4-18-789/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-789

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mail 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-18-789 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu

V.D (V.D) kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve prefektuuri -

keskuse kohtuesindusgrupi 29.01.2018. a menetluse üld otsuse pea 2302,18,000102 224 lg 2 le väärteoasjas nr LS § järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

V.D (isikukood: xxx), Eesti Vabariigi kodanik, aadress: xxxx, e-post: xxxx xxxx kriminaalkorras karistamata, , töökoht: OÜ, kehtivaid väärteokaristusi 3 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747), Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik Kirjalik lg 1 alusel menetlus VTMS § 120

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S -st 2 kohus otsustas: § 132 p

1. Rahuldada osaliselt V.D (V.D) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29.01.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,000102.

2. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29.01.2018. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,18,000102 osaliselt, s.t lisakaristuse kohaldamise osas.

3. Tühistada täielikult V.D-le LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristus, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.

4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja

4-18-789

2 vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

1. KAEVATAV OTSUS

29.01.2018. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi kohtuesindusgrupi Palits 2302,18,000102 V.D suhtes (KVM tl 11-13). üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr

Otsusega karistati V.D

liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena 150 trahviühiku ehk 600 euro suuruse rahatrahviga

ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlu

salust isikut karistati LS § 224 lg 2 järgi selle eest, et ta 07.01.2018. a kell 08:25

Harjumaal Tallinnas xxxx suunaga xxx poole juhtis m Mercedes-Benz C 180 ootorsõidukit

registreerimismärgiga nr ühes liitris väljahingatavas õhus oli XXXXXX isikuna, kelle alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,32mg/l

+/- 0,05 mg/l. -otsuse kohaselt rikkus V.D sellise tegevuseg Väärteoprotokolli ja a LS § 69 lg-s 3

(KVM tl 1, 11). sätestatut ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

2. KAEBUS

13.02.2018. a esitas menetlusalune isik V.D kaebuse koos lisadega (kohtu tl 1-29)

Politseikeskuse ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve

kohtuesindusgrupi 29.01 2302,18,000102. .2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr Menetlusalune isik taotles

temale määratud rahatrahvi vähendamist 100 trahviühiku ehk 400 euroni, enamtasutud rahatrahvi tagastamist ning lisakaristuse tühistamist. Alternatiivselt taotles

menetlusalune isik rahatrahvi vähendamist 100 trahviühiku ehk 400 euroni

, enamtasutud rahatrahvi tagastamist nin

g lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Menetlusalune isik oli nõus kaebuse lahendamisega ilma kohtuistungit pidamata.

Kaebaja nõustub sellega, et ta juhtis 07.01.20108. a hommikul kell 08:25 mootorsõidukit

joobeseisundis, sest mõõteseadmega tuvastati alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus 0,27mg, mi - lline tegu vastab LS § 224 lg le 2. Selles paragrahvis sätestatud süüteo eest ei ole

teda varem karistatud. Kaebaja nõustub, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9 järgi lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on

süü, arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet

Väärteoprotokollile esitatud vastulauses on kaebaja selgitanud, et ta ei tundnud end

alkoholijoobes olevat ja tõepoolest arvas sõitma hakates, et on kaine, s.t hommikul sõitma

hakates oli tavaline tunne ja ei osanud arvata, et on veel siiski joobes. Alkoholi tarbis menetlusalune isik eelmise päeva õhtul. ääknähtudega, Tegemist sai olla alkoholi tarbimise j millisest seisundist ei pruukinud kaebaja Kaebaja ei mootorsõidukit juhtima asudes aru saada. pannud tegu toime tahtlikult ega teadlikult. Kaebaja ei olnud sõidukit juhtima asudes teadlik

juhile keelatud seisundist. Menetlusalune isik kahetseb puhtsüdamlikult ja sügavalt sõiduki juhtimist alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Riigikohus on lahendis nr 4-17-5410, 15.12.2017. a, lk 5, ülalt kuuendas lõikes leidnud, et ....

LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel tuleb süü suurust hinnata

numbrilise näidu alusel. Põhjendatud on eeldada, et seadusandja on juba sõltuvalt selle

4-18-789

3

enimohtliku liiklusalase väärteo eri ja üldpereventiivsete ee märkide saavutamiseks - s kehtestanud ka sõltuvalt süü suurusest karistuse määrad. süü suurust LS Menetlusaluse isiku § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisel tuleb hinnata numbrilise näidu alusel. Arvestades kaebajal tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,27 mg väljahingatava õhu kohta, /l

mida saab LS § 224 lg 2 järgi lugeda alkoholipiirmäära keskmise määra järgi (liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus piirmääras 0,25 0,74), tuleb siiski tõdeda, et tegemist on -

seaduses sätestatud keskmise piirmäära madalamale näitajale (alkoholisisaldus 0,25 mg/l väljahingatavas õhus) lähedase numbrilise näitajaga (on sellest suurem vaid 0,02 mg/l) ja samas ka (

madalama määraga järgi LS § 224 lg 1 järgi liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,10- . aga (on 0,24 mg) vastavalt kõrgemale numbrilisele näitajale, s o 0,24 mg/l lähedase näitaj sellest suurem vaid 0,03 mg/l). kaebaja Arvestades nimetatud numbriliste näitajatega, on süü keskmisest määrast oluliselt alla keskmise ja isegi lähedane madalama määra kõrgemale

numbrilisele näitajale. Samas on aga kohtuväline menetleja, lähtudes karistuseks rahatrahvi määramisel § 224 lg 2 sätestatud määrast 300 trahviühikut, rahatrahvi LS -s , millest on kuni määranud keskmises määras, s o 150 trahviühikut. Arvestades süü suurusega ei ole . kaebajale põhikaristusena rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras põhjendatud. Eeltoodust

järeldub, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse menetlusalusele isikule

ebaproportsionaalselt suuremana arvestades tema süü suuruse numbrilise näitajaga. Põhikaristus ja lisakaristus koosmõjus ei tohiks aga ületada isiku süü suurust, mis antud juhul esineb. Põhikaristus 600 eurot täidab antud juhul ka eripreventiivset eesmärki ning mõjutab

kaebajat

edaspidi hoiduma uute süütegude, sh samalaadsete süütegude toimepanemisest.

Põhikaristus on suurem t (töölepingu kaebaja igakuisest reaalpalgana saadavast sissetulekus järgi on töötasu brutos 601,66 eurot). on temale põhikaristusena määratud rahatrahvi Kaebaja

summas 600 euro tasunud 09.02.2018. a. Eeltoodut arvestades oleks põhjendatud põhikaristusena rahatrahv 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruses summas.

Preventiivsete menetlusaluse isiku l eesmärkidel ei ole suhtes lisakaristuse määramine põhjendatud. Lisakaristuse määramisel tuleb seda eraldi kaaluda ja põhistada. Kohtupraktika

kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Riigikohus on oma 13.detsembri 2013 lahendi nr 3-1-1-122-13 p-s 11 alates teises lausest ja järgnevalt leidnud, et Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel

näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemaolu tuvastatuks loeb. Üksnes

abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toimepannud isiku puhul on ohu olemaolu tuletatav juba korduvast faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema ka isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut

(hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kuivõrd samalaadse süüteo toimepanemise eest ei ole kaebajat varem karistatud, siis ei ole põhjust arvata, et menetlusalune isik paneks sama rikkumise tõenäoliselt uuesti toime. Seega

tuleb toimepandud rikkumine lugeda juhusüüteoks. Põhikaristuse määramine

ebaproportsionaalselt suuremana menetlusaluse isiku süüga võrreldes juba täidab eripreventiivset eesmärki. Selleks, et vältida edasiselt alkoholijoobes auto juhtimist, s o vältida . enamohtliku väärteo toimepanemist ja toimepanemisega teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara

(kaalukate põhiseaduslike huvide) ohtu gada ühiskonna turvalisust tagavat seadmist ning ta

ülesannet, on , sealjuures vastavuses väärteoprotokollile 09.01.2018 menetlusalune isik . a

vastulauses kohtuvälisele menetlejale antud lubatule, soetanud endale alkomeetri. Kuna

kaebaja on soetanud endale alkomeetri eesmärgil, et vältida igal juhul alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisele asumist, ei ole e arvestades põhjendatud eripreventiivsuse eltoodut abinõuna igal juhul juhtimisõiguse äravõtmine.

