2-17-11245/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2018. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-11245

Tsiviilasi

U.K Kuusmann (end. U.K) hagi W.F vastu alusetult saadu

tagastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 337,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja arutamine

Hageja: U.K Kuusmann (end. U.K), isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post

Kostja: W.F, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

Kostja lepinguline esindaja: Killu Kool, e-post

Kohtuistungil 20.04.2018; istungil osalesid hageja, hageja

nõustaja ja kostja lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

1. Jätta U.K Kuusmanni hagi W.F-i vastu alusetult saadu tagastamise nõudes

rahuldamata.

2. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jätta tema enda

kanda.

3. Välja mõista U.K Kuusmannilt W.F-i menetluskulu 1196, 20 eurot W.F-i kasuks.

4. Välja mõista U.K Kuusmannilt W.F-i kasuks viivis menetluskuludelt (1196, 20

eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

5. Hagejal tasuda kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu OÜ Digessi

arveldusarvele nr EE441700017001198687.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduse kohaselt U.K (hageja) ja W.F (kostja) sõlmisid broneerimislepingu. Lepingu punkt

2.1. sätestas lepingu eesmärgi: „broneerida Ostjale (U.K) Müüja (W.F) omandis oleva maja,

aadressiga Helbe 22, Üksnurme küla, Saku vald, eesostuõigus hinnaga 49900.00 eurot.“ Lepingu

punkt 3.1. sätestas: „Ostja annab ja Müüja võtab vastu broneerimistasu suurusega 3000.00 eurot,

broneerimistasu antakse üle sularahas.“ Ostja tasus müüjale 27. septembril 2016 1000 (tuhat)

eurot ning 1. oktoobril 2016 2000 (kaks tuhat) eurot. Leping jõustus vastavalt lepingu punktile

6.1. broneerimistasu tasumisel, seega 1. oktoobril 2016. Lepingupoolte ühine tahe oli suunatud

Helbe 22 asuva kinnisasja omandamisele (lepingu p 2.1). Lepingus lepiti kokku kinnisasja

müügihinnas (lepingu p 2.1). Kokkuleppe kohaselt moodustas broneerimistasu osa kinnisasja

müügihinnast (lepingu p 4.1). Samuti määrati ära notaritasu tasumise kord kinnisasja ostu-

müügilepingu sõlmimisel (lepingu p 4.3). Pooled leppisid kokku ka sanktsiooni juhuks, kui ostja

keeldub notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimisest (lepingu p 5.1). Eeltoodud lepingusätetest

ilmneb, et poolte vahel sõlmitud broneerimisleping oli suunatud kinnisasja omandamisele ning

vastab oma sisult kinnisasja omandamise eellepingule. Vastavalt VÕS § 33 lg 2, AÕS § 119 lg 1

ja TsÜS § 83 lg 1 on poolte vahel sõlmitud broneerimisleping tühine. Seega ei teki pooltele

lepingus sätestatud kohustusi (s.h. broneerimistasu maksmise kohustust).

Eeltoodust lähtuvalt on vastavalt VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 kostja W.F kohustatud

tagastama hagejale U.K-le viimase tasutud 3000 (kolm tuhat) eurot. Lisaks palub hageja kostjalt

välja mõista seadusjärgne viivitusintress (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest,

s.o. 26.02.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Kostja vastus hagile

2. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu ning on seisukohal, et hageja poolt esitatud

nõue on alusetu ja pahatahtlik. Kostja on seisukohal, et hageja tõlgendab meelevaldselt oma

kasuks poolte vahel sõlmitud broneerimislepingut.

Broneerimisleping sõlmiti seetõttu, et hageja võttis kostjaga ühendust KV kinnisvaraportaali

müügikuulutuse kaudu. Kostja müüs portaali kaudu, maja asukohaga Helbe 22, Üksnurme küla,

Saku vald, müügihinnaga 49900.00 eurot. Hageja väljendas kindlat soovi osta kostja poolt

müüdavat maja. Kuna hagejal oli ka oma korteriomandi müügi tehing käimas, siis soovis hageja

broneerida kostja müüdavat maja. Broneerimislepingu sõlmimise initsiaal tuli hageja poolt.

Hageja tasus broneerimistasu kahes osas, esimene makse 1000 eurot ja teine makse 2000 eurot.

