4-18-1038/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1038 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Väärteoasi

S.N-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.02.2018 kiirmenetluse otsusele nr 10220151801630 Menetlusalune isik S.N (ik XXX), elukoht xxxx Väärtegu LKindlS § 81, § 203 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

LKindlS § 203 trahviühikut, s.o alusel rahatrahv 75 300.00 eurot. Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus või vähendada trahvi suurust

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.02.2018 kiirmenetluse otsus nr 10220151801630 karistuse kandmise viisi osas ja teha selles osas uus otsus.

2. KarS § 66 lg 2 alusel tuleb rahatrahv summas 300.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 25.00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 13.02.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord 4-18-1038

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liikluspolitseinik Toomas Korenevi 13.02.2018 kiirmenetluse otsusega katistati

S.N LKindlS § 203 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300.00 eurot. S.N juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit BMW 520 registreerimismärgiga XXXXXX. Juhtis mootorsõidukit BMW 520 registreerimismärgiga XXXXXX, mis on ajutiselt registrist kustutatud alates 01.11.2016. Eeltoodud teoga rikkus S.N LS LKindlS § 3 lg 2, § 77 lg 8 p 1; MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 9 lg 4 p 1, millega pani toime LKindlS § 81 ja LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Otsuse vaidlustas menetlusalune isik 27.02.2018 Harju Maakohtule esitatud kaebusega. S.N

tal palub tühistada otsus või vähendada määratud trahvisummat, kuivõrd ta on töötu ja

on üks ülalpeetav. Samuti ei ole ta nõus, et menetleja arvestas seitse aasta tagust rikkumist. Istungist osa võtta kaebuse esitaja ei soovinud.

Kohtuväline menetleja oli nõus kirjaliku menetlusega ning esitas kaebuse osas kirjaliku seisukoha. leiab, et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja

2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses.

S.N-ile heidetakse ette, et ta juhtis 13.02.2018 mootorsõidukit, millel puudus

liikluskindlustus. Samuti heidetakse S.N-ile oli ette sõiduki juhtimist, kui sõdiduk ajutiselt registrist kustutatud.

LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus).

Vaidlus puudub selle üle, et S.N juhtis 13.02.2018 mootorsõidukit BMW 520 registreerimis XXXXXX is ning menetlusaluse isiku märgiga . Eeltoodut tõendab videosalvest

ülekuulamise protokoll. Videosalvestiselt nähtub, et 13.02.2018 sõidab politsei auto ees

sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXXXXX. S.N tunnistab, et juhtis kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas sõidukit BMW registreerimismärgiga XXXXXX (väärteotoimik lk 2-2p).

LKindlS § 81 näeb ette vastutuse iikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest. Sõiduki l

liikluskindlustusega hõlmamise kohustus tuleneb LKindlS § 4 p 1. Sõidukil liikluskindlustuse

puudumine leiab kinnitus Eesti Liikluskindlustuse Fondi päringu väljatrükiga. Sellelt nähtub,

et puudus kõnesoleval sõidukil 13.02.2018 kehtiv liikluskindlustus (väärteotoimik lk 8). Liikluskindlustuse puudumist ei eita ka S.N ise.

LS § 77 lg 8 p 84

kohaselt mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning sellise sõiduki kasutamine liikluses on keelatud. Erandkorras võib mootorsõidukit või selle haagist,

mille registrikanne on peatatud, kasutada liikluses käesoleva seaduse § 73 lõikes

74 nimetatud juhtudel.

LS § 203 näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. Asjaolu, et S.N-i juhitud sõidukil puudus nõutav registreering kinnitavad liiklusregistri ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmete väljatrükk (väärteotoimik lk 7 kustutati kõnesolev -8). Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel

sõiduk 01.11.2016 ajutiselt regis õidukil nõutava registreeringu puudumist kinnitas ka trist. S S.N ise (väärteotoimik lk 2 2p). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub -

ka see, et S.N sõidu eesmärk oli sõita -Tondi- . Eeltoodust tulenevalt puuduvad andmed selle kohta, et S.N oleks juhtinud sõidukit erandkorras LS § 77 lg 8 p 84

7 ja § 73 lõike 4 . tähenduses Seega ei tohtinud S.N sõidukit BMW 520 registreerimismärgiga XXXXXX liikluses kasutada.

S.N pani LKindlS § 81 ja LS § 203 kirjeldatud teod toime kavatsetult. Ta oli sõidukit

juhtima asudes teadlik, et sõiduk on liiklusregistris registreerimata ning, et sellel puudub

liikluskindlustus. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks (KarS § 16 lg 2).

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LKindlS § 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut LS § 203 näeb karistusena . ette kuni 100 trahviühikut. Vastavalt KarS § 63 lg 1 määratakse süütegude kogumi puhul üks karistus.

S.N-ile rahatrahv on määratud 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Määratud rahatrahv

ületa määra Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et isikul on kehtiv b sanktsiooni keskmist .

karistus LS rikkumise eest. Samuti on kohtuväline menetleja esitatud seisukohas märgitud

karistuse määramise kohta järgnevat. Menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks liiklusalast väärtegu ning ta on varasemalt karistatud.

Karistusregistri andmetel on S.N karistatud LS § 227 lg 2 alusel 05.11.2011 (jõustus 21.11.2011). Karistuse täitmise kohta info puudub. Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta

(KarRS § 24 lg 1 p 1) või otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82 (KarRS § 24 lg 1 p 11). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S.N puudusid kiirmenetluse otsuse tegemise ajal (s.o 13.02.2018) kehtivad karistused liiklusrikkumiste eest.

Seega ei saanud kohtuväline menetleja karistust määrates võtta kehtetuid karistusandmeid arvesse.

Vaatamata eeltoodule kohus nõustub karistuse suurusega järgnevatel põhistustel.

Kohus leiab, et S.N-i süü on keskmisest suurem, kuna ta on ühe teoga toime pannud

kaks liiklusrikkumist ning tegu on toime pandud kavatsetult. Viimane näitab üleolevat suhtumist liikluskorda kuna ja õiguskorda tervi ning seega tuleb isikule eripreventiivse mõju avaldumiseks . määratagi sanktsiooni keskmisest suurem karistus Kohus nõustub kohtuvälise

menetleja määratud karistusega, b - ja leides, et see vastab süü suurusele ning täida üld eripreventiivset eesmärki.

Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse karistuse kandmise viisi osas ja määrab rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul. Kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt isik ei tööta ning tal on üks ülalpeetav. Sama nähtub ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Anne Rebane kohtunik