4-18-789

4

Menetlusalune isik a karistuseks puhtsüdamlikult kahetseb, et ei suutnud koheselt tasud määratud rahatrahve. Tema ainus sissetuleku allikas on brutotöötasu 601,66 eurot kuus. Lisaks

enda ülalpidamisele peab menetlusalune isik kandma ka oma poja, kellega ta elab kahekesi

koos, ülalpidamiskulud. Kaebaja on väärteoasjades nr 2315,17,006639 ja 2317,17,010227

rahatrahvid tasunud 01.02.2018. a. Kõik rahatrahvid on kaebaja tasunud võetud laenuga.

Sellega on menetlusalune isik näidanud mõistvat ja vastutustundlikku suhtumist oma

õigusvastasesse teosse. Kaebajal on laenu tagasimaksmise vastutus laenuandja ees. Menetlusalune isik annab endale täielikult aru sellest, et osalemine liikluses tähendab endale vastutuse võtmist nii teiste kaasliiklejate, elu tervise ja vara kui sealjuures oma lapse ees ning ka määratud karistuse tasumisega laenu arvel võlausaldaja ees. Juhtimisõiguse äravõtmisega ei

suuda ta võlausaldaja ees oma kohustust tähtaegselt täita, ennast ja oma last ülal pidada. Kaebaja palub kohtul asja lahendami xxxx taotluses toodud sel arvestada ka oma tööandja OÜ

asjaolude ja taotlusega (tööandjal ei ole pakkuda tööd, mis ei vajaks juhtimisõigust; laenu

rahatrahvide tasumiseks andis tööandja) Põhjendatud on arvestada ka asjaoluga kui rängal . t juhtimisõiguse äravõtmine ise mõjub. enesest ja karistuse aeg menetlusalusele isikule Kaebaja

palub arvestada oma majandusliku olukorraga. Kaebaja ei oma sissetuleku saamiseks muid erialaseid oskusi. Tööandjal puudub võimalus talle anda tööd, mis ei nõuaks mootorsõiduki

juhtimisõigust. Seetõttu puuduvad torsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks tal moo kuuks täielikult sissetulekud enda ja oma poja ülalpidamiseks. Kaebaja, vaatamata sellele, et ta oli algaja juhina eksinud liiklusnõuete vastu, on oma tegude õigusvastasusest või ohtlikkusest täielikult aru saanud, kahetseb seda puhtsüdamlikult ja sügavalt ning edasiselt teeb endast kõik

oleneva, et käituda liikluses liiklusohutusse ja liiklusreeglitesse täie hoolikusega suhtuva isikuna.

3. A SEISUKOHT KOHTUVÄLISE MENETLEJ

02.03.2018. a saabus Harju Maakohtule Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse Oleg Lodeikin’i

kohtuesindusgrupi juhtivuurija

seisukoht V.D esitatud kaebusele (kohtu tl 35-36). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kirjalikus menetluses. kaebuse läbivaatamisega Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebuses toodud seisukohtadega ja V.D-le määratud lisakaristuse tühistamisega ning jäi väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtade juurde. Ka kaebuses esitatud alternatiivsetele taotlusele vaidles kohtuväline menetleja vastu. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-40-04 märkinud, et KarS § 56 lõiget 1 ei saa tõlgendada kitsalt. Nimetatud normi kohaselt on karistamise aluseks ja seega ka põhiliseks kriteeriumiks tõepoolest üksnes isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. ka võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb

kohtutel karistuse mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune

mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süüte arvestama ka süüdlase gude toimepanemisest hoiduma - isikut. karistus kujutab

-4-1-2-05 asunud seisukohale, et Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3 endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning erija

üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda.

Käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime enamohtliku liiklusalase väärteo.

Väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on LS § s 224 sätestatud väärteokoosseisu -

olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtmistulemustest sõltuvalt on

4-18-789

5 menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg s 2 ettenähtud väärteona. -

Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus peale

laiendmääramatuse mahaarvamist 0,27mg/l. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud ka asjaoluga, et vaadeldav väärtegu on menetlusalusel isikul, kellele omistati mootorsõiduki juhtimise õigus 08.11.2016. a (algaja juht) juba kolmas liiklusalane väärtegu. Sealjuures näeb V.D poolt 05.09.2017. a, s.o 4 kuud varem toimepandud LS § 227 lg 2

alusel kvalifitseeritava väärteo sanktsioon samuti ette võimaluse kohaldada karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist nii põhikui lisakaristusena. Varasemad rahatrahvid jättis kaebaja seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul tasumata. Neid asjaolusid arvestades on

põhjendatud kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukoht, et V.D käitumine näitab tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja liiklusreeglitesse, samuti tema hoolimatut suhtumist. Seetõttu ei nõustu kohtuvälise menetleja kaebajaga ka selles, et praegune väärtegu

oleks juhusüütegu. Asjaolu, et menetlusalune isik on varasemad rahatrahvid kohtutäituri vahendusel tasunud, ei vähenda tema süü suurust. Varasemate kohustuste täitmine on seadusest

tulenev kohustus, mitte karistust kergendav asjaolu, mida saaks arvestada järgmise süüteo toimepanemise eest karistuse määramisel.

Puutuvalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamisse on

Riigikohus väljendanud seisukohta, mille kohaselt on mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine abinõu, millega eemaldatakse liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest ning see seondub reeglina rikkuja üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega (3-1-1- 26- menetleja arvates selgesti sellest, et 10). Riigikohtu selline seisukoht kõneleb kohtuvälise

kaaludes karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist, tuleb vaadelda

rikkuja poolt liiklusseaduse nõuete ja eeskirjade täitmist tervikuna. Varasemad isiku poolt toime pandud liiklusalased süüteod iseloomustavad rikkuja liiklusalast käitumist ja hoiakuid.

Seejuures viitab varasemate rahatrahvide tähtaegselt tasumata jätmine ning süütegude

toimepanemise jätkamine sellele, et üksnes rahatrahv ei täida isiku puhul karistuse eripreventiivset eesmärki nin Kohtuväline menetleja on g kohaldada on vaja ka lisakaristust.

seisukohal, et määratud põhikaristus koosmõjus lisakaristusega on proportsionaalne

toimepandud süüteoga. Kaebuse argumentides puuduvad osutused sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema, temast tööalaselt sõltuvate kõrvaliste isikute ja tema lähedaste olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ja et tema senine mugav elulaad säiliks. Ka varasem kohtupraktika viitab sellele,

et töökoha kaotamise võimalus ei ole mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu.

4. KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku

seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt lisakaristuse ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t kohaldamise osas.

4.1. sus

Väärteo koosseis, õigusvasta ja süü Objektiivne koosseis LS 224 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku

poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 mg või kelle ühes liitris - väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse V.D-le ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg/l (KVM tl 1). Seega peab

kohus analüüsima, kas V.D juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda alkoholijoobe

4-18-789

6 seisundis. Politseiametnikust tunnistaja -5 peatas ta Marek Vähi ütlustest (KVM tl 5 pöördel) nähtuvalt 07.01.2018. a kella 08:25 ajal Tallinnas xxxx suunaga xxxx suunas liikunud mootorsõiduki

Mercedes-Benz C180 registreerimisnumbriga XXXXXX. Kontrollimisel selgus, et sõidukit

juhtis V.D, kes viibis sõidukis üksinda. Kontrollides juhti indikaatorvahendiga, tuli näiduks 0,22 mg/l. Juht suunati seejärel tõendusliku alkomeetri kontrolli. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et indikaatorvahendi näidu tõttu oli alust arvata, et V.D võib mootorsõidukit alkoholijoobes. Seda tunnistaja kahtlust kinnitab ka sõiduki olla juhtinud