Peale teise osamaske üleandmist allkirjastati ka leping. Hageja maksis 3000 eurot üksnes

kinnisasja broneerimise eest, s.t, et kostja ei müüks kuni oktoobri lõpuni kinnisasja kolmandale

isikule. Kuna hageja ei saanud kahe kuu jooksul oma korterit müüdud, siis raha puudumise tõttu

ei saanud ta ka kostja maja osta, mistõttu kostja pani uuesti oma maja müüki. Kostja on

seisukohal, et poolte vahel sõlmitud broneerimisleping on osadeks jagatav ja tuginedes poolte

vahelisele vestluselt on ilmselge, et broneerimislepingu sõlmimise tahe oli mõlema poolne.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.10.2016 kirjaliku

broneerimislepingu eesmärgiga broneerida hagejale kostja omandis oleva maja, aadressiga Helbe

22, Üksnurme küla, Saku vald, eesostuõigus hinnaga 49 900 eurot (lepingu p 2.1, tl 5). Hageja

tasus kostjale broneerimistasu sularahas kokku 3000 eurot (lepingu p 3.1). Kostja võõrandas

kinnisasja 04.01.2017 kolmandatele isikutele. Vaatamata hageja nõudele ei ole kostja hagejale

3000 eurot tagastanud (tl 6-8, 9, kohtuistungil, tl 70p). Pooled ei vaidle selle üle, et pooled ei ole

sõlminud notariaalselt tõestatud vormis kinnistu müügi - ega asjaõiguslepingut kostja omandis

oleva kinnisasja asukohaga Helbe 22, Üksnurme küla, Saku vald suhtes. Pooled on ka avaldanud,

et broneerimisleping sõlmiti seetõttu, et hageja võttis kostjaga ühendust KV kinnisvaraportaali

müügikuulutuse kaudu, kus kostja müüs oma kinnisasja asukohaga Helbe 22 müügihinnaga 49

900 eurot ning hageja avaldas kindlat soovi osta kõnealust kinnisasja. Hageja soovis maja ostu

finantseerida enda korteri müügiga.

6. Pooltel on vaidlus selle üle, millise sisuga lepingu nad omavahel sõlmisid, kas leping on osadeks

jagatav ning sellest tulenevalt kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu 3000 euro tagastamiseks.

7. Hageja on seisukohal, et broneerimisleping vastab oma sisult kinnisasja omandamise

eellepingule, kuna oli suunatud kinnisasja ostmisele. Hageja on ka seisukohal, et poolte ühine

tahe oli suunatud kinnisasja omandamisele, kuna lepiti kokku müügihinnas (lepingu p 2.1),

notaritasu tasumise jagamine (lepingu p 4.3) ja sanktsioonid kui hageja keeldub müügilepingu

sõlmimisest (lepingu p 5.1). Lepingu eesmärgiks oli kinnisasja ost-müük. Leping ei ole osadeks

jagatav.

8. Kostja on seisukohal, et hageja tõlgendab meelevaldselt broneerimislepingut. Hageja poolt

maksti 3000 eurot üksnes broneerimise eest, seda väljendavad lepingu punktid 3.1 ja 5.1. Kostja

on seisukohal, et mõlema poole tahe oli broneerimislepingu sõlmimine. Seega ei ole tegemist

kinnisasja omandamise eellepinguga. Broneerimisleping on osadeks jagatav.

9. Riigikohus on 13. novembri 2017 lahendi nr 2-10-4395 p-s 16 korranud, et kolleegium on

selgitanud VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamise reegleid järgmiselt. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb

lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte

ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb.

Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks

lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu

sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust

selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel

VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool

lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1

ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega

sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5

nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda (vt nt Riigikohtu 9. jaanuari

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12, p 12; Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-44-09, p 11).

10. Pooled on käesolevas vaidluses nendevahelist lepingut tõlgendanud erinevalt ning oma tahet

samuti erinevalt esitanud. Kohtu hinnangul tuleb poolte ühise tahte tõlgendamisel lähtuda

kõigepealt lepingus endas sätestatust.

11. Broneerimislepingust nähtub, et lepingu eesmärgiks on hagejale broneerida kostja omandis oleva

kinnisasja eesostuõigus hinnaga 49 900 eurot (p 2.1). Lepingu esemeks on broneerimistasu 3 000

eurot (p 3.1). Lepingu punktis 5.1. on kokkulepe, et 3000 eurot on kompensatsioon oodatud aja

eest. Kuigi lepingu punktis 4.1. on kokku lepitud, et broneerimistasu on osa müügihinnast, ei tee

see vaidlusalusest lepingust veel kinnisasja omandamise eellepingut. Kohus leiab, et nimetatud

lepingu punkti võiks käsitleda sellisena, et see oli hagejat soodustav kokkulepe. Eellepinguks

oleks leping muutunud alles peale seda, kui pooled oleksid jõudnud müügilepinguni. Tuvastatud

on, et pooled müügilepinguni ei jõudnud. Kuigi lepingu punktis 4.3 on ka kirjas, kuidas

jaotatakse notaritasu ja riigilõiv, ei nähtu vaidlusalusest lepingust, et hagejal oleks olnud

kohustust kinnisasja osta. Kohustus ei tulene ka lepingu punktist 5.1. Lepingu punktile 4.2

