

hea suhtleja, oskab hästi manipuleerida. õib kasutada vägi soovide täitmiseks. Ta v valda oma Isikul esineb mõningal määral impulsiivsust. Enda sõnul ei ole ta kunagi o vägivaldne ning lnud ta taunib ka taolist käitumist. Kinnipeetava tulevikueesmärgid on seotud elukaaslase ja lapsega.

Enda sõnul ei olnud tal peale eelmisi vangistusi kavatsust oma käitumist muuta, kuid nüüd seoses lapse sünniga on ta teinud otsuse elada seaduskuulekat elu. Isik on toime pannud uue kuriteo katseajal. Uue kuri kinnipeetava poolt

2 aasta teo toimepanemise tõenäosus järgmise jooksul on 87%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 74% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aivar Noot tingimisi enne tähtaega vabastada, teevad vangla ja kriminaalhooldusametnik katseaeg

ettepaneku määrata talle ja käitumiskontroll

kuni 23.12.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aivar Noodile KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses , kinnipeetava N, märgib et lähedasteks on ema M vend A N, xxxx poolvend ja xxxx poolvend. M N sõnul on tal poja Aivar Noodiga head suhted ja ta ootab poega koju. Vend A N elab perest eraldi, aga ka tema suhted vennaga on head. Lapsepõlves on Aivar koos emaga palju kolinud, elades peam . Ema ja isa läksid lahku, iselt xxxx

kui Aivar oli alles väike. Esialgu jäi Aivar koos vennaga ema juurde, kui aga ema olukord muutus raskeks, kolisid pojad isa juurde. Enne esimest karistust elas kinnipeetav mõned aastad oma isa, A N ja tema uue pere juures. Isaga suhted halvenesid, kui poeg ei ööbinud enam kodus, pidutses ja võttis luba küsimata isa auto. Seega pidi poeg ema juurde naasma. Pahanduste jätkudes, kui Aivar ei käinud koolis ja tarbis alkoholi, pani toime vargusi, suunati ta kaheksandas klassis õppima . aastal sündinud tütar, kes on xxxx. Kinnipeetaval on elukaaslane R U ja xxxx teda vangistuse jooksul korduvalt külastanud. Ema sõnul soovib Aivar Noot oma tütart toetada ja tema kasvatamises vanglast vabanemisel osaleda. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda oma ema, M juurde. Korteris aadressil xxxx elavad peale ema ka Aivari kaks alaealist N poolvenda. Korter on antud M N omanikud L R ja R üürile tähtajatu üürilepingu alusel. Korteri

R kinnipeetava elama asumisega neile on ametnikule telefoni teel kinnitanud, et on nõus kuuluvasse korterisse. Korter asub viiekordse maja viiendal korrusel, selles on 3 tuba, köök ja pesemistingimused. Ema M N on tema sissetulekuallikateks lastetoetus, mis on umbes 148 sõnul

eurot kuus ning toimetulekutoetus, mis on keskmiselt umbes 400 eurot kuus. M N on valmis poega ennetähtaegse vabanemise korral majanduslikult toetama. Ennetähtaegse vabanemise korra Tema onu E K on talle valmis oma firmas (xxxx l on Aivar Noodil võimalus tööle asuda. ) tööd pakkuma. Töö sisuks olek nt ja pesu. Töökoht asuks s autode ja haagiste tehnokontroll, remo xxxx -reedeni 08.00-17.00. ning töögraafik oleks esmaspäevast Ema sõnul pojal alkoholi ega

narkootikumidega enne vangistust olulisi probleeme polnud, kuriteod on toime pandud suuremas osas kainena. Kriminaalhoolduspäevikust selgub, et Aivar tarbis enne šokivangistust mitu korda nädalas on olnud varasemalt kriminaalhooldusel ühel korral. alkoholi. Kinnipeetav Käitumiskontrolli alguses oli isik šokivangistuses, peale mida kinnitas ametnikule, et on õppust võtnud ja kindlasti ei tahaks minna karistust kandma. Katseaja esimeses pooles paistsid asjad nii kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt kui ka Aivari ema M mäletamist mööda paremuse poole minevat. Aivar elas ema juures, registreerimiskohustust täitis üldiselt korralikult, asus tööle. Töötamise osas töölepingut küll ei esitanud, kuid ametnikul polnud põhjust tema töötamises kahelda. Aivari käitumises toimus muutus umbes aasta peale katseaja algust, mil ta ei ilmunud ühel korral registreerima. Hilisemalt selgus, et just sel perioodil pani noormees toime uued kuriteod. Kats sega eaeg lõppes isiku vahistami . Peamised vabaduses käitumist mõjutavad asjaolud on kriminaalsete suhete tekkimine või taastumine, sõltuvusainete tarvitamine ning

Aivari toimetulek majanduslikus plaanis. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aivar Noot tingimisi enne tähtaega vabastada tnik ettepaneku määrata talle , teeb kriminaalhooldusame

katseaeg kuni 23.12.2018. ja käitumiskontroll Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aivar Noodile

KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused.