juhtimisel kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on V.D kõrvaldatud 07.01.2018. a kell 08:25 Mercedes-Benz C 180 XXXXXX juhtimiselt Harjumaal sõiduki registreerimismärgiga Tallinnas xxxx LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni kainenemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (KVM tl 1 6). Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki kohaselt (KVM tl 2) on 07.01.2018. a kell 08:32- 08:37 toimunud mõõtmisel olnud joobeks väljahingatavas õhus 0,3 V.D alkoholi 2 mg/l, arvestades 7 mg/l. Sealjuures laiendmääramatust 0,05 mg/l, oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,2

nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist ka see, et alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST

seeria nr-ga ARAF-0007 2018. a aprillikuuks ning seadme järgmine hooldus oli määratud

taatlustunnistuse nr on TTRC-17-00143 (KVM tl 2). Väärteoasja materjalides sisaldub ka taatlustunnistus nr TTRC-17/00143, mille kohaselt on tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST numbriga ARAF-0007 taadeldud 13.10.2017. a (KVM tl 7). Seega kinnitab

lisaks tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükile ka taatlustunnistus, et kasutatud tõenduslik alkomeeter on kehtivalt taadeldud ning töökorras, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Seetõttu on tõendamist leidnud, et V.D oli 07.01.2018. a kella poole üheksa ajal hommikul alkoholijoobe seisundis ning tema 1 liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,27 mg.

Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel (KVM tl pöördel), mis toimus vahetult 4-4 peale rikkumise toimepanemist 07.01.2018. a-l kella 08:48-st kuni kella 08:57-ni, kinnitas V.D, et osales liikluses sõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga nr XXXXXX juhina. Sõitu oli

V.D enda ütluste kohaselt alustanud Pärnust ja tahtis sõita koju Tallinnasse. Enne kinnipidami 0 minutit. V.D selgitas, et ta arvas, et ei st jõudis ta liikluses osaleda umbes 8 ole joobes, sest polnud sellist tunnet. Vastaselt juhul ei oleks ta autot puutunud. Sealjuures ei vaidlusta V.D ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, kuid kordab, et ta ei olnud teadlik sellest, et ta ei olnud veel kaineks saanud (kohtu tl 3 ).

Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et V.D on 07.01.2018. a kella 08:25 ajal juhtinud

mootorsõidukit (Mercedes-Benz C180 registreerimisnumbriga XXXXXX) Harjumaal

Tallinnas xxxx alkoholijoobes, täpsemalt oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus vähemalt 0, täitnud LS § 224 lg s 2 sätestatud 27 mg. Seega on V.D - väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et V.D pani väärteo toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et sik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks i

4-18-789

7 süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. V.D on kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulamisel selgitanud, et ta

arvas, et ei ole joobes ning ta sõitis Pärnust Tallinnas asuvasse koju, olles jõudnud enne

kinnipidamist sõidukit juhtida umbes 80 minutit (KVM tl 4 4 pöörde Väärteoprotokollile - l). esitatud vastulauses on V.D selgitanud, et ta arvas sõitma asudes, et ta on kaine (KVM tl 10). Kohtule esitatud kaebuses lisas menetlusalune isik, et ta tarvitas alkoholi eelmise päeva

õhtul (kohtu tl 3). Kella 08:30 paiku tuvastati V.D alkoholijoove 0,27 mg/l. Menetlustoimingute käigu videosalvestuselt nähtuvalt ütles V.D politseiametnikule, et ta tarvitas 4-5 õlut ning alkoholi tarbimise lõpetas kella 12 ajal öösel, seejärel jõi vett ja kohvi, sõi ning magas ka natukene (videofail nimega 00014.MTS, 05:04-05:28). Vahetult peale politsei poolt kinnipidamist oli V.D alkoholijoobe 0,27 mg/l ning ta oli selleks hetkeks sõidukit juhtinud enam kui tund. Eeldades, et V.D peale kella 12 öösel enam alkoholi ei tarbinud,