pooled tuginenud ei ole. Kohus asub seisukohale, et vaidlusalune leping ei vasta oma sisult

kinnisasja omandamise eellepingule vaid broneerimislepingule. Lepingus puudub kohustus

kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Kuigi lepingus ei olnud määratud ajaperioodi

ning kostja kohustust asja hoidmiseks, leppisid pooled selles eraldi kokku, mis nähtub poolte

vestlusest (tl 38-50, tl 59 sama, mis tl 39). Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et esialgu oli

kokkulepe poolte vahel selline, et kostja pidi hagejale hoidma kinnisasja kuni oktoobri lõpuni,

mida pikendati veel kuni novembri lõpuni. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et

broneerimislepingu sõlmimisel võttis kostja portaalist kuulutuse maha. Seega oli pooltel

kokkulepe kinnisasja hagejale hoidmiseks kuni novembrini 2018, millal pooled oleksid

eelduslikult sõlminud ka müügilepingu. Poolte vahelisest vestlusest nähtub, et hageja on ise

kostjale avaldanud, et müügitehingut ei tule ja hageja ei lase kostjal enam oodata (28.nov, tl 47).

Asjaolu, et hageja peale kostja teavitamist uuesti enda korteri müügiga tegelema hakkas, ei oma

käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust (tl 55, 56-57p). Hageja on lepingu tõlgendamisel

viidanud ka asjaolule, et pooltel puudub leppetrahvi kokkulepe juhuks, kui kostja oleks

võõrandanud asja kolmandale isikule, kuid ka see asjaolu ei tee broneerimislepingust veel

eellepingut. Vestlusest on tuvastatav ka, et enne broneerimislepingu sõlmimist on pooled

rääkinud vaid broneerimisest ja broneerimistasust. Hageja poolt avaldatu, et ta võttis

broneerimistasu maksmiseks laenu, ei ole vaidluse lahendamisel oluline. Tähtsust ei oma ka

asjaolu, kes vaidlusaluse lepingu koostas (tl 58). Hageja on enda poolse lepingu tõlgenduse

sidunud ka asjaoluga, et hageja tasus tavapärasest suurema broneerimistasu (6% tavapärase 0,5-

2,5% asemel kinnisasja hinnast, tõendid tl 10-19). Kostja on selgitanud, et kostja kinnisasja

puhul oli tegemist 5-toalise majaga, millel oli juures garaaž ja saun. Nimetatule hageja

vastuväiteid ei ole esitanud. Hageja on avaldanud, et tegemist oli suvilaga, kus aastaringselt ei

elatud. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul hageja argument broneerimistasu suurusest kohtu

järeldust ümber lükkavaks, kuna arvestades asjaolu et tegemist ei olnud korteriga (hageja tõendid

broneerimistasude suurustest on esitatud korterite kohta) ei saa asuda seisukohale, et 3000 eurot

oleks olnud ebaproportsionaalne broneerimistasu. Hageja argument on küll hindamaks millise

sisuga leping poolte vahel sõlmiti, asjakohane, kuid käesolevas vaidluses üksnes selle

argumendiga hageja seisukohta kinnitada ei ole võimalik.

12. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kuigi kohtul pole põhjust kahelda, et mõlemad pooled

soovisid tehingu toimumist, ei tähenda see seda, et vaidlusalune leping oma sisult oli juba

kinnisasja omandamise eelleping. Kohtu hinnangul oli poolte tahe küll suunatud müügilepingu

sõlmimisele (mida ei sõlmitud), kuid broneerimisleping koos täiendavate kokkulepetega oli

suunatud broneeringu hoidmisele tasu eest 3 000 eurot. Vaidlusaluses lepingus puudub kinnisasja

omandamisele suunatud kokkulepe ning tuvastatud on, et pooltel oli vaid kokkulepe, et kui

pooled sõlmivad müügitehingu, on broneerimistasu osa müügihinnast. Hagejal ei olnud kohustust

tehingu tegemiseks ning 3000 eurot oli kokku lepitud tasuna oodatud aja eest.

13. Seega leiab kohus, et asjas olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik anda poolte vahel

sõlmitud broneerimislepingule hageja poolt soovitud sisu, mis oleks vastanud mõlema poole

tahtele. Hageja ei ole ka tõendanud, et tema enda tahe lepingu sõlmimisel erines kirjalikus

lepingus kokkulepitust, millest ka kostja pidi teadlik olema. Samuti ei ole põhjust arvata, et

lepingupooltega sarnane mõistlik isik oleks käsitlenud antud asjaoludel lepingut muul viisil kui

eelnevalt tuvastatud.