Aivar Noot kinnitas kohtuistungil, et soovib v . Ta angistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda on ka varem kriminaalhooldusel

pani katseajal olnud. Kriminaalhooldus lõppes sellega, et ta toime uued kuriteo

ta ei paneks kohe d ja jättis ka ühel korral registreerimisele ilmumata. Seekord kindlasti toime uut kuritegu ning

täidaks talle määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Programm Eluviisitreening on kindlasti kaasa aidanud alkoholist vabanemisele. Samas on ta alkoholist eemal olnud asta. T l alkoholi vaja peaks olema. Onu juba üle 5 a a ei näe põhjust, et ta

on nõus tööle võtma. Töökoht asuks ja see tähendaks igapäevast sõitmist. Kui teda xxxx kriminaalhooldaja annab loa, siis saaks ta xxxx , Onu ööbida kas onu juures või siis üürikorteris. juures t Xxxx idnud. Sissetulek enne vangistust oli a varem töötanud ei ole. ei ole ta töökohta le

saadud kriminaalsel teel. Ametlikult

töötas ta ka, aga lühikest aega ja olid ka mõned juhutööd. Suhted elukaaslasega on säilinud. Laps sündis kuu aega peale seda, kui ta vanglasse sattus. Ta kahetseb oma tegusid. Ta ei soovi kriminaalsel teel endale elatist teenida. Elukaaslane elab xxxx.

Kui ta xxxx xxxx. ta vanglas toime, kuid see tööle sõidab, siis sõidabki Ühe rikkumise pani

aegub ära. Teises ta enda süüd ei näe ja selle on ta vaidlustanud. Nad soovivad elukaaslasega koos elama hakata. Kui tuleb positiivne otsus ja ta vabaneb, korteri. Plaan on siis nad üürivad

perega elama asuda xxxx. Kui kohus vabastab, siis ta soov , et lle pandaks kohustus ta ib ta omandada põhiharidus.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et Aivar Noodi tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aivar Noodi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja leidis, et näitajad, mis on esitatud, on tõepoolest kõrged just uute kuritegude toimepanemise riski poolest. Teised näitajad räägivad, et võiks ta ikka vabastada. See on kohtu otsustus, kohtu veendumus, kuidas Aivar Noodi elu tulevikus saab toimuma. Tal on olemas elukoht, kui ta vabaneb. Vabanedes saab ta koos elukaaslasega üürida korteri xxxx, mis asub veel lähemal on tal olemas töökoht, seega tingimus töökoha näol on ka täidetud. Ta on xxx. Seal

peaaegu kogu karistuse kandnud. Ta on noor inimene, 25-aastane. Osa kuritegudest on toime pandud alaealisena. Materjalidest käib läbi, milline elu tal on olnud ja miks ta selline on.

Pikaajaline vangistu Tal o s on pannud teda mõtlema. n elukaaslane ja väike alaealine laps, on toetav võrgustik, perekond. Ema on kohtule avaldanud, et soovib, et Aivar saaks koju tagasi. Ta saa

ks kohe asuda tööle, tahab minna õppima. Praegusel momendil on tal väike rahasumma olemas, mida ta saaks esialgu kasutada. Prokurör ei ole motiveerinud, miks seda taotlust ei võiks rahuldada. Üks distsiplinaarkaristus on lahtine, teine rikkumine on toime pandud aasta tagasi. Need distsiplinaarkaristused ei saaks nii palju mõju avaldada, et seda taotlust ei võiks rahuldada. Narkootikume pole ta kunagi tarvitanud, alkoholi ei ole ta 5 aastat tarbinud. Kaitsja loodab, et kuna tal on tugivõrgustik olemas ja kõik tingimused vabanemiseks täidetud, siis võiks ta uut elu alustada.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru ja tema kaitsja Vangla, ja M N Aivar Noodi süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Seda vaatamata sellele, et kinnipeetavat on

4 korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kohtu hinnangul võib kinnipeetava käitumist vangistuses pidada üldjoontes rahuldavaks, kuigi iseloomustusest nähtuvalt on tal 2 k plinaarkaristust, mis on lähiajal ehtivat distsi aegumas.

Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel, lõpetanud 8. klassi ning läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ema juures, kus elavad ka tema alaealised poolvennad. Kinnipeetava ema ootab poja vabanemist ning kinnitab, et isikul on olemas palju toetajaid sugulaste näol, kes kõik ootavad teda koju. Lisaks on kinnipeetaval ka elukaaslane ning le kasvatamisest ta väike tütar, kel

on huvitatud le on ning kelle nimel on valmis pingutama, et püsida seaduskuulekal teel. Isiku garanteeritud töökoht onule kuuluvas firmas xxxx, mis aitab tagada tema materiaalset toimetulekut vabaduses. Lisaks on kinnipeetaval kogunenud ka vabanemisfondi 561,87 eurot, mis aitab tal esialgu vanglast vabanemisel toime tulla. Isik on väljendanud ka selget soovi vabanemisel jätkata õpinguid ja omandada põhiharidus ning ta on palunud, et kohus vabastamise korral kohustaks teda põhiharidust omandama. Kinnipeetav on valmis vabanemisel alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning täitma talle kohtu poolt määratavaid kohustusi. Kuigi

Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leiab kohus, et isikule tuleks anda võimalus näidata, et vangistuses viibitud aeg, mis on enam kui 5 aastat, on oma eesmärgi täitnud ning ta suudab ülejäänud karistusaja kanda ära vabaduses kriminaalhooldusametniku järelevalve all. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määr katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o ab kohus Aivar Noodile kuni 23.12.2018 alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p

2,4

,8 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eve Jundas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 212,88 eurot, sh õigusabi tasu kokku summas 120 eurot ja sõidukulud summas 92,88 eurot. on põhjendatud ning Kohus leiab, et tasutaotlus nimetatud

summa õigusabi osutamise eest kuulub kaitsjale hüvitamisele. Kaitsja taotles kohtuistungil sõidukulude jätmist riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus nõustub kaitsjaga ning leiab, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib süüdimõistetule üle jõu ning jätab sõidukulu Süüdimõistetu poolt kuulub hüvitamisele d summas 92,88 eurot riigi kanda. õigusabi tasu summas 120 eurot.

Kohus lähtus määrust t ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. tehes eeltoodus

/allkirjastatud digitaalselt/

H

eli Väinaste Kohtunik