siis oli Pärnust sõitu alustades tema alkoholijoove oluliselt suurem, kui 80 minutit hiljem kinnipidamisel tuvastatud 0,27 mg/l. Arvestades ka seda, et V.D peeti kinni kell 08:25 (KVM tl 6, 5) ning ta oli sõidukit juhtinud enda sõnul umbes 80 minutit, siis oli ta asunud sõidukit juhtima hommikul kella 07:15 ajal. Seega oli alkoholi tarbimisest möödas V.D vaid ca 7 tundi. Tervise Arengu Instituudi lehekülge www.alkoinfo.ee kohaselt kulub keskmisel meesterahval ühe lise õlle joomise puhul kaineks saamisele 4 tundi ning viie 0,5-liitrise 4,5%-

sellise õlle joomise korral Kuigi V.D enda sõnul tundis end hästi ja nagu 18 tundi. tavaliselt ehk ei saanud aru, et ta ei ole veel kaineks saanud, leiab kohus, et V.D pidi võimalikuks pidama, et ta ei pruugi olla veel kaine. Kohus on seisukohal, et kui ka peale 80 minutit sõiduki juhtimist on isiku joove 0,27 mg/l, siis pidi see joove olema sõidukit juhtima asudes oluliselt suurem. Isegi kui selline joove ei olnud V.D-le kehaliselt tuntav, siis on alust arvata, et V.D pidi aru saama, et alkoholi tarbimise lõpetamise ning sõiduki juhtima

asumisele vahele jäänud aeg ei ole olnud piisav täielikult kaineks saamiseks. Samas oleks

saanud V.D kohustundliku suhtumise korral veenduda selles, et joove on tõepoolest

möödunud, mitte tugineda vaid enda subjektiivsele enesetunde hinnangule. Näiteks oleks

saanud V.D kontrollida enda olukorda alkomeetriga. Samuti oleks saanud V.D adekvaatsema hinnangu andmiseks võtta aluseks alkoinfo.ee lehel oleva info selle kohta, kui palju aega kulub keskmiselt kainenemisele mingi alkoholikanguse ja koguse eelneva tarbimise korral. Sellest tulenevalt oleks saanud V.D lükata Pärnust kojusõidu hilisemale ajale või kasutada muud transpordivahendit, mida ta ise juhtima ei oleks pidanud (nt . buss või rong)

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et V.D kergemeelselt

käitus KarS § 18 lg 2 tähenduses. Seega on V.D -

täitnud LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid V.D teos ei esine. Samuti on V.D süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14- 1998. aastal KVM tl 1, 4, 6, 8, 14 aastane (sündinud – ). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et V.D on pannud toime koosseis

24 lg 2 ulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 2 järgi.

4.2. Karistus

LS § 224 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 p 1 alusel 3- - 9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning LS §

4-18-789

8 224 lg 3 p 2 alusel 3-12 kuuni, kui isikut on varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. - V.D ei ole varem LS § 224 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud (KVM tl 14).

Kohtuväline menetleja on V.D karistanud põhikaristusena 150 trahviühiku ehk

sanktsiooni keskmises määras oleva rahatrahviga ning lisaks ka miinimummääras lisakaristusega, milleks on LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt 3 kuud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.D süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg ja V.D oli alkoholijoobe määraks 0,27 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt minimaalse määra lähedal. Nimetatud asjaolu viitab isiku

V.D väiksele süü suurusele. Lisaks mõjutab süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult

ja ettevaatamatusest ning V.D pani teo toime ettevaatamatusest, täpsemalt kergemeelsusest, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti isiku v V.D äiksele süüle. süüd suurendab mõnevõrra aga asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis pikka aega (isiku enda sõnul umbes 80 minutit), sealhulgas ka maanteel (Pärnust Tallinnasse). Neid kolme V.D kogumi süü suurust mõjuvaid asjaolu s arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda . keskmisest väiksemaks Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga sellest, et V.D puhul esineb karistust kergendava

asjaoluna kahetsus (KVM tl 11), täpsemalt puhtsüdamlik kahetus KarS § 57 lg 1 p 3 teise

alternatiivi mõttes. Nimelt on V.D kahetsust avaldanud väärteoprotokollile esitatud

vastulauses (KVM tl 10), samuti kohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 5). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et V.D puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes (KVM tl 11 ). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et V.D süü on alla keskmise, jäädes pigem sanktsiooni