14. Hageja on kostja vastu nõude esitanud sellel alusel, et poolte vahel sõlmitud broneerimisleping

on tühine (VÕS § 33 lg 2, AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel) ning sellest tulenevalt ning

tuginedes VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 tuleb kostjal hagejale tagastada 3000 eurot.

15. Kohus märgib, et hageja on teinud asjakohased viited riigikohtu praktikale, kuid kohtu hinnangul

ei ole viidatud lahendites (3-2-1-70-07 ja 2-16-8456) asjaolud (leping) identne käesoleva

vaidlusega. Kohus möönab, et täpselt samasugused asjaolud ei ole vajalikud, et kohaldada asjas

analoogset praktikat, kuid käesolevas vaidluses on siiski oluliselt erinev see, milles pooled on

kokku leppinud võrreldes viidatud tsiviilasjades esitatule.

16. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-07 p-des 14 ja 15 selgitanud, et kuna kinnisasja müügilepingu

eelleping on suunatud kinnisasja omandamisele, on see VÕS § 33 lg 2, AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS

§ 83 lg 1 alusel tühine, kui leping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Kinnisasja

broneerimislepingu sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks

kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest. Vastavalt

TsÜS § 77 lg-le 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu

kohustuslikku vormi. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe.

Kinnisasja müügilepingu eellepingu tühisus ei pruugi kaasa tuua kogu lepingu tühisust, kuid

siiski tuleb eeldada, et kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe tühisus toob üldjuhul kaasa

ka kõrvalkokkuleppe, s.o broneerimise tühisuse.

17. Eeltoodu alusel ja tulenevalt sellest, et kohus asus seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud

broneerimisleping, millele seadus ei näe ette kohustuslikku vorminõuet, ei ole vaidlusalune

leping tühine ning hagejal ei ole VÕS §-st 1028 tulenevat nõudeõigust kostja vastu. Kohus ei ole

tuvastanud ka muid lepingu tühisuse aluseid. Kuna lepingu tühisust ei ole tuvastatud, ei analüüsi

kohus poolte seisukohti seonduvalt asjaoluga, kas leping on osadeks jagatav või mitte. Kohus

jätab hagi rahuldamata.

18. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata jäävad kostja menetluskulud

hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja menetluskuluks on vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 67-69, 73-76) kostja

lepingulise esindaja kulu kokku 1796, 20 eurot. Kulu koosneb: õigusabile osutatud kulust kokku

summas 1773,60 eurot, sõidukulust 12.44 eurot ja parkimiskulust 10,16 eurot. Menetluskulude

nimekirjas on märgitud, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning

õigusabile osutatud aeg on 13 tundi, millele lisandub 1, 47 tundi kohtuistungil osalemise eest.

Sõidukulu kohta on esitatud kütusetšekk ja parkimiskulu kohta väljavõte telefonist.

TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud: menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud

seoses menetlusega.

Esmalt leiab kohus, et õigusabi osutamise tunnihind 120 eurot ei ole põhjendamatult suur ning

vastab väljakujunenud ja sama teenuse eest tasutavale tunnihinnale, vaatamata sellele, et kostja

lepingulise esindaja puhul ei ole tegemist advokaadiga.

Kohus ei nõustu täies ulatuses õigusabile osutatud ajaga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt

on kulunud hagiavaldusega tutvumisele ja kliendi konsultatsioonile 1 tund, mis on põhjendatud.

Hagiavalduse analüüsile, hageja kompromissiga tutvumisele, kohtupraktikaga tutvumisele ja

kostja vastuse koostamisele on kulunud 8 tundi ning hageja seisukohaga tutvumisele ja uuesti

kliendi konsultatsioonile 2 tundi, millest kohus peab kokku põhjendatuks 5 tundi. Antud juhul ei

ole tegemist tavapärasest keerukama õigusvaidlusega, tegelikkuses keskendus vaidlus ainult

ühele asjaolule ja sellele õigusliku hinnangu andmisele, ehk siis kas tegemist on kinnisasja müügi

eellepingu või broneerimislepinguga. Kohtupraktika maht on tagasihoidlik, põhilised viited on

tehtud hageja poolt. Menetlusdokumentide ja tõendite maht on samuti tavapärasega võrreldes

pigem väiksem. Istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu on põhjendatud.

Seega asub kohus seisukohale, et õigusabile osutatud kulu on põhjendatud 9,47 tunni ulatuses

summas 1173, 60 eurot, millele lisandub sõidukulu 12.44 eurot ja parkimiskulu 10,16 eurot.

Nimetatud kulud on vajalikud ja põhjendatud.

Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu kokku summas 1196, 20 eurot. Hagejal

tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Kostja on teinud

lisaks ka taotluse hagejalt väljamõistetavate menetluskulude kandmiseks kostja lepingulise

esindaja arvele, mille kohus rahuldab.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

kohtunik