alammäära lähedale kui keskmise poole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. V.D V.D

on karistusregistri kohaselt 3 kehtivat väärteokaristust, milledest 2 on seotud

liiklusrikkumistega

- – kiiruse ületamine vahemikus 21 40 km/h üle lubatu ning muu

mootorsõidukijuhi poolt toimepandud liiklusrikkumine (KVM tl 14). Seega on V.D

varasemalt liiklusrikkumiste eest küll karistatud, kuid mitte samalaadse rikkumise ehk mootorsõiduki joobe juhtimise eest. Samas arvestab kohus eripreventsiooni juures kohtuvälise menetleja poolt väljatoodud asjaoluga, et V.D on algaja juht, kellele on juhtimisõigus omistatud 08.11.2016. a (KVM tl 8), kuid kes on 05.09.2017. a ja 16.12.2017. a (KVM tl 14) ning nüüd ka 07.01.2018. a toime pannud erinevad liiklusrikkumised. Nimetatud asjaolude tõttu

tuleks V.D-le mõista karistus, mis on suurem kui tema süüle vastav karistus. Samas arvestab kohus siinkohal ka V.D positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Nimelt on V.D algusest peale tunnistanud, et ta rikkumise toime pani, kuigi see tuli talle üllatusena ning tahtlikult ta seda rikkumist toime ei pannud. V.D on avaldanud juhtunu osas kahetsust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga küll selles, et väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvide tasumata jätmine viitab sellele, et selline karistuse liik ei ole isikule suutnud mõju

avaldada istuse , mistõttu oleks põhjendatud kas lisakaristuse või rangemaliigilise põhikar mõistmine. Seda eriti olukorras, kus isik jätkab liiklusrikkumiste toimepanemist. Samas leiab kohus, et kuigi praegusel juhul võib menetlusalune isik olla varasemad trahvid tasunud (kohtu

4-18-789

9 tl 17, 19, 21-22) ne saavutada, siis on V.D eelkõige eesmärgist lisakaristuse tühistami

võtnud siiski samme näitamaks, et ta soovib oma toimepandud rikkumisi heastada ning tõestada, et ta on suuteline olema õiguskuulekas inimene. Samas tuleb märkida, et praeguses

episoodis politsei poolt kinnipidamisel selgitas V.D politseiametnikule, et tal on üks

kiiruse ületamise rahatrahv tasumata, mis tuleb tasuda selle kuu jooksul, et see täiturile ei läheks, aga kuna ta vahetas töökohta ning kiirmenetluse otsus jäi eelmise tööandja autosse ja

sealt viskas koristaja selle ära, siis küsis V.D seda,

kust ta saaks teada viitenumbrit,

millega on vajalik trahvisumma tasuda (menetlustoimingu videosalvestuse fail nimega 00015.MTS, 01:16-02:42 ). Seega ei saa öelda, et menetlusalune isik ei oleks hoolinud enda kohustustest. Oluliseks peab kohus ka asjaolu, et sarnase olukorra vältimiseks, kus isik enda

teadmata juhib alkoholijoobe seisundis sõidukit, on V.D soetanud endale isikliku alkomeetri, mida kinnitab menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud ostuarve (kohtu tl 24, 26) ning kaudselt ka tööandja selgitus (kohtu tl 28). V.D on samuti korduvalt kinnitanud, et ta taunib ka ise mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ning saab aru selle ohtlikkusest (KVM tl 10; kohtu tl 5). Lisaks kontrollis kohus isiku karistusregistrist ka otsuse tegemise seisuga ning sellest nähtub, et V.D-le ei ole lisandunud uusi rikkumisi, ei liiklusalaseid ega muid (kohtu tl 37). ata, et V.D samalaadset rikkumist tulevikus toime ei pane. Seetõttu on alust arv Kuivõrd menetlusalune isik mootorsõidukit varem joobeseisundis juhtinud ei ole, ta saab aru

rikkumise ohtlikkusest, kahetseb toimunut, ei pannud tegu toime tahtlikult ning on võtnud

samme selliste rikkumiste edaspidiseks vältimiseks, siis võiks temale mõistetavat karistust üldjuhul eripreventsiooni tõttu vähendada. Eelnevalt on kohus leidnud, et V.D süü jääb alla keskmise ehk praegusel juhul võiks kohus temale mõista karistuse samuti alla keskmise määra. Arvestades aga seda, et V.D on algaja juht, kellel on 05.09.2017. a - 07.01.2018.

a perioodi ehk 4 kuu jooksul olnud koguni 3 erinevat liiklusrikkumist, siis peab kohus põhjendatuks tema puhul põhikaristusena mõista rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras ehk määras, mis ületab isiku süü suurust. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid

kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule

mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja

eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud

peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on hetkel seadusandja ja korrakaitseorganite huviorbiidis oleva rikkumisega, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt V.D-le

määratud 150 trahviühiku ehk 600 euro suurune rahatrahv, mis on pool maksimaalsest rahatrahvi määrast, vastab V.D süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele vajadustele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et nii põhikui lisakaristus kogumis peavad vastama nii isiku süü suurusele kui ka üldja eripreventiivsetele kaalutlustele (vt nt 16.05.2017. a otsuse nr 3-1-1-18-17, p 13; 18.06.2015. a otsuse nr 3-1-1-59-15, p 12 ning 13.12.2013. a otsuse nr 3-1-1-122-13, p 9).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013. a kohtuotsuse nr 3-1-1-122-13 punktis 11

märkinud järgmist (rõhutused lisatud maakohtu poolt), et võttes arvesse, et sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid

rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. isik asub Üksnes abstraktne võimalus, et

4-18-789

10 taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline

ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks

Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium 20.03.2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 16

selgitanud järgmist: Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise

süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust.

Kohus on seisukohal, et V.D-le kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud põhikaristus

erald - iseisvalt vastab süü suurusele ning eri ning üldpreventsiooni vajadusele ning puudub

täiendav vajadus lisakaristuse kohaldamiseks. V.D on varem karistatud küll

liiklusrikkumiste eest, kuid mitte kunagi alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Käesoleval juhul ei olnud V.D puhul alkoholijoobe piirmäära ületamine samuti suur (0,27 mg/l). Kohus leidis, et isiku süü ei ole praeguse rikkumise puhul suur. Väärteotoimikust ei nähtu, et V.D oleks pannud 07.01.2018. a toime lisaks alkoholijoobes sõiduki juhtimisele ka muid

liiklusrikkumisi või muul viisil liikluses ohtlikult käitunud. Ühtlasi on V.D kogu

menetluse kestel enda süüd tunnistanud ning toimepandut kahetsenud ja soetanud ka alkomeetri tumisest oma teosse. Samuti leiab , mistõttu ei saa rääkida ka tema hoolimatust suh

kohus, et praegusel juhul on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule põhikaristuseks määratud keskmises määras rahatrahv ning minimaalses määras ehk 3 kuuks

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuse näol tekitanud

V.D-le piisava šoki , mille tulemusena on menetlusalune isik hakanud oma käitumist korrigeerima. efekti Nimelt on V.D tasunud ära vanad rahatrahvid ning soetanud samalaadsete rikkumiste vältimiseks ka alkomeetri. Seega ei esine praegusel juhul mitte ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks arvata, et V.D oleks jätkuvalt ühiskonnale ohtlik ning tema puhul oleks põhjendatud

ohtlikkusest tulenevalt lisakaristuse kohaldamine. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul täidab V.D-le mõistetud 150 trahviühiku suurune rahatrahv täielikult karistuse eesmärgid.

Seetõttu tühistab kohus täielikult V.D-le kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Siiski juhib kohus tähelepanu sellele, et kui menetlusalune isik siiski õiguskuuleka käitumisega ei jätka, siis järgmise liiklusalase rikkumise korral, kui karistussätte sanktsioon seda võimaldab,

võib olla põhjendatud määrata põhikaristusena või lisakaris mootorsõiduki talle juba tusena juhtimisõiguse tähtajaline äravõtmine.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)